Ines Aru: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) + pilt |
Ines aru vanemad |
||
36. rida: | 36. rida: | ||
* 2013 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18793}}</ref> |
* 2013 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18793}}</ref> |
||
== |
== Isiklikku == |
||
Tema vanemad arreteeriti 1920. aastatel Eesti Vabariigis töölisliikumisest osavõtjatena ning mõisteti sunnitööle, kust vabaneti 1938. aasta amnestiaga. Peale vabnemist vanemad abiellusid ning perre sündis veel enne sõja algust tütar, kes sai nime '''Inessa Armand'''i järgi. Ema koos tüterga evakueerusid Venemaale, isa hukkus 1941. aasta augustis evakueerimislaeval. Ema, luuletaja Leena Laid-Parker, suri Venemaal 40-aastasena vanglas saadud tuberkuloosi. Inest kasvatas lapsepõlves Eestis tema vanaema |
|||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
Redaktsioon: 12. veebruar 2020, kell 18:40
Ines Aru (neiupõlvenimega Ines Parker; sündinud 1. juulil 1939 Tallinnas) on eesti näitleja.
Ta lõpetas aastal 1961 TRK Lavakunstikateedri.
Ines Aru töötas aastatel 1961–1963 Ugalas, 1963–1964 Vanemuises, 1964–1965 Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias, 1965–1973 Rakvere Teatris ja 1980–1994 Vanalinnastuudios. Alates aastast 1994 on ta olnud vabakutseline näitleja.
Ta on kehastanud muu hulgas Eliisabet Jõhvit.
Rollid Ugalas
1960–61
- Vika esimene ball (Edit)
1961–62
- Elavad õied (Galja)
- Vaaraod (Odarka; Katerina)
- Lõpp-peatus (Greta)
1962–63
- Kajakad saadavad (Laime Jonikite)
- Orpheus laskub põrgusse (Carol Cutrere)
1991–92
- Rohukannel (Dolly Talbo)
1993–94
- Peame elama, mutikesed! (Netty)
Filmides
Tunnustus
- 1985 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1988 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
- 1995 Meie Matsi auhind
- 2013 Valgetähe IV klassi teenetemärk[1]
Isiklikku
Tema vanemad arreteeriti 1920. aastatel Eesti Vabariigis töölisliikumisest osavõtjatena ning mõisteti sunnitööle, kust vabaneti 1938. aasta amnestiaga. Peale vabnemist vanemad abiellusid ning perre sündis veel enne sõja algust tütar, kes sai nime Inessa Armandi järgi. Ema koos tüterga evakueerusid Venemaale, isa hukkus 1941. aasta augustis evakueerimislaeval. Ema, luuletaja Leena Laid-Parker, suri Venemaal 40-aastasena vanglas saadud tuberkuloosi. Inest kasvatas lapsepõlves Eestis tema vanaema
Viited
Välislingid
- Priit Pullerits. Ines Aru, hingeelu urgitseja paanika instituudist Elu24.ee, 27. juuni 2009