Tirana: erinevus redaktsioonide vahel

Tirana
	[ tir'aana ]
albaania	Tirana
	Tirana lipp Tirana vapp
Pindala	41,8 km²
Elanikke	418 495 (1.10.2011)
Koordinaadid	41° 20′ N, 19° 49′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 31. jaanuar 2020, kell 17:56

Tirana on Albaania pealinn ja suurim linn ning Tirana ringkonna ja Tirana maakonna keskus.

Asetseb Ishmi jõe ääres viljaka tasandiku lõpus. Tiranat ümbritsevad mäed. Asub geograafiliselt Albaania keskel. Aadria meri jääb 27 km lääne poole.

Linna tegelik elanike arv arvatakse olevat 650 000 (1998; siis oli seal 420 000 ametlikult registreeritud elanikku). Nüüd räägitakse juba 700 000 või koguni 1 000 000 elanikust. Pealinnaks saades 1920 oli Tirana väike kohake, kuid on nüüd oma tähtsuselt möödunud endistest suurematest keskustest Shkodërist, Durrësest ja Korçëst.

Elanike arv oli 1910. aastal 12 000, 1930. aastal 30 000 ning 1945. aastal hoolimata vahepealsetest okupatsioonidest ja sõjast 60 000. 1950. aastatel Tirana tööstus kasvas kiiresti ning 1960. aastal oli elanike arv juba 137 000. 1989 oli elanike arv 238 057. 1990. aastatel on elanike arv plahvatuslikult kasvanud muuhulgas sellepärast, et Põhja-Albaaniast on parema elu lootuses palju rahvast pealinna kokku voolanud.

Elanikkonna enamiku moodustavad moslemid. Sulejman Pasha ehk Ethem Bey mošeed hakkas 1789 ehitama Molla Bey ning selle lõpetas 1821 või 1819 tema poeg Haxhi Ethem Bej, Sulejman Pasha pojapojapoeg. Selle mošee lähedal hiiglasuurel Skanderbegi väljakul (mis on linna keskus) on kellatorn (Kulla e Sahatit), mis ehitati 1830. Skanderbegi väljakul on ka Skanderbegi mälestussammas ja riigiasutused, sealhulgas parlamendihoone. Mošee kõrval on Nõukogude Liidu poolt ehitatud Kultuuripalee. Läheduses on ka Tirana ülikooli hoone 1957. aastast.

Vanalinnas, mis jääb Skanderbegi väljakust ida ja põhja poole, on madalad vanad hooned, kitsad tänavad ja palju mošeesid ning kõrtse. Linnapilt on osalt idamaine, osalt annavad tooni sõdadevahelise aja itaalia stiilis ehitised. Uuslinnaosa on nüüdisaegse planeeringuga.

2001. valmis Tirana suurim katoliiklik kirik – Püha Pauluse katedraal.

Linnas püütakse arendada turismi, kuid seda takistab regiooni poliitiline ebastabiilsus. Linn maadleb ülerahvastusest tulenevate probleemidega (prügimajandus, veevärgi puudulikkus, elektrinappus). Infrastruktuur on vananenud. Ehitamine on kiiresti kasvanud. Väidetavalt on paljud uued hooned ehitatud pestud rahaga. Linnapea Edi Rama püüdis linna väljanägemist parandada, puhastades Lana oja kaldapealsed ja värvides vanad ehitised üle.

Tiranas asub Qemal Stafa staadion.

Etümoloogia

Legendi kohaselt sai linn nime Osmanite sõjapealikult Sulejman Pašalt. Ta juhtis 17. sajandil sõjakäiku Pärsiasse ning arvatakse, et ta andis Tiranale nime Teherani (tänapäeva Iraan) eeskujul. Siiski on väide vastuoluline, sest üks 1418. aasta Veneetsia dokument kannab autentselt juba Tirana nime.^[3]

Ajalugu

Tirana rajas 17. sajandi alguses Osmanite riigi kindral Sulejman Paša (Barkinzade Süleyman Paşa) Burgjini Bütsantsi kindluse kohale, andes linnale 1614 nimeks "Teheran", tähistades oma võitu Teheranis. Ta olevat lasknud kõigepealt ehitada mošee, pagaritöökoja ja türgi sauna, et inimesi linna elama meelitada. Suleyman Pasha on ka Tiranasse maetud.

Kaubanduskeskusena, mis asus teede ja karavaniteede ristumiskohas, Tirana aegamööda kasvas ning valiti Albaania pealinnaks 1920, Lushnjë kongressi poolt jaanuaris 1920 ametisse seatud ajutise valitsuse poolt. See oli kompromiss Põhja- ja Lõuna-Albaania vahel.

Kuningas Zog I ajal palgati linna ümberplaneerimiseks Itaalia arhitekte. 1939–1943 ehitati itaalia stiilis elamukvartalid.

Itaalia ja Saksa okupatsiooni ajal oli Tirana vastupanuliikumise keskus. Linn vabastati Saksa okupatsioonist 17. novembril 1944. Samal aastal seati Tiranas ametisse Enver Hoxha valitsus. 11. jaanuaril 1946 kuulutati välja rahvavabariik.

Rahvavabariigi ajal julgustasid Nõukogude ja hiljem Hiina nõuandjad linna laienemist.

1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oli Tirana kommunistliku režiimi kokkuvarisemiseni viinud vägivaldsete demonstratsioonide tulipunktiks. Kommunistliku režiimi kokkuvarisemist märgistas sümboolselt Enver Hoxha tohutu kuju ümbertõukamine veebruaris 1991.

