Eutanaasia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
⚫
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
{{See artikkel| räägib inimese halastussurmast; teiste loomade suremisabi kohta vaata artiklit [[Loomade eutanaasia]]}}
{{See artikkel| räägib inimese halastussurmast; teiste loomade suremisabi kohta vaata artiklit [[Loomade eutanaasia]]}}
⚫
<br />{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
'''Eutanaasia''' ehk '''suremisabi''' ehk '''halastussurm''' ehk '''surmaabi''' on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 195:2004.</ref>
'''Eutanaasia''' ehk '''suremisabi''' ehk '''halastussurm''' ehk '''surmaabi''' on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 195:2004.</ref>


Eutanaasia pooldajad nimetavad eutanaasiat „väärikaks surmaks“ kannatavale inimesele.<ref>{{Netiviide|autor=Wiesen, G|url=https://www.wisegeek.com/what-is-active-euthanasia.htm#|pealkiri=What is Active Euthanasia? WiseGEEK|väljaanne=|aeg=27. september 2019|vaadatud=09.10.2019}}</ref>
Eutanaasia pooldajad nimetavad eutanaasiat „väärikaks surmaks“ kannatavale inimesele.<ref>{{Netiviide|autor=Wiesen, G|url=https://www.wisegeek.com/what-is-active-euthanasia.htm#|pealkiri=What is Active Euthanasia? WiseGEEK|väljaanne=|aeg=27. september 2019|vaadatud=09.10.2019}}</ref>


Eutanaasias kasutatakse peamiselt [[Barbituraadid|barbituraatide]] gruppi kuuluvaid ravimeid, st kesknärvisüsteemi depressante, mida manustatakse ette antud seaduste järgi.
Eutanaasias kasutatakse peamiselt [[Barbituraadid|barbituraatide]] gruppi kuuluvaid ravimeid, st kesknärvisüsteemi [[depressant]]e, mida manustatakse seaduste järgi.

<br />


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Arvatakse, et eutanaasia sai alguse Vana-Kreekas ja Roomas 5. sajandil eKr. Eutanaasia sai alguse abordi tegemisest, aga see oli vastuolus Hippokratese vandega, millejärgi oli keelatud anda kellelegi surmavat ravimit, kui seda küsitakse.
Arvatakse, et eutanaasia sai alguse Vana-Kreekas ja Roomas 5. sajandil eKr. Eutanaasia sai alguse abordi tegemisest, aga see oli vastuolus Hippokratese vandega, mille järgi oli keelatud anda kellelegi surmavat ravimit, kui seda küsitakse.


Aasta 1870 oli eutanaasia ajaskaalal väga oluline. Sel aastal soovitas Samuel Williams kasutada morfiini ja valuvaigisteid sisaldavaid ravimeid, et abistada kiiret ja valutut surma. See tõi Ameerika Ühendriikides taas esile arutelu eutanaasia kohta. Eutanaasia ajaloos oli läbimurdeks piirata valuvaigistite kättesaadavust inimeste seas, et patsient ei saaks valuvaigistitega enesetappu sooritada.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://opinionfront.com/history-of-euthanasia|pealkiri=The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.10.2019}}</ref>
1870. aasta oli eutanaasia ajaskaalal väga oluline. Sel aastal soovitas [[Samuel Williams]] kasutada [[morfiin]]i ja valuvaigisteid sisaldavaid ravimeid, et abistada kiiret ja valutut surma. See tõi Ameerika Ühendriikides taas esile arutelu eutanaasia kohta. Eutanaasia ajaloos oli läbimurdeks piirata valuvaigistite kättesaadavust inimeste seas, et patsient ei saaks valuvaigistite abil enesetappu sooritada.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://opinionfront.com/history-of-euthanasia|pealkiri=The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.10.2019}}</ref>


Aasta 1940 oli esimene kord, kui praktiseeriti mittevabatahtlikku eutanaasiat Saksamaal, selleks et kõrvaldada haigeid ja puudega sakslasi, kellel olid psühholoogilised probleemid. Seda tehti suletud gaasikambrites. Aastaks 1945 oli tapetud 300 000 sakslast. Hiljem kasutasid natsid sama meetodit, et kõrvaldada venelasi, juute ja mustlasi.<ref name=":0" />
1940. aastal oli esimene kord, kui praktiseeriti mittevabatahtlikku eutanaasiat Saksamaal, selleks et kõrvaldada haigeid ja puudega sakslasi, kellel olid psühholoogilised probleemid. Seda tehti suletud gaasikambrites. Aastaks 1945 oli tapetud 300 000 sakslast. Hiljem kasutasid natsid sama meetodit, et kõrvaldada venelasi, juute ja mustlasi.<ref name=":0" />


