Gustav Felix Rinne: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Muide (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Muide (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
Rinne sai [[11. september|11. septembril]] [[1879]] Eestimaa kirjastuskassa abijuhatajaks ja aastal [[1881]] Järvamaa koolikomisjonivaimulikuks liikmeks. Ta andis välja kolm eestikeelset lauluõpikut koorilauljatele. Samuti ilmus talt kirjutisi Peterburi Evangeelse pühapäevalehe saksakeelses väljaandes (1867–1872), näiteks eestlaste ebausust, Hirmupäevast 21. oktoobril Reigi koguduses, 1860. aastate lõpu näljahädast Eestis jt<ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007</ref><ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref>.
Rinne sai [[11. september|11. septembril]] [[1879]] Eestimaa kirjastuskassa abijuhatajaks ja aastal [[1881]] Järvamaa koolikomisjonivaimulikuks liikmeks. Ta andis välja kolm eestikeelset lauluõpikut koorilauljatele. Samuti ilmus talt kirjutisi Peterburi Evangeelse pühapäevalehe saksakeelses väljaandes (1867–1872), näiteks eestlaste ebausust, Hirmupäevast 21. oktoobril Reigi koguduses, 1860. aastate lõpu näljahädast Eestis jt<ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007</ref><ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref>.


[[Johann Voldemar Jannsen]]ile oli laulu "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]" sõnade kirjutamisel üheks eeskujuks Gustav Felix Rinne [[1868]]. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul". [[Fredrik Pacius]]e viis sai talle tuttavaks tööaastatel Behmi koolis, kus kasutati 1856. a-l ilmunud noodivihikut "Russische und finnische Volks-Hymne", mis sisaldas Venemaa ja Soome hümnid nii mees- kui ka segakooridele.<ref name=linnainen /><ref name="Riigikantselei 2018"/> <ref>[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=329 Kirjandusarhiiv - Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika] Meie hümni algupära.</ref>
[[Johann Voldemar Jannsen]]ile oli laulu "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]" sõnade kirjutamisel üheks eeskujuks Gustav Felix Rinne [[1868]]. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul". [[Fredrik Pacius]]e viis sai talle tuttavaks tööaastatel kõrgetasemelist muusikaõpetust pakunud Behmi poistekoolis, kus kasutati 1856. a-l ilmunud noodivihikut "Russische und finnische Volks-Hymne", mis sisaldas Venemaa ja Soome hümnid nii mees- kui ka segakooridele ning viimase teksti saksakeelses tõlkes nimega "Unser Land".<ref name=linnainen /><ref name="Riigikantselei 2018"/> <ref>[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=329 Kirjandusarhiiv - Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika] Meie hümni algupära.</ref>


== Isiklikku ==
== Isiklikku ==

Redaktsioon: 24. jaanuar 2020, kell 10:12

Gustav Felix Rinne (ka Gustav Feliks Rinne; 12. juuni 1831 Reigi19. september 1895 Järva-Peetri) oli Eesti vaimulik.

Õppis Paide kreiskoolis, aastatel 18451849 Tallinna Toomkoolis. Immatrikuleeriti 18. jaanuaril 1850 Tartu Ülikooli usuteaduskonda, oli kohal 19. detsembrini 1853, lõpetas ülikooli teol. kand. astmega. Töötas Behmi internaatkooli õpetajana Viiburis aastatel 18541860[1][2] Ordineeriti õpetajaks 12. mail 1858.

Oli esimeseks vikaariks vastloodud Eestimaa vikaari ametikohale (aastatel 18581860). Alates oktoobrist 1860 oli ta Reigi Jeesuse koguduse adjunktõpetaja, 10. mail 1864 kutsuti õpetajaks, õpetajaametisse introdutseeriti 10. jaanuaril 1865. Oli alates 22. märtsist 1865 Saarte-Lääne praostkonna praost. Oli aastatel 18721874 (kutsuti augustis 1872) Peterburi Katharina koguduse adjunktõpetaja. Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetajaks kutsuti 7. märtsil 1874 ja introdutseeriti 22. septembril 1874. Järva praostkonna praostiks sai 17. oktoobril 1891.

