Elukvaliteet: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Aqnzl (arutelu | kaastöö)
keelevigade parandus, vormistus
2. rida: 2. rida:
'''Elukvaliteet''' on inimese [[ainelised vajadused|aineliste]], [[vaimsed vajadused|vaimsete]] ja [[sotsiaalsed vajadused|sotsiaalsete vajaduste]] rahuldatus; [[elulaad]]i kvalitatiivne külg vastandatuna [[materiaalsed väärtused|materiaalsete väärtuste]] tarbimisele<ref name="SEI"/>.
'''Elukvaliteet''' on inimese [[ainelised vajadused|aineliste]], [[vaimsed vajadused|vaimsete]] ja [[sotsiaalsed vajadused|sotsiaalsete vajaduste]] rahuldatus; [[elulaad]]i kvalitatiivne külg vastandatuna [[materiaalsed väärtused|materiaalsete väärtuste]] tarbimisele<ref name="SEI"/>.


Esimeste seas kasutas terminit "elukvaliteet" [[1964]]. aastal USA president [[Lyndon Baines Johnson]]<ref name="SEI"/>. Vajadus elukvaliteedi määratlemise kohta tekkis seoses [[globaalprobleemid]]e negatiivsete ilmingute analüüsimisega.
Esimeste seas kasutas terminit "elukvaliteet" [[1964]] USA president [[Lyndon Baines Johnson]]<ref name="SEI"/>. Vajadus elukvaliteedi määratlemise kohta tekkis seoses [[globaalprobleemid]]e negatiivsete ilmingute analüüsimisega.


Elukvaliteedi määratlemisel ja hindamisel on esmatähtsad [[avalikud teenused|avalike teenuste]] ([[haridus]], [[tervisekaitse]], [[ühistransport]], [[turvalisus]] ja [[õiguskaitse]], [[keskkonnakaitse]], [[loodusväärtus|loodus]]- ja [[kultuuriväärtus]]te kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Objektiivsete elutingimuste kõrval on elukvaliteedi puhul olulised ka indiviidi isiklikud omadused ja taotlused<ref name="SEI"/>.
Elukvaliteedi määratlemisel ja hindamisel on esmatähtsad [[avalikud teenused|avalike teenuste]] ([[haridus]], [[tervisekaitse]], [[ühistransport]], [[turvalisus]] ja [[õiguskaitse]], [[keskkonnakaitse]], [[loodusväärtus|loodus]]- ja [[kultuuriväärtus]]te kaitse) kättesaadavus ning kvaliteet. Objektiivsete elutingimuste kõrval on elukvaliteedis olulised ka indiviidi isiklikud omadused ja taotlused<ref name="SEI"/>.


{{Sisukorra piirang|Maailma õnnelikkuse aruanne=}}
{{Sisukorra piirang|Maailma õnnelikkuse aruanne=}}
11. rida: 11. rida:
Elukvaliteedi standardnäitajad hõlmavad mitte ainult rikkust ja tööhõivet, vaid ka ehitatud keskkonda, füüsilist ja vaimset tervist, haridust, puhkust ja vaba aega ning sotsiaalset kuuluvust. Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) defineeritakse elukvaliteeti kui "indiviidi tajumist oma positsioonis elus, kultuuri ja väärtuste süsteemide kontekstis, milles nad elavad eesmärkide nimel." Võrreldes WHO definitsiooniga määratleb Wang-Baker Faces elukvaliteedi skaalat kui "elukvaliteet (käesoleval juhul füüsiline valu) täpsel ajahetkel."<ref>{{Raamatuviide|autor=James W|pealkiri=Encyclopedia of the Life Course and Human Development|aasta=2009|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Elukvaliteedi standardnäitajad hõlmavad mitte ainult rikkust ja tööhõivet, vaid ka ehitatud keskkonda, füüsilist ja vaimset tervist, haridust, puhkust ja vaba aega ning sotsiaalset kuuluvust. Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) defineeritakse elukvaliteeti kui "indiviidi tajumist oma positsioonis elus, kultuuri ja väärtuste süsteemide kontekstis, milles nad elavad eesmärkide nimel." Võrreldes WHO definitsiooniga määratleb Wang-Baker Faces elukvaliteedi skaalat kui "elukvaliteet (käesoleval juhul füüsiline valu) täpsel ajahetkel."<ref>{{Raamatuviide|autor=James W|pealkiri=Encyclopedia of the Life Course and Human Development|aasta=2009|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>


