Joogatšaara: erinevus redaktsioonide vahel
Toimetamine, lisatud andmeid Ida mõtteloo leksikonist. |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Joogatšaara tekkis arvatavasti 4.–5. saj [[sarvastivaada]] baasil. Selle rajajateks peetakse Asangat ja Vasubandhut, hilisemad tuntumad joogatšaara esindajad on Dignāga (6. saj) ja Dharmakīrti (7. saj). |
Joogatšaara tekkis arvatavasti 4.–5. saj [[sarvastivaada]] baasil. Selle rajajateks peetakse Asangat ja Vasubandhut, hilisemad tuntumad joogatšaara esindajad on Dignāga (6. saj) ja Dharmakīrti (7. saj). |
||
Joogatšaara kesksed mõisted on ''[[cittamātra]]'' ehk ''vijñaptimātra'' ja ''[[ālayavijñāna]]''. Joogatšaara tekstides keskendutakse [[teadvus]]e ja teadvustatud kogemuse analüüsile. Hilisemas joogatšaaras käsitletakse ka ''[[tathāgatagarbha]]'' ja [[buddha kolm ihu|buddha kolme ihu]] (sanskriti keeles ''trikāya'') teooriaid. |
Joogatšaara kesksed mõisted on ''[[cittamātra]]'' ehk ''vijñaptimātra'' ja ''[[ālayavijñāna]]'', mis üldiselt mõtestavad kõike kui [[teadvus]]e ehk meele ilminguid. Joogatšaara tekstides keskendutakse [[teadvus]]e ja teadvustatud kogemuse analüüsile. Hilisemas joogatšaaras käsitletakse ka ''[[tathāgatagarbha]]'' ja [[buddha kolm ihu|buddha kolme ihu]] (sanskriti keeles ''trikāya'') teooriaid. |
||
Joogatšaara olulisemad tekstid on ''[[Saṃdhinirmocana-sūtra]]'' ja Asanga ''[[Yogācārabhūmi-śāstra]]''. Vahel seostatakse joogatšaaraga ka ''[[Laṅkāvatāra-sūtra]]''’t ja ''[[Avataṃsaka-sūtra]]''’t. |
Joogatšaara olulisemad tekstid on ''[[Saṃdhinirmocana-sūtra]]'' ja Asanga ''[[Yogācārabhūmi-śāstra]]''. Vahel seostatakse joogatšaaraga ka ''[[Laṅkāvatāra-sūtra]]''’t ja ''[[Avataṃsaka-sūtra]]''’t. |
||
Redaktsioon: 28. jaanuar 2020, kell 17:51
| Osa artiklitest teemal |
| Budism |
|---|
 |
Joogatšaara (sanskriti keeles yogācāra ‘jooga teostamine’; tiibeti keeles rnal ’byor spyod pa; hiina keeles 瑜伽⾏派 yuqiexing pai; jaapani keeles yugakyō ha) ehk vidžnjaanavaada (sanskriti keeles vijñānavāda ‘teadvuseõpetus’) on mahajaana budismis üks kahest tähtsamast filosoofiakoolkonnast madhjamaka kõrval.[1]
Joogatšaara tekkis arvatavasti 4.–5. saj sarvastivaada baasil. Selle rajajateks peetakse Asangat ja Vasubandhut, hilisemad tuntumad joogatšaara esindajad on Dignāga (6. saj) ja Dharmakīrti (7. saj).
Joogatšaara kesksed mõisted on cittamātra ehk vijñaptimātra ja ālayavijñāna, mis üldiselt mõtestavad kõike kui teadvuse ehk meele ilminguid. Joogatšaara tekstides keskendutakse teadvuse ja teadvustatud kogemuse analüüsile. Hilisemas joogatšaaras käsitletakse ka tathāgatagarbha ja buddha kolme ihu (sanskriti keeles trikāya) teooriaid.
Joogatšaara olulisemad tekstid on Saṃdhinirmocana-sūtra ja Asanga Yogācārabhūmi-śāstra. Vahel seostatakse joogatšaaraga ka Laṅkāvatāra-sūtra’t ja Avataṃsaka-sūtra’t.
Hiina budismis on joogatšaara koolkond tuntud ka nimetusega faxiang.
Välislingid
Viited
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: joogatšaara. [1]