Harilik laanelill: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 213.35.134.115 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi KrattBot.
Märgis: Tühistamine
29. rida: 29. rida:
Hariliku laanelille levila on [[tsirkumpolaarne]]; Eestis tavaline<ref name="Laanelill">[[Toomas Kukk|Kukk, T.]] 1999. Eesti taimestik. Tartu, Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 206 </ref>.
Hariliku laanelille levila on [[tsirkumpolaarne]]; Eestis tavaline<ref name="Laanelill">[[Toomas Kukk|Kukk, T.]] 1999. Eesti taimestik. Tartu, Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 206 </ref>.


Kasvukohana eelistab happelisemat pinnast, kasvades hästi näiteks rabastuvates metsades, [[*nb* kasvab ainult nõmmemetsas]]edel.
Kasvukohana eelistab happelisemat pinnast, kasvades hästi näiteks rabastuvates metsades, [[nõmm]]edel.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 12. veebruar 2020, kell 14:11

 See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Laanelill (perekond)

Harilik laanelill

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond Nurmenukulised Primulaceae
Perekond Laanelill Trientalis
Liik Harilik laanelill
Binaarne nimetus
Trientalis europaea
L.

Harilik laanelill (Trientalis europaea) on nurmenukuliste sugukonna laanelille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime.

Kirjeldus

Taime suhteliselt suured lehed paiknevad varre tipuosas männasena, nendest allpool võib varrel esineda väiksemaid lehti. Õieraod kasvavad välja ülemiste männaslehtede kaenlaist, enamasti 1...2 valget üksikõit. Laanelill paljuneb peamiselt maa-aluste võsundite abil.

Taime varre kõrgus on 7...20 cm; õitseaeg juunist juulini[1].

Harilik laanelill Eestis

Levila ja kasvukohad

Hariliku laanelille levila on tsirkumpolaarne; Eestis tavaline[2].

Kasvukohana eelistab happelisemat pinnast, kasvades hästi näiteks rabastuvates metsades, nõmmedel.

Viited

  1. Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152
  2. Kukk, T. 1999. Eesti taimestik. Tartu, Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 206

Välislingid