Vastavalt majandusteadlasele Robert Costanzale: kuigi elukvaliteet (QOL) on pikka aega olnud selge või kaudne poliitiline eesmärk, on piisav määratlemine ja mõõtmine olnud ebatäpne. Mitmesuguste objektiivsete ja subjektiivsete näitajate erinevates valdkondades ja ulatuses ning hiljutised tööd subjektiivse heaolu (SWB) uuringute ja õnne psühholoogia kohta on suurendanud uut huvi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Costanza R.|pealkiri="An Integrative Approach to Quality of Life Measurement, Research, and Policy"|aasta=2008|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Vastavalt majandusteadlasele Robert Costanzale:


Üks elukvaliteedi lähenemisviise, mida kutsutakse kaasamisteooriaks, omab elukvaliteedi hindamisel nelja valdkonda: ökoloogia, majandus, poliitika ja kultuur.<ref>{{Raamatuviide|autor=Magee, Liam; James, Paul; Scerri, Andy|pealkiri="Measuring Social Sustainability: A Community-Centred Approach"|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Näiteks kultuuri valdkonnas hõlmab see järgmisi elukvaliteedi alamdomeene:
Kuigi elukvaliteet (QOL) on pikka aega olnud selge või kaudne poliitiline eesmärk, on piisav määratlemine ja mõõtmine olnud ebatäpne. Mitmesuguste objektiivsete ja subjektiivsete näitajate mitmesugustes valdkondades ja ulatuses ning hiljutised tööd subjektiivse heaolu (SWB) uuringute ja õnne psühholoogia kohta on suurendanud uut huvi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Costanza R.|pealkiri="An Integrative Approach to Quality of Life Measurement, Research, and Policy"|aasta=2008|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>


* isikutunnistus ja kaasamine,
Üks elukvaliteedi lähenemisviise, mida kutsutakse kaasamis teooriaks, omab elukvaliteedi hindamisel nelja valdkonda: ökoloogia, majandus, poliitika ja kultuur.<ref>{{Raamatuviide|autor=Magee, Liam; James, Paul; Scerri, Andy|pealkiri="Measuring Social Sustainability: A Community-Centred Approach"|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Näiteks kultuuri valdkonnas hõlmab see järgmisi elukvaliteedi alamdomeene:


* loovus ja vaba aja veetmine,
Isikutunnistus ja kaasamine


* mälu ja projektsioon,
Loovus ja vaba aja veetmine


* usk ja ideed,
Mälu ja projektsioon
* sugu ja põlvkonnad,


* uurimine ja õppimine,
Usk ja ideed


* heaolu ja tervis.
Sugu ja põlvkonnad


Sageli seostuvad veel sellised mõisted nagu "vabadus", "inimõigused" ja "õnn". Kuid kuna õnn on subjektiivne ja seda on keeruline mõõta, kasutatakse tavaliselt muid mõõdikuid. Samuti on näidatud, et õnn ei ole seotud sissetuleku suurenemisega. Seetõttu ei tohiks elatist pidada õnneks. Mõnikord peetakse seostatuks ka turvalisust, kuid seda võib pidada elementaarseks kõigi inimeste jaoks.
Uurimine ja õppimine

Heaolu ja tervis

Sageli seostuvad veel sellised mõisted nagu "vabadus", "inimõigused" ja "õnn". Kuid kuna õnn on subjektiivne ja seda on raske mõõta, kasutatakse tavaliselt muid mõõdikuid. Samuti on näidatud, et õnn ei ole seotud sissetuleku suurenemisega. Seetõttu ei tohiks elatist pidada õnneks. Mõnikord peetakse seostatuks ka turvalisust, kuid seda võib pidada elementaarseks kõigi inimeste jaoks.


