Kurgja talu kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
20. rida: 20. rida:
*1939, 19. august – [[Marta Pärna]] (1. detsember 1867 – 16. august 1939), Carl Robert Jakobsoni õe [[Natalie Johanson-Pärna|Natalie]] tütar
*1939, 19. august – [[Marta Pärna]] (1. detsember 1867 – 16. august 1939), Carl Robert Jakobsoni õe [[Natalie Johanson-Pärna|Natalie]] tütar
*1940, 4. märts – Julie Emilie Jakobson (sündinud Thal; 18. november 1850 – 26. veebruar 1940), Carl Robert Jakobsoni abikaasa
*1940, 4. märts – Julie Emilie Jakobson (sündinud Thal; 18. november 1850 – 26. veebruar 1940), Carl Robert Jakobsoni abikaasa
*1949 – [[Margarethe Libba]] (1897–1949), Carl Robert Jakobsoni õe [[Ida Alvine Jakobson|Ida]] tütar
*1949 – [[Margarethe Libba]] (1897–1949), Carl Robert Jakobsoni õe [[Natalie Johanson-Pärna|Natalie]] tütretütar
*1953, 5. mai – Linda Jakobson (19. jaanuar 1879 – 24. aprill 1953), Carl Robert Jakobsoni tütar
*1953, 5. mai – Linda Jakobson (19. jaanuar 1879 – 24. aprill 1953), Carl Robert Jakobsoni tütar
*1955 – Elsa Jakobson (6. märts 1881 – 1. veebruar 1955), Carl Robert Jakobsoni tütar
*1955 – Elsa Jakobson (6. märts 1881 – 1. veebruar 1955), Carl Robert Jakobsoni tütar

Redaktsioon: 7. veebruar 2020, kell 20:15

Kalmistu värav loodeküljel.
Foto: Robert Treufeldt, 25. juuni 2015
Hauatähised ja mälestusmärgid kalmistul.
Foto: Robert Treufeldt, 25. juuni 2015
Carl Robert Jakobsoni hauamonument.
Foto: Robert Treufeldt, 25. juuni 2015

Kurgja talu kalmistu on kalmistu Vändra kihelkonnas Pärnumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Kurgja-Linnutaja talus Kurgja külas Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu maakonnas.

Ajalugu

Kalmistu rajati 1875. aastal, kui 1874. aastal talu ostnud Carl Robert Jakobson soovis oma kolmenädalaseks elanud esimese lapse Olga matta ise oma talu maadele. Vändra õpetaja Ernst Sokolowsky viiski 9. oktoobril (vkj) 1875 matusetalituse läbi talu peahoones, kuid lapse mattis uuele kalmistule Jakobson ise. Kalmistu sai ametliku loa alles 6. mail (vkj) 1876.

Jakobson ise maeti oma kalmistule 15. märtsil (vkj) 1882. Jakobsoni sünnipäeval 26. juulil (14. juulil vkj) 1882 paigutati rahva ühisjõul tema kalmule talu maadelt Pärnu jõest väljatõmmatud kivi, mis kavandati hauakabeli nurgakivina. Kabelit pole aga ehitatud. Linda selts paigaldas samal aastal hauale mälestustahvli (praegu kalmistu müüri ääres).

Kalmistu uue planeeringu ja Jakobsoni mälestussamba kavandas 1926. aastal kujur Jaan Koort. Kavandatu lõpetas kujur Ferdi Sannamees. Kalmistu uus kujundus ja mälestussammas avati pidulikult 14. augustil 1927. Kalmistule on maetud 13 inimest, viimane matus oli 1957. aastal.[1]

Kalmistule maetud

  • 1875, 21. oktoober (9. oktoober vkj) – Olga Jakobson (21. september 1875 – 14. oktoober 1875), Carl Robert Jakobsoni esimene tütar
  • 1876 – kaksikud poiss ja tüdruk, Carl Robert Jakobsoni lapsed
  • 1877 – Reinholdt Jakobson (1872–1877), Carl Robert Jakobsoni venna Friedrichi poeg
  • 1882, 27. märts (15. märts vkj) – Carl Robert Jakobson (21. juuli 1841 – 19. märts 1882)
  • ? – sugulane
  • ? – sugulane
  • 1939, 19. august – Marta Pärna (1. detsember 1867 – 16. august 1939), Carl Robert Jakobsoni õe Natalie tütar
  • 1940, 4. märts – Julie Emilie Jakobson (sündinud Thal; 18. november 1850 – 26. veebruar 1940), Carl Robert Jakobsoni abikaasa
  • 1949 – Margarethe Libba (1897–1949), Carl Robert Jakobsoni õe Natalie tütretütar
  • 1953, 5. mai – Linda Jakobson (19. jaanuar 1879 – 24. aprill 1953), Carl Robert Jakobsoni tütar
  • 1955 – Elsa Jakobson (6. märts 1881 – 1. veebruar 1955), Carl Robert Jakobsoni tütar
  • 1957 – Ida Jakobson (13. veebruar 1880 – 14. jaanuar 1957), Carl Robert Jakobsoni tütar

Vaata ka

Viited

  1. C. R. Jakobsoni Talu-muuseum. koostanud Meelik Kahu, August Mikk. C. R. Jakobsoni Talu-muuseum. Kurgja-Linnutaja 1960. Lk 33

Kirjandus

  • Jannu Holsting. Perekonnakalmistu // Kurgja-Linnutaja. Olion. Tallinn 1990. Lk 35–38
  • Taavi Pae. "Kurgja talu kalmistu". - Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
  • Tiina Tuulik. "Oma kodu, oma maa sümbolid — talukalmistud Eestis". // Tuna, 3/2018. Lk 36–38

Välislingid