Oboe: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mängija
o
14. rida: 14. rida:
}}
}}
[[Pilt:Oboj.jpg|thumb|Oboe]]
[[Pilt:Oboj.jpg|thumb|Oboe]]
'''Oboe''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] sõnast ''haut-bois'' 'kõrge (lärmikas) puu', [[itaalia keel|itaalia keeles]] ''oboe'') on kaasaegse [[orkester|orkestri]] [[muusikainstrument|instrument]], [[topeltlesthuulik]]u ehk trostiga [[puupuhkpillid|puupuhkpill]].
'''Oboe''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] sõnast ''hot-bois'' 'kõrge (lärmikas) puu', [[itaalia keel|itaalia keeles]] ''oboe'') on kaasaegse [[orkester|orkestri]] [[muusikainstrument|instrument]], [[topeltlesthuulik]]u ehk trostiga [[puupuhkpillid|puupuhkpill]].


Oboe [[heliulatus]] on b-g<sup>3</sup>. Oboe [[tämber]] on nasaalne, teravapoolne ja läbitungiv, ent samas ka sametjas. Vaatamata pilli peaasjalikult nasaalsele tämbrile on oboe roll sajandite vältel olnud muuhulgas olla melanhoolia ja kurbuse muusikaliseks väljendajaks.
Oboe [[heliulatus]] on b-g<sup>3</sup>. Oboe [[tämber]] on nasaalne, teravapoolne ja läbitungiv, ent samas ka sametjas. Vaatamata pilli peaasjalikult nasaalsele tämbrile on oboe roll sajandite vältel olnud muuhulgas olla melanhoolia ja kurbuse muusikaliseks väljendajaks.

Redaktsioon: 30. jaanuar 2020, kell 11:43

Oboe
Oboe
Oboe
Liigitus Puhkpillid (puupuhkpill)/ Aerofonid
Diapasoon
Sugulaspillid
Oboe

Oboe (prantsuse sõnast hot-bois 'kõrge (lärmikas) puu', itaalia keeles oboe) on kaasaegse orkestri instrument, topeltlesthuuliku ehk trostiga puupuhkpill.

Oboe heliulatus on b-g3. Oboe tämber on nasaalne, teravapoolne ja läbitungiv, ent samas ka sametjas. Vaatamata pilli peaasjalikult nasaalsele tämbrile on oboe roll sajandite vältel olnud muuhulgas olla melanhoolia ja kurbuse muusikaliseks väljendajaks.

Algselt oli oboe karjuste ja jahimeeste pill, keskaegsed trubaduurid ja truväärid mängisid oboe eelkäijatel, 17. sajandi keskel võeti oboe kasutusele orkestris.

Oboed kasutatakse tavaliselt orkestripillina, kuid sellele on ka kirjutatud mitmeid soolokontserte ja -sonaate. Esimese oboekontserdi kirjutas Domenico Marcheselli 1708. aastal. Säilinud pole sellest aga midagi peale nime "Academico Formato". Eriti palju repertuaari leidub barokiajastust, mil oboeteoseid kirjutasid teiste hulgas Tomaso Albinoni, Johann Sebastian Bach, Georg Philipp Telemann ja Antonio Vivaldi.

Oboemängijaid