== Maailma õnnelikkuse aruanne ==
== Maailma õnnelikkuse aruanne ==
Maailma õnnelikkuse aruanne on globaalse õnnelikkuse uurimus, kus on hinnatud 156 riigi heaolutaset ning iseloomustatud õnnelikkuse ja heaolu kaudu inimarengu kvaliteeti. Selle kasvav eesmärk on võimaldanud valitsustel, kogukondadel ja organisatsioonidel kasutada sobivaid andmeid õnnelikkuse registreerimiseks, et poliitikud saaksid luua paremad elutingimused. Aruandes vaadatakse tänapäeva maailmas õnnelikkuse seisundit ning seda, kuidas teadlased selgitavad õnnelikkust isiklikul ja riiklikul tasandil.<ref>{{Raamatuviide|autor=Helliwell, J., Layard, R., & Sachs, J.|pealkiri="World Happiness Report"|aasta=2016|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Samuti on ÜRO väljatöötatud aruandes ühendatud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed meetmed, et hinnata õnnelikkust riikides, mida hinnatakse kõrge elukvaliteediga. Aruandes on kasutatud küsitlusuuringut, kus on reaalne SKP elaniku kohta, eluea pikkus, keegi, kellele loota, vabadus teha oma elus valikuid ning vabadus korruptsioonist. Õnnelikkust tunnustatakse juba ülemaailmses avalikus poliitikas olulise kontseptsioonina. Maailma õnnelikkuse aruanne näitab, et mõnes piirkonnas on viimastel aastatel olnud progresseeruv õnnelikkuse ebavõrdsus. Ilma eluta, ei saa tulla õnnelikkust.
Maailma õnnelikkuse aruanne on globaalse õnnelikkuse uurimus, kus on hinnatud 156 riigi heaolutaset ja iseloomustatud õnnelikkuse ning heaolu kaudu inimarengu kvaliteeti. Selle kasvav eesmärk on võimaldanud valitsustel, kogukondadel ja organisatsioonidel kasutada sobivaid andmeid õnnelikkuse registreerimiseks, et poliitikud saaksid luua paremad elutingimused. Aruandes vaadatakse tänapäeva maailma õnnelikkuse seisundit ja seda, kuidas teadlased selgitavad õnnelikkust isiklikul ning riiklikul tasandil.<ref>{{Raamatuviide|autor=Helliwell, J., Layard, R., & Sachs, J.|pealkiri="World Happiness Report"|aasta=2016|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Samuti on ÜRO väljatöötatud aruandes ühendatud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed meetmed, et hinnata õnnelikkust riikides, mida hinnatakse kõrge elukvaliteediga. Aruandes on kasutatud küsitlusuuringut, kus on reaalne SKP elaniku kohta, eluea pikkus, keegi, kellele loota, vabadus teha oma elus valikuid ning vabadus korruptsioonist. Õnnelikkust tunnustatakse juba ülemaailmses avalikus poliitikas olulise kontseptsioonina. Maailma õnnelikkuse aruanne näitab, et mõnes piirkonnas on viimastel aastatel olnud progresseeruv õnnelikkuse ebavõrdsus. Ilma eluta, ei saa tulla õnnelikkust.


==Vaata ka==
==Vaata ka==
* [[Elustandard]]
* [[Elustandard]]
*[[Elustandard|Õnnelikus]]
*[[Elustandard|Heaolu]]


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 13. veebruar 2020, kell 10:34

Elukvaliteet on inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus; elulaadi kvalitatiivne külg vastandatuna materiaalsete väärtuste tarbimisele[1].

Esimeste seas kasutas terminit "elukvaliteet" 1964 USA president Lyndon Baines Johnson[1]. Vajadus elukvaliteedi määratlemise kohta tekkis seoses globaalprobleemide negatiivsete ilmingute analüüsimisega.

Elukvaliteedi määratlemisel ja hindamisel on esmatähtsad avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus ja õiguskaitse, keskkonnakaitse, loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ning kvaliteet. Objektiivsete elutingimuste kõrval on elukvaliteedis olulised ka indiviidi isiklikud omadused ja taotlused[1].

