Muna (toiduaine): erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 64. rida: | 64. rida: | ||
|- |
|- |
||
|} |
|} |
||
== Viited == |
|||
<ref name="fao2020">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/faostat/en/#data/QC| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 02.02.2020| Keel = inglise}}</ref> |
|||
==Allikas== |
==Allikas== |
||
Redaktsioon: 2. veebruar 2020, kell 10:35
Muna on hinnatud ja laialt kasutatud toiduaine.
Tavaliselt mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid toiduks tarvitatakse ka hane-, pardi- ja vutimune ning eksootilisematest lindudest jaanalinnu mune.
Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitme õhukese membraaniga. Munades on palju proteiini ja B4-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.
Kasutusalad
Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Mune saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata salmonelloosiohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse lääneriikides gurmeetoitudes. Suur osa Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit.
Maailma munade toodang
2017. aastal toodeti maailmas kokku 1416,7 miljardit tükki muna.[1]
| Riik | Toodang 2017, mld tk |
Osakaal 2017, % |
|---|---|---|
 Hiina
|
529,3 | 37,4 |
 Ameerika Ühendriigid
|
106,7 | 7,5 |
 India
|
88,1 | 6,2 |
 Mehhiko
|
55,4 | 3,9 |
 Brasiilia
|
50,9 | 3,6 |
 Venemaa
|
44,4 | 3,1 |
 Jaapan
|
43,4 | 3,1 |
 Indoneesia
|
33,9 | 2,4 |
 Türgi
|
19,3 | 1,4 |
 Pakistan
|
17,1 | 1,2 |
| Maailm kokku | 1416,7 | 100 |
Viited
Allikas
Välislingid
- ↑ 1,0 1,1 1,2 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 02.02.2020.