Pikk Hermann: erinevus redaktsioonide vahel

Pikk Hermann
Üldandmed
Koordinaadid	59° 26′ 6,7″ N, 24° 44′ 13″ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 10. veebruar 2020, kell 13:30

See artikkel räägib Toompea lossi tornist; Narva Hermanni linnuse torni kohta vaata artiklit Pikk Hermann (Narva); teiste linnuste tornide kohta vaata lehekülge Pikk Hermann (täpsustus)

Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn. Torni esimene osa ehitati aastatel 1360–1370 ning seda täiendati 16. sajandil, mil torn sai oma praeguse kõrguse: 45,6 meetrit.^[viide?]

Pika Hermanni torn asub Eesti vabariigi Riigikogu hoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp.

Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul (mitte varem kui kell 7.00) ning langetatakse igal päikeseloojangul. Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri. Kuni aastani 2009 mängiti lipu langetamisel laulu "Mu isamaa armas". Kõik tornis lehvinud lipud nummerdatakse, neile lisatakse tornis lehvimise aeg ning need säilitatakse Riigikogu väärikate kingitustena. Lippe on kingitud eestluse säilitajatele, olümpiavõitjatele ja maailmaränduritele.

Esimest korda heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni 12. novembril 1918, juba enne seda, kui Eesti Ajutine Valitsus määras sinimustvalge riigilipuks.

Keskmiselt kulus aastas 15 lippu hinnaga kokku 420 krooni. Sügiseti, tormide ja sadude ajal räbaldus lipp sageli ühe päeva jooksul, hea suveilmaga pidas vastu kuni neli nädalat. Kokkuhoiu eesmärgil parandati kannatada saanud lippe^[1].

Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha pärast juunipööret 21. juunil 1940. Järgmisel päeval heisati küll sinimustvalge uuesti, kuid selle kõrvale pandi lehvima punalipp. Eesti lipp eemaldati tornist 27. juulil 1940.

Saksa okupatsiooni vägede lahkudes tõmmati veel Eesti lipp korraks lehvima, kuid see asendati 22. septembril 1944 Nõukogude vägede Tallinna jõudmisel punaplaguga. Taas tõusis sinimustvalge Pika Hermanni tippu Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 1989.

Vaata ka

Kirjandus

Pikk-Hermann. Professor Kjellin uurimas, Päevaleht 15. juuni 1926
Tornikaev valgustab Tallinna minevikku. Prof. Kjellini uurimistööd. Hulk muinasasju leitud. Vaba Maa 18. juuni 1926
„Pika Hermani“ torni saladus. Prof. Kjellini kaevamiste tulemused: leitud 117 vanaaegset asja. Torni kasutatud piinakambriks. Päevaleht 24. juuli 1926
Stud. phil. Uurimistöid Pikas Hermannis. Täiendavad tööd lõpule viidud. Leitud asjad Kadrioru muuseumi välja pandud. Päevaleht 16. oktoober 1926

Viited

↑ Toompea valulaps – lipp Pika Hermanni tornis. Rahvaleht, 30. november 1929, nr 140, lk 2.

