Akrüülkiud: erinevus redaktsioonide vahel
| 19. rida: | 19. rida: | ||
== Kasutamine == |
== Kasutamine == |
||
Akrüülkiudu segatakse peamiselt lambavilla, |
Akrüülkiudu segatakse peamiselt lambavilla, [[mohäär]]i, [[kašmiir]]i või [[puuvill]]kiuga. Püksiriide, vabaajarõivaste ja laste ülerõivaste kangaste jaoks segatakse akrüüli ka muude tehiskiududega. |
||
Väga palju toodetakse akrüülkiust |
Väga palju toodetakse akrüülkiust [[trikotaaž]]tooteid, näiteks [[Dressid|dresse]], [[Silmuskudumine|silmkoes]] [[kampsun]]eid jm. Akrüülkiust tehakse ka [[parukas|parukaid]]. |
||
Materjal on kergesti hooldatav, kuid ei talu trummelkuivatust ning kudumeid ei tohi kuumniiskelt töödelda, st aurutada.<ref>[https://evm.ee/uploads/files/Kanut/S_nteetilised%20ja%20anorgaanilised%20kiud%20_(2_).pdf D. Tuulik. Sünteetilised kiud (2). 2010]</ref> |
Materjal on kergesti hooldatav, kuid ei talu trummelkuivatust ning kudumeid ei tohi kuumniiskelt töödelda, st [[Aurutamine|aurutada]].<ref>[https://evm.ee/uploads/files/Kanut/S_nteetilised%20ja%20anorgaanilised%20kiud%20_(2_).pdf D. Tuulik. Sünteetilised kiud (2). 2010]</ref> |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 2. veebruar 2020, kell 17:19
Akrüülkiud' on tehiskiud, mida valmistatakse polüakrüülnitriilist[1]. See on polümeerne ühend, mis koosneb ligi 1900 akrüülnitriili monomeerist ning mille molekulmass on ligi 100 000.
Ajaloost
1930. aastatel uuriti polüakrüülnitriili kasutamist sünteeskiudude toorainena ja 1941. aastal sünteesis DuPont Co esimese akrüülkiu, mille patenteeris kaubamärginimetuse Orlon all. 1942. aastal toimus polüakrüülnitriilkiu katseketrus, kuid suures kogustes ei toodetud akrüülkiudu enne 1950. aastaid. 1950. aastal tõi The Du Pont Corporation turule villasarnase akrüüli tänapäevasele tuttaval kujul.[2]
Akrüülkiud kuulub enim modifitseeritud kiudude hulka. Definitsiooni kohalelt on akrüülkiuga tegemist siis, kui see sisaldab vähemalt 85% akrüülnitriili monomeere. Kui sisaldus on väiksem, vähimalt 35%, nimetatakse kiudu modifitseeritud akrüüliks ehk modakrüüliks[3].
2006. aastal olid akrüülkiu suurimad tootjad Hiina, Lääne-Euroopa ja Türgi.[4]
Omadused
Akrüülkiu staapelkiu pikkus on 25–150 millimeetrit. Kiu niiskussisaldus on väike ja see elektriseerub kergesti.
Akrüülkiud kuulub kergete kiudude hulka, meenutab katsumisel villa ja akrüülkiust tooted on soojad, pehmed, kerged ning vähekortsuvad. Akrüüllõngast tooteid pole üldiselt vaja triikida.
Akrüüllõnga ja sellest valmistatud esemeid iseloomustab suurepärane vastupidavus päikesevalguse, hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise suhtes. Riidekoi vastsed akrüülkiudu ei söö, küll võivad nad aga süüa akrüül- ja villakiust segalõnga.
Erinevalt naturaalsest villast on akrüülkiud tundlik kuumuse suhtes, akrüülkiust ese süttib kergesti ja põleb suure leegiga.[5]
Kasutamine
Akrüülkiudu segatakse peamiselt lambavilla, mohääri, kašmiiri või puuvillkiuga. Püksiriide, vabaajarõivaste ja laste ülerõivaste kangaste jaoks segatakse akrüüli ka muude tehiskiududega.
Väga palju toodetakse akrüülkiust trikotaažtooteid, näiteks dresse, silmkoes kampsuneid jm. Akrüülkiust tehakse ka parukaid.
Materjal on kergesti hooldatav, kuid ei talu trummelkuivatust ning kudumeid ei tohi kuumniiskelt töödelda, st aurutada.[6]