Muna (toiduaine): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Eemaldatud muudatus 5534854, mille tegi 91.129.97.230 (arutelu) sodimine
Märgis: Eemaldamine
2. rida: 2. rida:
'''Muna''' on hinnatud ning laialt kasutatav toiduaine.
'''Muna''' on hinnatud ning laialt kasutatav toiduaine.


Reeglina mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid levinud on ka [[Mees|mehe]]-, [[Kodupart|pardi]]- ja [[Vutt|vutimunad]] ning eksootilisematest lindudest [[Jaanalind|jaanalinnu]] munade söömine. Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. Munades on palju [[Valgud|proteiini]] ja [[B4-vitamiin|B<sub>4</sub>-vitamiin]]<nowiki/>i, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.
Reeglina mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid levinud on ka [[Koduhani|hane]]-, [[Kodupart|pardi]]- ja [[Vutt|vutimunad]] ning eksootilisematest lindudest [[Jaanalind|jaanalinnu]] munade söömine. Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. Munades on palju [[Valgud|proteiini]] ja [[B4-vitamiin|B<sub>4</sub>-vitamiin]]<nowiki/>i, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.


==Kasutusalad==
==Kasutusalad==

Redaktsioon: 17. jaanuar 2020, kell 17:11

Kanamunad

Muna on hinnatud ning laialt kasutatav toiduaine.

Reeglina mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid levinud on ka hane-, pardi- ja vutimunad ning eksootilisematest lindudest jaanalinnu munade söömine. Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. Munades on palju proteiini ja B4-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.

Kasutusalad

Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Neid saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata salmonelloosiohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse gurmeetoitudes lääneriikides. Suur osa Ida-Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit.

Jaanalinnu, emu ja pardimunad

Tootmine

2010. aasta andmetel oli maailmas 19,5 miljardit kana ja võib öelda, et praeguseks toodab iga kana aastas umbes 300 muna. [1]

Allikas

Välislingid