Rinne sai 11. septembril 1879 Eestimaa kirjastuskassa abijuhatajaks ja aastal 1881 Järvamaa koolikomisjonivaimulikuks liikmeks. Ta andis välja kolm eestikeelset lauluõpikut koorilauljatele. Samuti ilmus talt kirjutisi Peterburi Evangeelse pühapäevalehe saksakeelses väljaandes (1867–1872), näiteks eestlaste ebausust, Hirmupäevast 21. oktoobril Reigi koguduses, 1860. aastate lõpu näljahädast Eestis jt[3][4].

Johann Voldemar Jannsenile oli laulu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade kirjutamisel üheks eeskujuks Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul". Fredrik Paciuse viis sai talle tuttavaks tööaastatel kõrgetasemelist muusikaõpetust pakunud Behmi poistekoolis, kus kasutati 1856. a-l ilmunud noodivihikut "Russische und finnische Volks-Hymne", mis sisaldas Venemaa ja Soome hümnid nii mees- kui ka segakooridele ning viimase teksti saksakeelses tõlkes nimega "Unser Land".[2][5] [6]

Isiklikku

Tema isa Wilhelm Friedrich Rinne oli Reigi Jeesuse koguduse õpetaja, vanaisa Johann Friedrich Rinne oli Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja, vend Leopold Bernhard Wilhelm Rinne oli Hanila- ja Varbla koguduse õpetaja. 1866. aastal Rinne laulatati Viiburis saksa päritoluga kaupmees Georg Sesemanni tütre Claraga.[2] Tema kälimees Guido Pingoud oli Peterburi Mihkli koguduse õpetaja ja Peterburi kindralsuperintendent. Tema poeg Robert Friedrich Wilhelm Rinne oli arst.

Raamatuid

  • 32 laulo nelja heälega laulda/ mis Maa-rahwa lauljattele römuks ja kassuks on sowinud, [sõnad kirjutanud] ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartu: H. Laakmann, 1868[Kaanel: 1869]
  • 42 laulo soprani-, alti-, tenori- ja bassi-heälega laulda/ [Noot]. II. jaggo/ mis Eesti-rahwa lauljatte römuks ja kassuks on sowinud, [sõnad kirjutanud] ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartus: H. Laakmann, 1873
  • 16 laulo 1-st ja 2-st jäost ärrawallitsetud kahhe tenori- ja kahhe bassi-heälega laulda. / III. jaggo / mis Eesti-rahwa lauljatte römuks ja kassuks on sowinud ja kirja pannud G. F. Rinne. Tartus: H. Laakmann, 1873
  • Saatja Kodumaalt: Nende kinnituseks kes wõõral maal kodust kohta igatsewad ja kodupaika taewas nõudwad : Iseäranis nekrutide heaks, aga ka nende hinge kasuks soowitud ja kokkupandud, kes oma leeriõpetust ei taha unustada = Послание с родины: В утешение тех, которые на чужбине стремятся к родине и... Paide: A. Seidelberg, [tsens. 1895]
  • Saatja Kodumaalt: Nende kinnituseks kes wõõral maal kodust kohta igatsewad ja kodupaika taewas nõudwad : Iseäranis nekrutide heaks, aga ka nende hinge kasuks soowitud ja kokkupandud, kes oma leeriõpetust ei taha unustada = Послание с родины: В утешение тех, которые на чужбине стремятся к родине и... Tallinn: 1909

Viited

  1. "Kuollut. Järvamaan esipappi Gustav Rinne on kuollut". Uusi Suometar (soome keeles). 8.10.1895. Vaadatud 25.10.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 Pekka Linnainen (4.10.2019). "Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus". Estofennia (soome keeles). Vaadatud 5.10.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
  4. Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998
  5. Riigikantselei: Hümn
  6. Kirjandusarhiiv - Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika Meie hümni algupära.
Eelnev
Georg Henning
Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja
18741895
Järgnev
Konrad von zur Mühlen
Eelnev
Heinrich Ferdinand Hoffmann
Järva praost
18911895
Järgnev
Ferdinand von Gebhardt