Tšetšeenid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Tšetšeenid elavad ka [[Dagestan|Dagestani Vabariigi]] loodeosas (95 000), [[Türgi]]s (70 000), [[Kasahstan]]is (üle 30 000), [[Inguššia]]s (20 000).<ref name="am_2012"/> |
Tšetšeenid elavad ka [[Dagestan|Dagestani Vabariigi]] loodeosas (95 000), [[Türgi]]s (70 000), [[Kasahstan]]is (üle 30 000), [[Inguššia]]s (20 000).<ref name="am_2012"/> |
||
[[Eesti]]s elas |
[[Eesti]]s elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 51 tšetšeeni, neist 22 [[Tallinn]]as.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> |
||
Tšetšeenide hulgas on levinud sunniitlik [[islam]]. |
Tšetšeenide hulgas on levinud sunniitlik [[islam]]. |
||
Redaktsioon: 18. jaanuar 2020, kell 16:53
Tšetšeenid on Kaukaasia rahvas, kes elavad peamiselt Tšetšeeni Vabariigis, kus neid elab hinnanguliselt 1,2 miljonit, moodustades 95% rahvastikust.[1] Nad kõnelevad nahhi-dagestani keelte hulka kuuluvat tšetšeeni keelt. Tšetšeenide lähim sugulasrahvas on ingušid.
Tšetšeenid elavad ka Dagestani Vabariigi loodeosas (95 000), Türgis (70 000), Kasahstanis (üle 30 000), Inguššias (20 000).[1]
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 51 tšetšeeni, neist 22 Tallinnas.[2]
Tšetšeenide hulgas on levinud sunniitlik islam.
23. veebruaril 1944 küüditati tšetšeenid Kasahstani ja Siberisse, Tšetšeeni-Inguši ANSV likvideeriti. Tagasi kodumaale lubati neil tulla 1957. aastal, mil taastati ka Tšetšeeni-Inguši ANSV.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Andrus Mölder, Riigita rahvad: Kaukaasia (Tallinn: Loodusajakiri, 2012), lk 17.
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tšetšeenid |