Malli arutelu:Netiviide: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. jaanuar 2020, kell 18:51

väga hea mall... Kuna viimasel ajal kasutatakse Eestis vormindust: eesnimi ja perekonna nimi, siis luban endale ka taolist vormi. Mitte et mul midagi vastu oleks teiste autori/autorite nime/nimede vormistamise tavadele, aga kuidagi suupärasem tundub olevat täisnimi ja ka informatiivsem. Näiteks "Romeo Metsallik" on tunduvalt ühemõttelisem kui "R. Metsallik" või "Metsallik R."--Hendrix 3. september 2007, kell 16:44 (UTC)

Üldiselt (st. mitte viidete puhul vaid tekstis kasutades) olen ka ise täisnimede poolt, viidete juures on "Metsallik, R."-tüüpi kirjed olulised, kui kasutatakse tekstisisest viitamist (ja seetõttu järjestatakse viited perekonnanimede järjekorras). Joonealuse viitamise korral pole see nii oluline.--Ken 3. september 2007, kell 17:48 (UTC)

Kas siia malli oleks võimalik lisada Mall:ENref range käsklusega. Vaja oleks, et ta loeks <ref> ... </ref> vahelt malli.--Tiuks 28. veebruar 2008, kell 20:23 (UTC)

Ei saa aru, mida sa sooviksid.--Ken 28. veebruar 2008, kell 21:15 (UTC)

Jätsime selle välja. Enam ei ole vaja.--Tiuks 28. veebruar 2008, kell 21:22 (UTC)

lisaks õige juurde internetis oleva ajakirja jaoks lehekülje, ajakirja numbri ja köite välja?--Hendrix 8. oktoober 2008, kell 06:41 (UTC)

Näites on kirjas Täpsustus = lk 5. See tähendab, et väljaga "täpsustus" saab lisada nii lehekülje, köite kui ka ajakirja numbri. --Tiuks 8. oktoober 2008, kell 12:44 (UTC)

Ken pidas täpsustuse all silmas seda, et leida kiirelt netimatejalis viidatav koht ehk lehekülg. Kui ikka pdf fail on 100 lk pikk, annab õiget kohta otsida. Aga Artikli parameetrid sinna ei sobi. Artikkel peaks olema ikka nii - Ajakiri, aasta, köide, nr, leheküljed (mõnigaste variatsioonidega). Mina lisaksin köite, numbri ja lehekülgede välja ilmumisaasta taha. Loodan, et see ei tekita vastuväiteid. Tööde järjekord ei tohiks väga pikaks minna. Või mis adminid arvavad?--Hendrix 11. oktoober 2008, kell 09:16 (UTC)

Mitte kirjutada noinclude topelt, nagu äsja juhtus. Artiklisse Vohilaid tekkis selle peale umbes 100 linki teistele keeltele ja poolte viidete järel oli tekst </noinclude>. --Jaan513 29. aprill 2009, kell 08:00 (UTC)

protokoll

URL-is võib protokolliks olla ka miski muu, kui en:http, mõned leiab siit: en:Application_Layer.
Millised peaksid kindlasti toetatud olema? Mina arvan, et vähemalt en:ftp ja mms
suwa 14. mai 2009, kell 05:22 (UTC)

Mall ei anna ju aadressi algust http:// ette. See või mõni teine protokoll tuleb nagunii aadressi algusesse kirjutada, et link üldse tööle hakkaks. 14. mai 2009, kell 05:59 (UTC)

http://serverinimi.domeen/kataloog/fail

ftp://serverinimi.domeen/kataloog/fail

mms://serverinimi.domeen/kataloog/fail

nagu siit näha ei tea wikisoft mms-ist midagi

suwa 15. mai 2009, kell 05:32 (UTC)

Oleks päris hea kui ref-märgendid malliga kaasas on, kui need nagunii alati ümber malli tuleb panna. Kas neid saab mallile nii lisada, et senised kasutused katki ei lähe? 9. juuni 2009, kell 10:48 (UTC)

Arhiivilingi parameetri võib lisada, aga lihtsustamisest ma ei saa aru. Siin on nüüd hulk tühikuid topelt, kuigi need ei tohiks väljundis näha jääda. Miks koha ja väljaandja vahelt (järgnevast parameetrist sõltuv) koolon ära kadus? Pikne 6. juuli 2014, kell 12:31 (EEST)

eemaldasin üleliigsed tühikud. Koha ja väljaandja vahele panin taas kooloni--Bioneer1 (arutelu) 6. juuli 2014, kell 15:32 (EEST)[vasta]

Kasutatud vs vaadatud

Tea, kas see kõige õigem koht on küsida, aga 'avastasin' eile, et Visual editor pakub viitele lõppu: Kasutatud.... (muidu on ikka nagu vaadatud...). Kas sel on mingi filosoofia taustaks? --.Toon (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 10:16 (EET)[vasta]

.Toon, (Kolisin selle kommentaari mujalt siia, sest siin on sobivam koht.) Kasutatud panin mina TemplateData'sse (kust see edasi jõuab VisualEditori). See on siin mallis parameetri nimi ja on ka malli poolt kuvatavas tekstis, seepärast. Muud filosoofiat selle taga pole. Cumbril 1. veebruar 2017, kell 13:22 (EET)[vasta]