Kliima

Kliima on suvel kuum ja kuiv, talvel jahe ja vihmane. Tirana asub viljakal tasandikul, kus kasvatatakse mitmesuguseid põllumajandussaadusi.

Transport

Teiste linnadega ühendavad teda maanteed ja raudteed. Tiranas on ka Rinase rahvusvaheline lennujaam, mis kannab ema Teresa nime. Tirana on 40 km kaugusel Albaania tähtsaimast sadamalinnast Durrësest, millega tal on raudtee- ja maanteeühendus. Tiranal on Podgorica ja Belgradi kaudu ühendus Budapestiga (avati uuesti 2003, kuid reisijatevedu puudub). Raudteeühendus on ka Laçiga.

Tööstus

Alates 1920. aastatest on Tirana jõudsasti kasvanud ning on rajatud palju tööstusettevõtteid. 1951 valmisid soojus- ja hüdroelektrijaam. Läheduses kaevandatakse pruunsütt. Tirana on Albaania suurim tööstuskeskus. Tekstiili-, toiduainete-, ehitusmaterjali- (tsemendivabrik), puidu-, jalatsi-, ravimi-, klaasi-, portselani-, masina- (traktorite remont), metalli-, farmaatsia-, kosmeetika- ja värvitööstus.

Haridus

Tiranas on 7 kõrgkooli, sealhulgas Tirana ülikool (asutatud 1957), Polütehniline Ülikool, Kunstide Akadeemia, Põllumajandusülikool, Sõjaväeakadeemia ja Siseministeeriumi Instituut. Peale selle on linnas Albaania Teaduste Instituut, kontserdisaal, Rahvusteater, ooperi- ja balletiteater ning muud teatrid, muuseume ja folkloorinstituut.

Linnapeade loend

Lana oja kaldapealsed pärast puhastamist ebaseaduslikest ehitistest

Zyber Hallulli 1913–1914
Servet Libohova 1915–1916
Ismail Ndroqi 1917–1922
Ali Begeja 1922–1923
Ali Derhemi 1923–1924
Xhemal Kondi 1924–1925
Fuat Toptani 1925–1927
Izet Dibra 1927–1928
Rasim Kalakula 1928–1930
Rexhep Jella 1930–1933
Abedin Nepravishta 1933–1935
Qemal Butka 1936–1937
Abedin Nepravishta (teist korda) 1937–1939
Qazim Mullet 1939–1940
Omer Fortizi 1940–1943
Halil Meniku 1943–1944

Suhted teiste linnadega

Ilme

Vaata ka

Nënë Tereza lennujaam

Viited

↑ Definiitvorm: Tirana, indefiniitvorm: Tiranë.
↑ http://www.instat.gov.al/media/3069/11__tirane.pdf
↑ http://www.worldmayor.com/worldmayor_2004/tirana_history.html

Välislingid

Tirana – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] Definiitvorm: Tirana, indefiniitvorm: Tiranë.

[2] ttp://www.instat.gov.al/media/3069/11__tirane.pdf

[3] ttp://www.worldmayor.com/worldmayor_2004/tirana_history.html

[1]

[2]

[3]

@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 Elanike arv oli 1910. aastal 12 000, 1930. aastal 30 000 ning 1945. aastal hoolimata vahepealsetest okupatsioonidest ja sõjast 60 000. 1950. aastatel Tirana tööstus kasvas kiiresti ning 1960. aastal oli elanike arv juba 137 000. 1989 oli elanike arv 238 057. 1990. aastatel on elanike arv plahvatuslikult kasvanud muuhulgas sellepärast, et Põhja-Albaaniast on parema elu lootuses palju rahvast pealinna kokku voolanud.
-Elanikkonna enamiku moodustavad [[moslem]]id. Sulejman Pasha ehk Ethem Bey mošeed hakkas 1789 ehitama Molla Bey ning selle lõpetas [[1821]] või [[1819]] tema poeg Haxhi Ethem Bej, Sulejman Pasha pojapojapoeg. Selle mošee lähedal hiiglasuurel Skanderbegi väljakul (mis on linna keskus) on kellatorn (''Kulla e Sahatit''), mis ehitati 1830. Skanderbegi väljakul on ka Skanderbegi mälestussammas ja riigiasutused, sealhulgas parlamendihoone. Mošee kõrval on [[Nõuogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt ehitatud Kultuuripalee. Läheduses on ka [[Tirana ülikool]]i hoone [[1957]]. aastast.
+Elanikkonna enamiku moodustavad [[moslem]]id. Sulejman Pasha ehk Ethem Bey mošeed hakkas 1789 ehitama Molla Bey ning selle lõpetas [[1821]] või [[1819]] tema poeg Haxhi Ethem Bej, Sulejman Pasha pojapojapoeg. Selle mošee lähedal hiiglasuurel Skanderbegi väljakul (mis on linna keskus) on kellatorn (''Kulla e Sahatit''), mis ehitati 1830. Skanderbegi väljakul on ka Skanderbegi mälestussammas ja riigiasutused, sealhulgas parlamendihoone. Mošee kõrval on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt ehitatud Kultuuripalee. Läheduses on ka [[Tirana ülikool]]i hoone [[1957]]. aastast.
 Vanalinnas, mis jääb [[Skanderbegi väljak]]ust ida ja põhja poole, on madalad vanad hooned, kitsad tänavad ja palju [[mošee]]sid ning kõrtse. Linnapilt on osalt idamaine, osalt annavad tooni sõdadevahelise aja itaalia stiilis ehitised. Uuslinnaosa on nüüdisaegse planeeringuga.