Taṇhā: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. veebruar 2020, kell 14:58

Taṇhā, janu ehk ahnus, ka tahtmine või kiindumus (paali keeles tañhā 'janu', ; sanskritis tṛṣṇā 'janu'), ka iha (sanskritis rāga; paali keeles lobha tiibeti keeles dod chags, sred pa); (hiina keeles 渇仰 keyang, 欲 yu, 愛 ai; jaapani keeles katsugō, yoku, ai) on budismis kesksemaid mõisteid, mis tähistavad kõige laiemas mõttes inimest sansaaras hoidvaid tegureid.^[1]

Mõisteid

Taṇhā on janunemine, tahtmine või ihalemine kõige üldisemas mõttes. Seadmuseratta käimapanemise jutluses on just taṇhā see iha, mis põhjustab kannatusi. Samuti on taṇhā sõltuvusliku tekkimise kaheksas lüli. Seda on kolme liiki: kāma-taṇhā (janunemine meeleliste naudingute järele), bhava-taṇhā (olemisejanu), and vibhava-taṇhā (mitteolemise janu)^[2].

Rāga (sanskriti keeles 'värvus', paali keeles lobha) on iha eelkõige meelelises mõttes (sanskriti ja paali keeles ka kāma) või üks taṇhā liikidest (kāma-taṇhā), aga sellega mõeldakse ka soove üldiselt. See on üks meelemürkidest.

Ka chanda on iha, tahtmine või meeleline erutus, lähedane mõistetele taṇhā ja kāma-taṇhā. "Iha" selle sõnaga väljendatult on esimene viiest takistusest (kāmacchanda).

Seoseid

Iha või ahnus koos vihkamise ja rumalusega on kolm meelemürki^[3], mis takistavad teed vabanemise ja virgumiseni. Olemiseratta keskel sümboliseerib seda iha või ahnust kukk või mõni teine lind.

Iha, ka kirg või himu on esimene viiest takistusest, mis segavad inimest nii vaimses praktikas, meditatsioonil kui ka igapäevases elus.

Iha ehk tahtmine on sõltuvusliku tekkimise kaheksas lüli, millele järgneb kippumine^[4] ehk tõmblemine, mis viib paratamatult kannatusteni.

Iha tunnustuse järele, kiindumine omaenda isiksusse ehk kippumise kogumid on kannatuse peamine põhjus ja esimene õilis tõde, millest räägitakse seadmuseratta käimapanemises ja isetuse õpetuses.

Vaata ka

Avidya (rumalus, teadmatus)
Dosa (vihkamine, põlgus)
Skandhad (isiksuse moodustajad)
Kolm meelemürki
Viis takistust
Sõltuvuslik tekkimine

Viited

↑ Ida mõtteloo leksikon: janu. [1]
↑ Selline liigitus esineb paali kaanoni järgmistes jaotustes: DN 15, DN 22, MN 44, SN 22.22, SN 22.103, SN 22.104, SN 22.105, SN 38.10, SN 39.10, SN 45.170, SN 56.11, SN 56.13 ja SN 56.14.
↑ sanskriti keeles triviṣa või akuśala-mūla; paali keeles akusala-mūla, tiibeti keeles dug gsum
↑ sanskriti ja paali keeles upādāna; tiibeti keeles len pa; hiina keeles 取 qu; jaapani keeles shu

[1] Ida mõtteloo leksikon: janu. [1]

[2] Selline liigitus esineb paali kaanoni järgmistes jaotustes: DN 15, DN 22, MN 44, SN 22.22, SN 22.103, SN 22.104, SN 22.105, SN 38.10, SN 39.10, SN 45.170, SN 56.11, SN 56.13 ja SN 56.14.

[3] sanskriti keeles triviṣa või akuśala-mūla; paali keeles akusala-mūla, tiibeti keeles dug gsum

[4] sanskriti ja paali keeles upādāna; tiibeti keeles len pa; hiina keeles 取 qu; jaapani keeles shu

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 * ''Taṇhā'' on janunemine, tahtmine või ihalemine kõige üldisemas mõttes. [[Seadmuseratta käimapanemine|Seadmuseratta käimapanemise]] jutluses on just ''taṇhā'' see iha, mis põhjustab [[dukkha|kannatusi]]. Samuti on ''taṇhā'' [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] kaheksas lüli. Seda on kolme liiki: ''kāma-taṇhā'' (janunemine meeleliste naudingute järele), ''bhava-taṇhā'' (olemisejanu), and ''vibhava-taṇhā'' (mitteolemise janu)<ref>Selline liigitus esineb [[paali kaanon]]i järgmistes jaotustes: DN 15, DN 22, MN 44, SN 22.22, SN 22.103, SN 22.104, SN 22.105, SN 38.10, SN 39.10, SN 45.170, SN 56.11, SN 56.13 ja SN 56.14.</ref>.
-* ''Rāga'' (sanskritis, paali keeles ''lobha'') on iha eelkõige meelelises mõttes (sanskriti ja paali keeles ka ''kāma'') või üks ''taṇhā'' liikidest (''kāma-taṇhā''), aga sellega mõeldakse ka soove üldiselt. See on üks [[Kolm meelemürki| meelemürk]]idest.
+* ''Rāga'' (sanskriti keeles 'värvus', paali keeles ''lobha'') on iha eelkõige meelelises mõttes (sanskriti ja paali keeles ka ''kāma'') või üks ''taṇhā'' liikidest (''kāma-taṇhā''), aga sellega mõeldakse ka soove üldiselt. See on üks [[Kolm meelemürki| meelemürk]]idest.
 * Ka ''chanda'' on iha, tahtmine või meeleline erutus, lähedane mõistetele ''taṇhā'' ja ''kāma-taṇhā''. "Iha" selle sõnaga väljendatult on esimene [[Viis takistust|viiest takistusest]] (''kāmacchanda'').