Tänan, selge. --.Toon (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 14:14 (EET)[vasta]

Arhiivimisurl

Sellest parameetrist pole praegu mingit kasu, sest see ei nähtu tulemustes ära kuskil. Sellega seoses võiks lisada ka deadurl või sarnase eestikeelse parameetri. Kuna online on selles mallis juba praegu kasutusel {{Cite web}} malli accessdate vastena, siis peab olema mingi muu parameetrinimetus. Võib-olla live? -Mardus /arutelu 16. november 2017, kell 17:26 (EET)[vasta]

Palun kirjuta täpsemalt, mida sa mõtled väljendiga „pole praegu mingit kasu”, sest veebilehtede koopiad tehakse nii Eestis kui ka 'meerika archive.org andmebaasi, kas keegi pole senini veel seda võtit kassutanud või miskit muud? suwa 17. november 2017, kell 00:22 (EET)[vasta]

Vajakajäämised

Puudub võimalus viidata nt sellele, et viidatu lugemiseks pead registreeruma/maksma (cf. <ref>{{cite web ...|subscription=yes |registration=yes}}</ref>)—Pietadè 6. juuni 2018, kell 20:23 (EEST)

URL-parameetri asukoht

Mardus, kuidas järjestuse muutmine kokkuvõttes loetavust parandab? Tavapärane on, et parameetrid on (enamvähem) selles järjekorras, milles nad koodis ja väljundis esinevad. Siin võiks "url" ja "pealkiri" jääda kõige ette, kuna need on kõige tähtsamad parameetrid, mille väärtus peaks olema alati sisestatud ja mida koodist kõigepealt leida. Nähtavasti sellepärast on ka inglise vikis need kõige alguses. Pikne 21. jaanuar 2020, kell 17:02 (EET)[vasta]

Koodi loetavuse huvides on tähtsam, et URL oleks eelviimane ja URL-i ei pea kõigepealt leidma. Artiklis väljajoonistatult tulevad eelõige ette autor, pealkiri, väljaanne jne. mis põhimõttel on enam-vähem samas järjekorras ka kõik teised parameetrid. Kuna URL ja arhiivimisurl on "peidetud", lähevad nad viitamise koodis tähemärkide suure mahu tõttu eelviimaseks. -Mardus /arutelu 21. jaanuar 2020, kell 17:11 (EET)[vasta]

Ingliskeelses Wikipedias lisatakse URL kõige ette kogenematute redigeerijate poolt, ning ka seetõttu, et parameetrite järjestus on juhendis mitmes kohas ekslik. Kogenud redigeerijad lisavad URLi alati eelviimasena.

Oletame näiteks, et keegi lisab viite kõikide vajalike andmetega, kui nad on olemas. Kõige loogilisem ongi lisada andmed selles järjekorras, kus nad väljajoonistatult esinevad, seega autor, pealkiri, keel, failiformaat, väljaanne, (vajadusel) väljaandja, siis aeg, edasi URL kui kõige tähemärkiderohkem parameeter ja siis "vaadatud/accessdate" ja vajadusel tsitaat kui kõige tekstirohkema väärtusega parameeter, mis on ka väljajoonistatult kõige lõpus.

Kui vaadata lähteteksti paljude viidetega, siis äkitselt esinev pikk veebiaadress murrab kõvasti lõiku ja raskendab koodi lugemist. Kui veebiaadress on viite lõpus, siis lähteteksti toimetaja näeb kõigepealt viite relevantsemaid andmeid; pika tekstimürana on veebiaadress nagunii igast asendist leitav, aga muud parameetrid mitte. -Mardus /arutelu 21. jaanuar 2020, kell 17:21 (EET)[vasta]

Täiendav põhjus, miks URL oleks eelviimane, on see, et URL-parameeter kui ka väärtus saaksid sellisel juhul olla võimalikult lühikesed, kui nende järele on näiteks lisatud veel täiendavat koodi, à la:

... |url= https://www.vaega_pikk_veebiaadress.ee/pikk_veebi_aadress.html |vaadatud=2020-01-01}}</ref><ref name="uus_viide">{{netiviide |autor=Autori Nimi ...

Ülalolevas näites, kui muuta lehitseja aken laiemast kitsamaks, muudab oma laiust ka tekstiala (textarea), mille sees koodi tekst "murdub" samuti järgmisele reale. Kuna URL on eelviimane ja aadress URL= parameetrist eraldatud ühe tühikuga, liigub aadress samuti järgmisele reale. Aadressi järel on kogu blokis eelviimane tühik, mis muutub määravaks lehitseja-akna kitsamaks tegemisel, kui |vaadatud liigub järgmisele (virtuaalsele) reale. Kui lainelised sulud oleksid html järel, siis nad tekstipõhises lehitsejas tavapäraselt ei murdu, kuigi CSS-koodis on see teatud tingimustel, nagu kitsendatud lehitseja vaateväli, võimalikuks tehtud.

