Muna (toiduaine): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. veebruar 2020, kell 14:24

Muna on hinnatud ja laialt kasutatud toiduaine.

Tavaliselt mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid toiduks tarvitatakse ka hane-, pardi- ja vutimune ning eksootilisematest lindudest jaanalinnu mune.

Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitme õhukese membraaniga. Munades on palju proteiini ja B₄-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.

Kasutusalad

Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Mune saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata salmonelloosiohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse lääneriikides gurmeetoitudes. Suur osa Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit.

Munatoodang maailmas

2017. aastal toodeti maailmas kokku 1416,7 miljardit muna.^[1]

Suurimad tootjad (2017)^[1]
Riik	Toodang 2017, mld tk	Osakaal 2017, %
Hiina	529,3	37,4
Ameerika Ühendriigid	106,7	7,5
India	88,1	6,2
Mehhiko	55,4	3,9
Brasiilia	50,9	3,6
Venemaa	44,4	3,1
Jaapan	43,4	3,1
Indoneesia	33,9	2,4
Türgi	19,3	1,4
Pakistan	17,1	1,2
Maailmas kokku	1416,7	100

1980. aastatel toodeti Eestis üle 500 mln muna. 1990. aastatel tootmise maht langes järsult ja oli 250–300 mln tk aastas. 2000. aastatel toodeti Eestis aastas umbes 200 mln muna. 2019. aastal langes tootmise maht 145 mln tk.^[2]

Munatoodang Eestis^[2]

Viited

^[1] ^[2]

Allikas

https://en.wikipedia.org/wiki/Egg_(food)

Välislingid

Progressive Economy

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 02.02.2020.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ""Eesti Statistikaamet"". stat.ee. Vaadatud 02.02.2020.

[fao2020-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 02.02.2020.

[statee2020-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ""Eesti Statistikaamet"". stat.ee. Vaadatud 02.02.2020.

[1]

[2]

@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Mune saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata [[salmonelloos]]i<nowiki/>ohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse lääneriikides [[gurmeetoit]]udes. Suur osa Aasiast (näiteks [[Hiina]] ja [[Vietnam]]) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. [[Inglismaa]]l ja [[Skandinaavia]] maades, eriti [[Norra]]s, on [[kajakas|kajakamunad]] delikatesstoit.
-== Maailma munade toodang ==
+== Munatoodang maailmas ==
-. aastal toodeti maailmas kokku 1416,7 miljardit tükki muna.<ref name="fao2020" />
+. aastal toodeti maailmas kokku 1416,7 miljardit muna.<ref name="fao2020" />
 {| class="wikitable"
 |+Suurimad tootjad (2017)<ref name="fao2020" />
@@ 59. rida: / 59. rida: @@
 | 1,2
 |-
-| '''Maailm kokku'''
+| '''Maailmas kokku'''
 | '''1416,7'''
 | 100
 |-
 |}
--tel aastatel toodeti Eestis üle 500 mln tk muna. 1990-tel aastatel tootmise maht järsult langes ja oli 250–300 mln tk aastas. 2000. aastatel toodeti Eestis aastas umbes 200 mln tk muna. 2019. aastal langes tootmise maht 145 mln tk.<ref name="statee2020"/>
+. aastatel toodeti Eestis üle 500 mln muna. 1990. aastatel tootmise maht langes järsult ja oli 250–300 mln tk aastas. 2000. aastatel toodeti Eestis aastas umbes 200 mln muna. 2019. aastal langes tootmise maht 145 mln tk.<ref name="statee2020"/>
-'''Munade tootmine Eestis'''<ref name="statee2020"/>
+'''Munatoodang Eestis'''<ref name="statee2020"/>
 {{Graph:Chart
 | width = 400