Arutelu eutanaasia kohta jätkub siiani ja käib kindlasti veel lähiaastatel edasi. Eutanaasial on nii eelised kui ka puudused, aga pole veel selgelt selgusele jõutud, kas olla eutanaasia poolt või vastu. 60-80% inimestest Lääne-Riikidest on poolt abistatud enesetapule.<ref name=":0" />
Arutelu eutanaasia kohta jätkub siiani ja käib kindlasti veel lähiaastatel edasi. Eutanaasial on nii eeliseid kui ka puudusi, aga pole veel selgelt selgusele jõutud, kas olla eutanaasia poolt või vastu. 60-80% lääneriikide inimestest pooldab abistatud enesetappu.<ref name=":0" />


== Liigitus ==
== Liigitus ==


* '''[[Aktiivne eutanaasia]]:''' eutanaasiavorm, kus arst võtab patsiendi surma tagamisel aktiivselt osa. Surm tagatakse ravimite üleannustamise teel, aktiivne eutanaasia on valutu, see sulgeb inimese füsioloogilise süsteemi kuni inimene justkui uinub.
* [[Aktiivne eutanaasia]] – eutanaasiavorm, kus arst võtab patsiendi surma tagamisel aktiivselt osa. Surm tagatakse ravimite üleannustamise teel, aktiivne eutanaasia on valutu, see sulgeb inimese füsioloogilise süsteemi kuni inimene justkui uinub.
⚫
* [[Passiivne eutanaasia]] – eutanaasiavorm, kus patsiendi nõusolekul loobutakse surija elu kunstlikust pikendamisest, vähendades vajaduse korral valuraviga tema piinasid.

⚫
* [[Abistatud enesetapp]] – inimesele antakse võimalus ja vahendid, et ise kontrollitud keskkonnas enesetapp sooritada. Kindel reegel on, et patsient peab ise ravimeid manustama. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Maran, Kaur|url=https://heureka.postimees.ee/3895859/pohjalik-ulevaade-kus-on-surmaabi-lubatud-ja-kuidas-seda-tehakse|pealkiri=Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?|väljaanne=Heureka|aeg=25. jaanuar 2+19|vaadatud=09.10.2019}}</ref>
⚫
* '''[[Passiivne eutanaasia|Passiivne eutanaasia:]]''' eutanaasiavorm, kus patsiendi nõusolekul loobutakse surija elu kunstlikust pikendamisest, vähendades vajaduse korral valuraviga tema piinasid.

⚫
* '''[[Abistatud enesetapp]]:''' inimesele antakse võimalus ja vahendid, et ise kontrollitud keskkonnas enesetapp sooritada. Kindel reegel on, et patsient peab ise ravimeid manustama. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Maran, Kaur|url=https://heureka.postimees.ee/3895859/pohjalik-ulevaade-kus-on-surmaabi-lubatud-ja-kuidas-seda-tehakse|pealkiri=Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?|väljaanne=Heureka|aeg=25. jaanuar 2+19|vaadatud=09.10.2019}}</ref>


== Eutanaasia eelised ==
== Eutanaasia eelised ==
37. rida: 33. rida:
* Ei väärtusta inimelusid.
* Ei väärtusta inimelusid.
* Religioossed ja eetilised probleemid, st et igas usundis pole eutanaasia lubatud.
* Religioossed ja eetilised probleemid, st et igas usundis pole eutanaasia lubatud.
* Eutanaasia kasutamine raha säästmise eesmärgil, st et väga haigete patsientide ravikulude pealt raha säästmine.<ref name=":2" />
* Eutanaasia kasutamine raha säästmise eesmärgil, st väga haigete patsientide ravikulude pealt raha säästmine.<ref name=":2" />


== Kus on surmaabi lubatud? ==
== Kus on eutanaasia lubatud? ==
Aktiivne eutanaasia on seaduslikult lubatud viies riigis. Need on Uruguay, Belgia, Holland, Luksemburg ja Kolumbia. Teatud tingimustel on Jaapanis eutanaasia lubatud, kuigi seal ei ole eutanaasia kohta ühtegi seadust.
Aktiivne eutanaasia on seaduslikult lubatud viies riigis. Need on [[Uruguay]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Luksemburg]] ja [[Colombia]]. Teatud tingimustel on [[Jaapan]]is eutanaasia lubatud, kuigi seal ei ole eutanaasia kohta ühtegi seadust.