Välislingid

{{#coordinates:}}: leheküljel ei saa olla üle ühe põhisildi

[1] Toompea valulaps – lipp Pika Hermanni tornis. Rahvaleht, 30. november 1929, nr 140, lk 2.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel|räägib Toompea lossi tornist; Narva Hermanni linnuse torni kohta vaata artiklit [[Pikk Hermann (Narva)]]; teiste linnuste tornide kohta vaata lehekülge [[Pikk Hermann (täpsustus)]]}}
-{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}}{{keeletoimeta}}
+{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}}
 {{Hoone
 |Nimi                    = Pikk Hermann
+}}{{lisaviiteid}}[[Pilt:Pikk Hermann.jpg|thumb|Pikk Hermann, vaade loodest, 2013.]]
-}}
-[[Pilt:Pikk Hermann.jpg|thumb|Pikk Hermann, vaade loodest, 2013.]]
 [[File:Pikk Hermann, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 06.JPG|thumb|[[Mašikulii]] torni ülaosas.]]
-'''Pikk Hermann''' on [[Tallinn]]as, [[Toompea]]l asuva [[Toompea loss|Toompea linnuse]] edelatorn. Torni esimene osa ehitati aastatel [[1360]]–[[1370]], [[16. sajand]]il torni täiendati ning selle kõrguseks sai 45,6 meetrit.{{lisa viide}} Pika Hermanni kõrgus on 45 meetrit.<ref>[http://www.parliament.ee/?id=33261&parent_id=40142 Riigikogu hoone ja Toompea loss, 6.12.2005]</ref>
+'''Pikk Hermann''' on [[Tallinn]]as [[Toompea]]l asuva [[Toompea loss|Toompea linnuse]] edelatorn. Torni esimene osa ehitati aastatel [[1360]]–[[1370]] ning seda täiendati [[16. sajand]]il, mil torn sai oma praeguse kõrguse: 45,6 meetrit.{{lisa viide}}
-Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi [[Riigikogu]] hoone läheduses ning torni tipus lehvib [[Eesti lipp]].
+Pika Hermanni torn asub Eesti vabariigi [[Riigikogu]] hoone läheduses ning torni tipus lehvib [[Eesti lipp]].
-Riigilipp heisatakse igal [[päikesetõus]]ul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse [[päikeseloojang]]ul. Lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel [[Gustav Ernesaks]]a [[Lydia Koidula]] sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri. Kuni aastani 2009 mängiti lipu langetamisel laulu "Mu isamaa armas".
+Riigilipp heisatakse igal [[päikesetõus]]ul (mitte varem kui kell 7.00) ning langetatakse igal [[päikeseloojang]]ul. Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti hümni algusfraase ning langetamisel [[Gustav Ernesaks]]a [[Lydia Koidula]] sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri. Kuni aastani 2009 mängiti lipu langetamisel laulu "Mu isamaa armas". Kõik tornis lehvinud lipud nummerdatakse, neile lisatakse tornis lehvimise aeg ning need säilitatakse Riigikogu väärikate kingitustena. Lippe on kingitud eestluse säilitajatele, olümpiavõitjatele ja maailmaränduritele.
-Kõik tornis lehvinud lipud nummerdatakse, neile lisatakse tornis lehvimise aeg ning need säilitatakse Riigikogu väärikate kingitustena. Lippe on kingitud eestluse säilitajatele, olümpiavõitjatele ja maailmaränduritele.
-Esmakordselt heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni 12. novembril [[1918]] – juba enne seda, kui [[Eesti Ajutine Valitsus]] määras [[sinimustvalge]] riigilipuks.
+Esimest korda heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni 12. novembril [[1918]], juba enne seda, kui [[Eesti Ajutine Valitsus]] määras [[sinimustvalge]] riigilipuks.
-Keskmiselt kulus aastas 15 lippu hinnaga kokku 420 krooni. Sügiseti tormide ja sadude ajal räbaldus lipp sageli ühe päeva jooksul, hea suveilmaga pidas lipp vastu kuni neli nädalat. Kokkuhoiu eesmärgil kannatada saanud lippe parandati<ref>Toompea valulaps – lipp Pika Hermanni tornis. [[Rahvaleht]], 30. november 1929, nr 140, lk 2.</ref>.
+Keskmiselt kulus aastas 15 lippu hinnaga kokku 420 krooni. Sügiseti, tormide ja sadude ajal räbaldus lipp sageli ühe päeva jooksul, hea suveilmaga pidas vastu kuni neli nädalat. Kokkuhoiu eesmärgil parandati kannatada saanud lippe<ref>Toompea valulaps – lipp Pika Hermanni tornis. [[Rahvaleht]], 30. november 1929, nr 140, lk 2.</ref>.
 Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha pärast [[juunipööre]]t [[21. juuni]]l [[1940]]. Järgmisel päeval heisati küll sinimustvalge uuesti, kuid selle kõrvale pandi lehvima [[punalipp]]. Eesti lipp eemaldati tornist [[27. juuli]]l 1940.
-[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i vägede lahkudes tõmmati veel Eesti lipp korraks lehvima, kuid see asendati Nõukogude vägede Tallinna jõudmisel 22. septembril [[1944]] punaplaguga. Taas tõusis sinimustvalge Pika Hermanni tippu Eesti [[Vabariigi aastapäev]]al 24. veebruaril [[1989]].
+[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i vägede lahkudes tõmmati veel Eesti lipp korraks lehvima, kuid see asendati 22. septembril 1944 Nõukogude vägede Tallinna jõudmisel punaplaguga. Taas tõusis sinimustvalge Pika Hermanni tippu Eesti [[Vabariigi aastapäev]]al, 24. veebruaril [[1989]].
 ==Vaata ka==