Peapõhjus on järgmised teha lähteteksti nägemine mugavamaks:

nutitelefonis ja tahvelarvutis: mobiiliseadme lehitsejad leiduvad seadmetes, kus esinevad väikesed ekraanid nii oma mõõtmetelt kui resolutsioonilt (miinimum 240x320 pikselit);
töölaua-tüüpi personaalarvutil Lynx või muud tekstipõhist lehitsejat kasutavatele redigeerijatele, kes kasutavad Vim-nimelist redigeerimisprogrammi. Nendes liidestes murdub tekst kõige vähem.
redigeerimisajaloos, kus lähteteksti võrdlusel halvasti küljendatud lähtetekstis liigub pikk URL ühes muude ilma vajalike tühikuteta tekstijadaga elemendist ja siis vaateväljast välja, segades teksti lugemist ja võrdluse analüüsi. -Mardus /arutelu 21. jaanuar 2020, kell 17:51 (EET)[vasta]

@@ 57. rida: / 57. rida: @@
 :Ingliskeelses Wikipedias lisatakse URL kõige ette kogenematute redigeerijate poolt, ning ka seetõttu, et parameetrite järjestus on juhendis mitmes kohas ekslik. Kogenud redigeerijad lisavad URLi alati eelviimasena.
 :Oletame näiteks, et keegi lisab viite kõikide vajalike andmetega, kui nad on olemas. Kõige loogilisem ongi lisada andmed selles järjekorras, kus nad väljajoonistatult esinevad, seega autor, pealkiri, keel, failiformaat, väljaanne, (vajadusel) väljaandja, siis aeg, edasi URL kui kõige tähemärkiderohkem parameeter ja siis "vaadatud/accessdate" ja vajadusel tsitaat kui kõige tekstirohkema väärtusega parameeter, mis on ka väljajoonistatult kõige lõpus.
-:Kui vaadata lähteteksti paljude viidetega, siis äkitselt esinev pikk veebiaadress murrab teksti ja raskendab koodi lugemist. Kui veebiaadress on viite lõpus, siis lähteteksti toimetaja näeb kõigepealt viite relevantsemaid andmeid; pika tekstimürana on veebiaadress nagunii igast asendist leitav, aga muud parameetrid mitte. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 21. jaanuar 2020, kell 17:21 (EET)
+:Kui vaadata lähteteksti paljude viidetega, siis äkitselt esinev pikk veebiaadress murrab kõvasti lõiku ja raskendab koodi lugemist. Kui veebiaadress on viite lõpus, siis lähteteksti toimetaja näeb kõigepealt viite relevantsemaid andmeid; pika tekstimürana on veebiaadress nagunii igast asendist leitav, aga muud parameetrid mitte. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 21. jaanuar 2020, kell 17:21 (EET)
+*Täiendav põhjus, miks URL oleks eelviimane, on see, et URL-parameeter kui ka väärtus saaksid sellisel juhul olla võimalikult lühikesed, kui nende järele on näiteks lisatud veel täiendavat koodi, à la:
+::<code><nowiki>... |url= https://www.vaega_pikk_veebiaadress.ee/pikk_veebi_aadress.html |vaadatud=2020-01-01}}</ref><ref name="uus_viide">{{netiviide |autor=Autori Nimi ... </nowiki></code>
+:Ülalolevas näites, kui muuta lehitseja aken laiemast kitsamaks, muudab oma laiust ka tekstiala (textarea), mille sees koodi tekst "murdub" samuti järgmisele reale. Kuna URL on eelviimane ja aadress URL= parameetrist eraldatud ühe tühikuga, liigub aadress samuti järgmisele reale. Aadressi järel on kogu blokis eelviimane tühik, mis muutub määravaks lehitseja-akna kitsamaks tegemisel, kui |vaadatud liigub järgmisele (virtuaalsele) reale. Kui lainelised sulud oleksid <code>html</code> järel, siis nad tekstipõhises lehitsejas tavapäraselt ei murdu, kuigi CSS-koodis on see teatud tingimustel, nagu kitsendatud lehitseja vaateväli, võimalikuks tehtud.
+:Peapõhjus on järgmised teha lähteteksti nägemine mugavamaks:
+:*nutitelefonis ja tahvelarvutis: mobiiliseadme lehitsejad leiduvad seadmetes, kus esinevad väikesed ekraanid nii oma mõõtmetelt kui resolutsioonilt (miinimum 240x320 pikselit);
+:*töölaua-tüüpi personaalarvutil Lynx või muud tekstipõhist lehitsejat kasutavatele redigeerijatele, kes kasutavad Vim-nimelist redigeerimisprogrammi. Nendes liidestes murdub tekst kõige vähem.
+:*redigeerimisajaloos, kus lähteteksti võrdlusel halvasti küljendatud lähtetekstis liigub pikk URL ühes muude ilma vajalike tühikuteta tekstijadaga elemendist ja siis vaateväljast välja, segades teksti lugemist ja võrdluse analüüsi. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 21. jaanuar 2020, kell 17:51 (EET)