'''Belgias''' legaliseeriti eutanaasia 2002. aastal. Belgias on eutanaasiat puudutavad seadused liberaalsed - surma abi on õigus saada - nii lastel kui ka vaimse tervise probleemidega inimestel.
'''Belgias''' legaliseeriti eutanaasia 2002. aastal. Belgias on eutanaasiat puudutavad seadused liberaalsed – surma abi on õigus saada – nii lastel kui ka vaimse tervise probleemidega inimestel.


'''Hollandis''' legaliseeriti eutanaasia 2001. aastal. Hollandis on aktiivne eutanaasia lubatud alates 12. eluaastast.
'''Hollandis''' legaliseeriti eutanaasia 2001. aastal. Hollandis on aktiivne eutanaasia lubatud alates 12. eluaastast.
48. rida: 44. rida:
'''Luksemburgis''' legaliseeriti eutanaasia 2008. aastal.
'''Luksemburgis''' legaliseeriti eutanaasia 2008. aastal.


'''Kolumbias''' on eutanaasia lubatud vaid vähi, AIDSi ja maksa- ning neerupuudulikkuse käes kannatajatel.<ref name=":1" />
'''Colombias''' on eutanaasia lubatud vaid vähi, AIDSi ning maksa- ja neerupuudulikkuse käes kannatajatel.<ref name=":1" />


Abistatud enesetapp on lubatud Šveitsis, mitmes USA osariigis<ref name=":1" />, näiteks Washingtonis, Oregonis, Montanas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://opinionfront.com/mercy-killing-facts|pealkiri=Mercy Killing Facts|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.10.2019}}</ref> Näiteks Soomes ja Saksamaal pole abistatud enesetapp otseselt keelatud, aga arstidel pole eetiliselt lubatud abistada kellegi enesetappu.<ref name=":1" /> Soomes ja Saksamaal on võimalik saada kriminaalkaristus abivajaja ravita jätmise eest. Esimene abistatud enesetapu vastane seadus loodi 1828. aastal New Yorgis.<ref name=":0" />
Abistatud enesetapp on lubatud [[Šveits]]is, mitmes USA osariigis<ref name=":1" />, näiteks Washingtoni, Oregoni ja Montana osariigis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://opinionfront.com/mercy-killing-facts|pealkiri=Mercy Killing Facts|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.10.2019}}</ref> Näiteks [[Soome]]s ja [[Saksamaa]]l pole abistatud enesetapp otseselt keelatud, aga arstidel pole eetiliselt lubatud abistada kellegi enesetappu.<ref name=":1" /> Soomes ja Saksamaal on võimalik saada kriminaalkaristus abivajaja ravita jätmise eest. Esimene abistatud enesetapu vastane seadus loodi 1828. aastal New Yorgis.<ref name=":0" />


== Organisatsioonid ==
== Organisatsioonid ==
20. sajandi alguses said inimesed teadlikuks abistatud tapmisest ja eutanaasiast. Samuti hakati moodustama erinevaid organisatsioone eutanaasiaga seotud murede käsitlemiseks. 1935. aastal moodustati esimene ühinfg eutanaasia legaliseerimiseks, Voluntary Euthanasia Legislation Society (VELS), asutajateks olid Londoni arstid.
20. sajandi alguses said inimesed teadlikuks abistatud tapmisest ja eutanaasiast. Samuti hakati moodustama organisatsioone eutanaasiaga seotud murede käsitlemiseks. 1935. aastal moodustati esimene ühing eutanaasia legaliseerimiseks, Voluntary Euthanasia Legislation Society (VELS), asutajateks olid Londoni arstid.


1938. aastal asutati sarnane organisatsioon, mis oli tuntud kui National Society for the Legalization of Euthanasia (NSLE).
1938. aastal asutati sarnane organisatsioon National Society for the Legalization of Euthanasia (NSLE).


