Põhja-Korea: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
| vapi_laius = 100px |
| vapi_laius = 100px |
||
| asendikaart = North Korea in its region.svg |
| asendikaart = North Korea in its region.svg |
||
| deviis = |
|||
| riigikeel = [[korea keel|korea]] |
| riigikeel = [[korea keel|korea]] |
||
| ametlik_keel = |
| ametlik_keel = |
Redaktsioon: 8. veebruar 2020, kell 17:16
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Korea Rahvademokraatlik Vabariik
| |||
Riigihümn |
A ch'im un pinnara, i kangsan ungum e | ||
---|---|---|---|
Pealinn | Pyongyang | ||
Pindala | 120 540 km² | ||
Riigikeel | korea | ||
Rahvaarv | 25 490 965 (2017)[1] | ||
Rahvastikutihedus | 211,5 in/km² | ||
Tööpartei esimene sekretär | Kim Chŏng-un | ||
Riigipea | Kim Il-sŏng (igavene president, surnud 1994) | ||
Peaminister | Kim Jae-ryong | ||
Iseseisvus | 9. september 1948 | ||
SKT | 16,283 mld $ ()[2] | ||
Rahaühik | Põhja-Korea vonn (KPW) | ||
Ajavöönd | maailmaaeg +9 | ||
Tippdomeen | .kp | ||
ROK-i kood | PRK | ||
Telefonikood | 850 |
Põhja-Korea (ametlikult Korea Rahvademokraatlik Vabariik) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas, 38. laiuskraadist põhja pool. Lõunas piirneb see Lõuna-Koreaga (238 km umbes 4 km laiust piiritsooni), millega kuni 1948. aastani moodustas ühise riigi. Põhjas piirneb Põhja-Korea peamiselt Hiinaga (1416 km maismaapiiri) ja lühike piirilõik (19 km) on tal ka Venemaaga.
Nimi
Põhja-Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosŏn 'Põhja- Chosŏn' (북조선, 北朝鮮).
Lõuna-Koreas kasutatakse Põhja-Korea kohta tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (북한; 北韓). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast.
Riik
Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Chŏng-un, kes on ainsa partei Korea Tööpartei Keskkomitee esimees ja Korea Rahvaarmee ülemjuhataja. Ta päris võimu oma isalt Kim Chŏng-ililt pärast tolle surma. Tema vanaisa Kim Il-sŏng on kuulutatud riigi igaveseks presidendiks. Riigis valitseb tema isikukultus.
Haldusjaotus
- Pikemalt artiklis Põhja-Korea haldusüksused
Sarnaselt Lõuna-Korea haldusjaotusega kasutatakse Põhja-Koreas do 'de, si 'de, gun 'ide ja eup 'ide süsteemi. Kuid erinevus on ainult provintsistaatusega linnades, mida on kaks ja neid kutsutakse jikhal-sideks (ainsuses jikhal-si 직할시).
Rahvastik
99,998% Põhja-Korea rahvastikust moodustavad korealased. Peale korealaste elab Põhja-Koreas väikesearvuline hiinlaste kogukond. Muude rahvuste esindajaid, eelkõige jaapanlasi, on üksikuid.
Raketiprogramm
Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu.[3] Hoolimata mõnede riikide vastuseisust tegi Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis seda jälginud riikide andmetel ebaõnnestus.[4][5] Hiljem on Põhja-Korea teinud mitmeid edukaid raketikatsetusi, sh rakettide kosmosesse laskmist.
Vaata ka
- Korea lõhenemine
- Põhja-Korea riigipeade loend
- Põhja-Korea jalgpallikoondis
- Põhja-Korea tuumarelvad
- Korean Central Television
- Põhja-Korea 2016. aasta suveolümpiamängudel
- Põhja-Korea pass
Viited
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
- ↑ https://unstats.un.org/unsd/snaama/resQuery.asp, vaadatud 23.08.2017.
- ↑ ÜRO ei jõudnud Põhja-Korea raketikatsetuse suhtes ühisele seisukohale
- ↑ Põhja-Korea raketikatsetus: õnnestumine või altminek?
- ↑ North Korea Intercontinental Ballistic Missile Fails Miserably
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: Põhja-Korea |
- Miljonid põhjakorealased vajavad kiiresti toiduabi, Postimees, 8. detsember 2008
- Janika Vaikjärv. Klassiekskursioon Põhja-Koreasse, Ekspress.ee, 21. juuni 2009
- Kaivo Kopli. Uus nõrk valitseja vana kaardiväe kammitsais EPL.ee, 29. juuni 2009
- Põhja-Korea uus ajavöönd 'imperialismist' lahtiütlemiseks BBC News Online, 7. august 2015 (inglise keeles)