Ülevaade

Elukvaliteedi standardnäitajad hõlmavad mitte ainult rikkust ja tööhõivet, vaid ka ehitatud keskkonda, füüsilist ja vaimset tervist, haridust, puhkust ja vaba aega ning sotsiaalset kuuluvust. Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) defineeritakse elukvaliteeti kui "indiviidi tajumist oma positsioonis elus, kultuuri ja väärtuste süsteemide kontekstis, milles nad elavad eesmärkide nimel." Võrreldes WHO definitsiooniga määratleb Wang-Baker Faces elukvaliteedi skaalat kui "elukvaliteet (käesoleval juhul füüsiline valu) täpsel ajahetkel."[2]

Vastavalt majandusteadlasele Robert Costanzale: kuigi elukvaliteet (QOL) on pikka aega olnud selge või kaudne poliitiline eesmärk, on piisav määratlemine ja mõõtmine olnud ebatäpne. Mitmesuguste objektiivsete ja subjektiivsete näitajate erinevates valdkondades ja ulatuses ning hiljutised tööd subjektiivse heaolu (SWB) uuringute ja õnne psühholoogia kohta on suurendanud uut huvi.[3]

Üks elukvaliteedi lähenemisviise, mida kutsutakse kaasamisteooriaks, omab elukvaliteedi hindamisel nelja valdkonda: ökoloogia, majandus, poliitika ja kultuur.[4] Näiteks kultuuri valdkonnas hõlmab see järgmisi elukvaliteedi alamdomeene:

  • isikutunnistus ja kaasamine,
  • loovus ja vaba aja veetmine,
  • mälu ja projektsioon,
  • usk ja ideed,
  • sugu ja põlvkonnad,
  • uurimine ja õppimine,
  • heaolu ja tervis.

Sageli seostuvad veel sellised mõisted nagu "vabadus", "inimõigused" ja "õnn". Kuid kuna õnn on subjektiivne ja seda on keeruline mõõta, kasutatakse tavaliselt muid mõõdikuid. Samuti on näidatud, et õnn ei ole seotud sissetuleku suurenemisega. Seetõttu ei tohiks elatist pidada õnneks. Mõnikord peetakse seostatuks ka turvalisust, kuid seda võib pidada elementaarseks kõigi inimeste jaoks.

Maailma õnnelikkuse aruanne

Maailma õnnelikkuse aruanne on globaalse õnnelikkuse uurimus, kus on hinnatud 156 riigi heaolutaset ja iseloomustatud õnnelikkuse ning heaolu kaudu inimarengu kvaliteeti. Selle kasvav eesmärk on võimaldanud valitsustel, kogukondadel ja organisatsioonidel kasutada sobivaid andmeid õnnelikkuse registreerimiseks, et poliitikud saaksid luua paremad elutingimused. Aruandes vaadatakse tänapäeva maailma õnnelikkuse seisundit ja seda, kuidas teadlased selgitavad õnnelikkust isiklikul ning riiklikul tasandil.[5] Samuti on ÜRO väljatöötatud aruandes ühendatud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed meetmed, et hinnata õnnelikkust riikides, mida hinnatakse kõrge elukvaliteediga. Aruandes on kasutatud küsitlusuuringut, kus on reaalne SKP elaniku kohta, eluea pikkus, keegi, kellele loota, vabadus teha oma elus valikuid ning vabadus korruptsioonist. Õnnelikkust tunnustatakse juba ülemaailmses avalikus poliitikas olulise kontseptsioonina. Maailma õnnelikkuse aruanne näitab, et mõnes piirkonnas on viimastel aastatel olnud progresseeruv õnnelikkuse ebavõrdsus. Ilma eluta, ei saa tulla õnnelikkust.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 10.07.2011)
  2. James W (2009). Encyclopedia of the Life Course and Human Development.
  3. Costanza R. (2008). "An Integrative Approach to Quality of Life Measurement, Research, and Policy".
  4. Magee, Liam; James, Paul; Scerri, Andy (2012). "Measuring Social Sustainability: A Community-Centred Approach".{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. Helliwell, J., Layard, R., & Sachs, J. (2016). "World Happiness Report".{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Kirjandus