1980. aastal asutati eutanaasia toetamiseks World Federation of Right to Die Societies ja Hemlock Society. Hemlock Society’s on registreerinud rohkem kui 60 000 osalist.<ref name=":0" />
1980. aastal asutati eutanaasia toetamiseks World Federation of Right to Die Societies ja Hemlock Society. Hemlock Societys on registreerinud rohkem kui 60 000 osalist.<ref name=":0" />


== Surmaturism ==
== Surmaturism ==
Surmaturism tähendab seda, et potentsiaalne patsient reisib abistatud enesetapu sooritamises välismaale. Reisitakse mujale, sest enda riigis pole eutanaasia legaalne. Peamised surmaturismi sihtmärgid on Belgia ja Šveits. Šveitsi MTÜ Dignitase andmete järgi on nende käe all oma elutee lõpetanud inimesed peamiselt sakslased.<ref name=":1" />
Surmaturism tähendab seda, et potentsiaalne patsient reisib abistatud enesetapu sooritamiseks välismaale. Reisitakse mujale, sest enda riigis pole eutanaasia legaalne. Peamised surmaturismi sihtmärgid on Belgia ja Šveits. Šveitsi MTÜ Dignitase andmete järgi on nende käe all oma elutee lõpetanud inimesed peamiselt sakslased.<ref name=":1" />


==Vaata ka==
==Vaata ka==
66. rida: 62. rida:
*[[Hemlock Society]]
*[[Hemlock Society]]
*[[Suitsiid]]
*[[Suitsiid]]

⚫
== Viited ==
⚫
{{viited}}


==Kirjandus==
==Kirjandus==
*Lynn A. Jansen. ''Death in the Clinic'', Rowman & Littlefiled Publishers INc [[1992]].
*Lynn A. Jansen. ''Death in the Clinic'', Rowman & Littlefiled Publishers INc [[1992]].
**[[David Velleman|J. David Velleman]]. ''Against the Right to Die', ptk 3, lk 49–66. [http://books.google.ee/books?id=b6SMiDeOG_QC&pg=PA64&dq=David+Velleman&hl=et&sa=X&ei=aq9KUviGE8bN0QXkxYDYBw&redir_esc=y#v=onepage&q=David%20Velleman&f=false Google'i raamat]
**[[David Velleman|J. David Velleman]]. ''Against the Right to Die', ptk 3, lk 49–66. [http://books.google.ee/books?id=b6SMiDeOG_QC&pg=PA64&dq=David+Velleman&hl=et&sa=X&ei=aq9KUviGE8bN0QXkxYDYBw&redir_esc=y#v=onepage&q=David%20Velleman&f=false Google'i raamat] ''
*[[Helga Kuhse]]. Euthanasia. – [[Peter Singer]]. ''[[A Companion to Ethics]]'', Blackwell [[1993]], lk 294–302.
*[[Helga Kuhse]]. Euthanasia. – [[Peter Singer]]. ''[[A Companion to Ethics]]'', Blackwell [[1993]], lk 294–302.
*[[James Rachels]]. Active and Passive Euthanasia. – ''New England Journal of Medicine'', [[1975]], 292, nr 2, lk 78–80. Taastrükid: [[Ronald Munson]]. ''Intervention and Reflection: Basic Issues in Medical Ethics'', 5. trükk, Belmont: Wadsworth [[1996]], lk 171–175; [[Peter Singer]] (toim). ''Practical Ethics'', lk 29–35. Vaata [[James Rachels#Aktiivne ja passiivne eutanaasia]].
*[[James Rachels]]. Active and Passive Euthanasia. – ''New England Journal of Medicine'', [[1975]], 292, nr 2, lk 78–80. Taastrükid: [[Ronald Munson]]. ''Intervention and Reflection: Basic Issues in Medical Ethics'', 5. trükk, Belmont: Wadsworth [[1996]], lk 171–175; [[Peter Singer]] (toim). ''Practical Ethics'', lk 29–35. Vaata [[James Rachels#Aktiivne ja passiivne eutanaasia]].
*Ian Harriss, Ethics and euthanasia: natural law philosophy and latent utilitarianism. Australian Association for Professional and Applied Ethics 12th Annual Conference, 28–30 September 2005, Adelaide.[http://w3.unisa.edu.au/hawkeinstitute/gig/aapae05/documents/harriss.pdf Veebiversioon (vaadatud 30.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Ian Harriss, Ethics and euthanasia: natural law philosophy and latent utilitarianism. Australian Association for Professional and Applied Ethics 12th Annual Conference, 28–30 September 2005, Adelaide.[http://w3.unisa.edu.au/hawkeinstitute/gig/aapae05/documents/harriss.pdf Veebiversioon (vaadatud 30.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15344242&categoryID=9738762&ndate=1173926920 [[Toomas Raudam]]: Hea surma arutelu sündigu!] (Eutanaasia kui probleem). – ''Delfi'' 15. märts 2007
*[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15344242&categoryID=9738762&ndate=1173926920 [[Toomas Raudam]]: Hea surma arutelu sündigu!] (Eutanaasia kui probleem). – ''Delfi'' 15. märts 2007
77. rida: 76. rida:
*[http://forte.delfi.ee/news/maa/stephen-hawking-toetab-abistatud-enesetappu-me-ei-lase-ju-loomadel-kannatada.d?id=66752951 [[Lauri Laugen]]: Stephen Hawking toetab abistatud enesetappu: me ei lase ju loomadel kannatada]. – ''Delfi'' 18. september 2013
*[http://forte.delfi.ee/news/maa/stephen-hawking-toetab-abistatud-enesetappu-me-ei-lase-ju-loomadel-kannatada.d?id=66752951 [[Lauri Laugen]]: Stephen Hawking toetab abistatud enesetappu: me ei lase ju loomadel kannatada]. – ''Delfi'' 18. september 2013
*[https://www.err.ee/904026/margit-sutrop-eutanaasia-kui-eetiline-miinivali [[Margit Sutrop]]: Eutanaasia kui eetiline miiniväli] – ''ERR'' 25. jaanuar 2019.
*[https://www.err.ee/904026/margit-sutrop-eutanaasia-kui-eetiline-miinivali [[Margit Sutrop]]: Eutanaasia kui eetiline miiniväli] – ''ERR'' 25. jaanuar 2019.

⚫
== Viited ==
⚫
{{viited}}


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 4. veebruar 2020, kell 03:52

 See artikkel räägib inimese halastussurmast; teiste loomade suremisabi kohta vaata artiklit Loomade eutanaasia

Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega.[1]

Eutanaasia pooldajad nimetavad eutanaasiat „väärikaks surmaks“ kannatavale inimesele.[2]

Eutanaasias kasutatakse peamiselt barbituraatide gruppi kuuluvaid ravimeid, st kesknärvisüsteemi depressante, mida manustatakse seaduste järgi.

Ajalugu

Arvatakse, et eutanaasia sai alguse Vana-Kreekas ja Roomas 5. sajandil eKr. Eutanaasia sai alguse abordi tegemisest, aga see oli vastuolus Hippokratese vandega, mille järgi oli keelatud anda kellelegi surmavat ravimit, kui seda küsitakse.

1870. aasta oli eutanaasia ajaskaalal väga oluline. Sel aastal soovitas Samuel Williams kasutada morfiini ja valuvaigisteid sisaldavaid ravimeid, et abistada kiiret ja valutut surma. See tõi Ameerika Ühendriikides taas esile arutelu eutanaasia kohta. Eutanaasia ajaloos oli läbimurdeks piirata valuvaigistite kättesaadavust inimeste seas, et patsient ei saaks valuvaigistite abil enesetappu sooritada.[3]

1940. aastal oli esimene kord, kui praktiseeriti mittevabatahtlikku eutanaasiat Saksamaal, selleks et kõrvaldada haigeid ja puudega sakslasi, kellel olid psühholoogilised probleemid. Seda tehti suletud gaasikambrites. Aastaks 1945 oli tapetud 300 000 sakslast. Hiljem kasutasid natsid sama meetodit, et kõrvaldada venelasi, juute ja mustlasi.[3]

Arutelu eutanaasia kohta jätkub siiani ja käib kindlasti veel lähiaastatel edasi. Eutanaasial on nii eeliseid kui ka puudusi, aga pole veel selgelt selgusele jõutud, kas olla eutanaasia poolt või vastu. 60-80% lääneriikide inimestest pooldab abistatud enesetappu.[3]

Liigitus

  • Aktiivne eutanaasia – eutanaasiavorm, kus arst võtab patsiendi surma tagamisel aktiivselt osa. Surm tagatakse ravimite üleannustamise teel, aktiivne eutanaasia on valutu, see sulgeb inimese füsioloogilise süsteemi kuni inimene justkui uinub.
  • Passiivne eutanaasia – eutanaasiavorm, kus patsiendi nõusolekul loobutakse surija elu kunstlikust pikendamisest, vähendades vajaduse korral valuraviga tema piinasid.
  • Abistatud enesetapp – inimesele antakse võimalus ja vahendid, et ise kontrollitud keskkonnas enesetapp sooritada. Kindel reegel on, et patsient peab ise ravimeid manustama. [4]

Eutanaasia eelised

  • Piinade lõpetamine ehk vanana või haigena valu vältimine.
  • Väärikas surm ehk haigena või vanana ei pea teiste hoole alla jääma.
  • Fondidesse jääb rohkem raha ja raviseadmed on vabad teistele patsientidele.
  • Võimalus valida oma saatust. [5]

Eutanaasia puudused

  • Ei väärtusta inimelusid.
  • Religioossed ja eetilised probleemid, st et igas usundis pole eutanaasia lubatud.
  • Eutanaasia kasutamine raha säästmise eesmärgil, st väga haigete patsientide ravikulude pealt raha säästmine.[5]

Kus on eutanaasia lubatud?

Aktiivne eutanaasia on seaduslikult lubatud viies riigis. Need on Uruguay, Belgia, Holland, Luksemburg ja Colombia. Teatud tingimustel on Jaapanis eutanaasia lubatud, kuigi seal ei ole eutanaasia kohta ühtegi seadust.

Belgias legaliseeriti eutanaasia 2002. aastal. Belgias on eutanaasiat puudutavad seadused liberaalsed – surma abi on õigus saada – nii lastel kui ka vaimse tervise probleemidega inimestel.

Hollandis legaliseeriti eutanaasia 2001. aastal. Hollandis on aktiivne eutanaasia lubatud alates 12. eluaastast.

Luksemburgis legaliseeriti eutanaasia 2008. aastal.

Colombias on eutanaasia lubatud vaid vähi, AIDSi ning maksa- ja neerupuudulikkuse käes kannatajatel.[4]

Abistatud enesetapp on lubatud Šveitsis, mitmes USA osariigis[4], näiteks Washingtoni, Oregoni ja Montana osariigis.[6] Näiteks Soomes ja Saksamaal pole abistatud enesetapp otseselt keelatud, aga arstidel pole eetiliselt lubatud abistada kellegi enesetappu.[4] Soomes ja Saksamaal on võimalik saada kriminaalkaristus abivajaja ravita jätmise eest. Esimene abistatud enesetapu vastane seadus loodi 1828. aastal New Yorgis.[3]

Organisatsioonid

20. sajandi alguses said inimesed teadlikuks abistatud tapmisest ja eutanaasiast. Samuti hakati moodustama organisatsioone eutanaasiaga seotud murede käsitlemiseks. 1935. aastal moodustati esimene ühing eutanaasia legaliseerimiseks, Voluntary Euthanasia Legislation Society (VELS), asutajateks olid Londoni arstid.

1938. aastal asutati sarnane organisatsioon National Society for the Legalization of Euthanasia (NSLE).

1980. aastal asutati eutanaasia toetamiseks World Federation of Right to Die Societies ja Hemlock Society. Hemlock Societys on registreerinud rohkem kui 60 000 osalist.[3]

Surmaturism

Surmaturism tähendab seda, et potentsiaalne patsient reisib abistatud enesetapu sooritamiseks välismaale. Reisitakse mujale, sest enda riigis pole eutanaasia legaalne. Peamised surmaturismi sihtmärgid on Belgia ja Šveits. Šveitsi MTÜ Dignitase andmete järgi on nende käe all oma elutee lõpetanud inimesed peamiselt sakslased.[4]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Meditsiinisõnastik" 195:2004.
  2. ↑ Wiesen, G (27. september 2019). "What is Active Euthanasia? WiseGEEK". Vaadatud 09.10.2019.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Maran, Kaur (25. jaanuar 2+19). "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka. Vaadatud 09.10.2019. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  5. ↑ 5,0 5,1 "7 Important Euthanasia Pros and Cons". FLOW psychology. 2015. Vaadatud 09.10.2019.
  6. ↑ "Mercy Killing Facts". Vaadatud 29.10.2019.

Kirjandus

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eutanaasia&oldid=5550610"