Iraan: erinevus redaktsioonide vahel

Iraani Islamivabariik	pärsia جمهوری اسلامی ایران Jomhūrī-ye Eslāmī-ye Īrān
	pärsia جمهوری اسلامی ایران Jomhūrī-ye Eslāmī-ye Īrān
	Iraani lipp Iraani vapp
Riigihümn	Sorood-e Melli-e Jomhoori-e Eslami
Pealinn	Teheran
Pindala	1 648 000 km²
Riigikeel	pärsia
Rahvaarv	86 758 304 (2022)
Rahvastikutihedus	52,6 in/km²
President	Ḩasan Rūḩānī
Usujuht	‘Alī Khāmene'ī
SKT	439,514 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	5593 $ (2017)
Rahaühik	riaal (IRR)
Ajavöönd	maailmaaeg +3.30
Tippdomeen	.ir
ROK-i kood	IRI
Telefonikood	98

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 17. jaanuar 2020, kell 10:57

Iraan (pärsia keeles ايران) on riik Lähis-Idas. Iraan piirneb Aserbaidžaani, Armeenia, Türgi, Iraagi (Kurdistan), Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjas on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunas Pärsia lahele ja India ookeanile.

Iraan on mitmekultuuriline riik, mis hõlmab arvukalt etnilisi ja keelelisi rühmi. Suurimad rahvusgrupid on iraanlased (61%), aserid (16%), kurdid (10%) ja lurid (6%).^[4]

Riik

Pikemalt artiklis Iraani riigipeade loend

Iraan oli kuni 1979. aastal revolutsioonini monarhistliku riigikorraga riik. Pärast šahh Reẕā Pahlavī kukutamist muutsid islami fundamentalistid Iraani teokraatlikuks islamivabariigiks ning alates sellest ajast on võimul islamiäärmuslased. Revolutsiooni juht oli ajatolla Khomeynī, praegune Iraani usujuht on ajatolla ‘Alī Khāmene'ī. Iraani president on alates 3. augustist 2013 mõõdukate vaadetega Ḩasan Rūḩānī.^[5]

Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Iraan 31 provintsiks (ostān).

Rahvastik

2005. aastal elas Iraanis 68 miljonit inimest. Neist 65–71% on pärslased, 12–15% aserid, 7% kurdid ja 1% araablased, turkmeenid.

Keskmine oodatav eluiga on 70,56 aastat, keskmine vanus 25,8 aastat.

Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa.

Religioon

Rahvastikust 89% on šiiidid. Sunniite on 9%, zoroastristid, kristlased (põhiliselt armeenlased), judaistid (pärast islamirevolutsiooni enamasti maalt lahkunud). Iraan on šiiitide juhtriik.

Majandus

Energeetika

Iraan on maagaasivarudelt teine ning naftavarudelt kolmas riik maailmas. 2005. aastal tootis Iraan 4 miljonit barrelit naftat päevas, 1974. aastal oli see arv aga koguni 6 miljonit.

Suur osa gaasivarudest on tarvitusele võtmata. Tõestatud reservide suuruseks hinnatakse 28 triljonit kuupmeetrit. 2006. aastal toodeti Iraanis 105 miljardit kuupmeetrit, umbes sama suur oli ka tarbimine. Hoolimata rikkalikest gaasivarudest importis Iraan 2007. aastal Türkmenistanist umbes 23 miljonit kuupmeetrit gaasi päevas.

Välispoliitika

Iraani tuumaprogramm

Alates 2006. aastast Lääneriigid soovinud ja nõudnud, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Vaatamata ÜRO Julgeolekunõukogu on viimase 4 aasta jooksul korduvalt (11.06.2010) võtnud vastu Iraani suhtes rahvusvahelisi sanktsioone (finantssanktsioone, relvamüügiembargo, Iraani suunduvate laevade inspekteerimist), kuid vaatamata neile resolutsioonidele on riik jätkanud ka uraani rikastamist.

Rahvusvaheliste sanktsioonide ja investeeringute vähesuse tõttu on Iraani naftatoodangu maht langenud vähemalt 300 000 barreli võrra päevas, võrreldes 2005. aastaga, mil Iraani naftatööstuse tootmisvõimsus oli ligikaudu 4,2 miljonit barrelit päevas. 2010. aastaks on sellest alles jäänud 3,8–3,9 miljonit. Iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vähemalt 25 miljardit dollarit. Vastasel korral valitseb oht, et riigil tuleb lõpuks ise naftat importima hakata.

Samuti on Iraanil raskusi Lääne naftatehnoloogia hankimisega. Suured Lääne naftafirmad nagu näiteks Prantsuse kompanii Total ja Royal Dutch Shell on USA sanktsioonide tõttu Iraani energiasektori arendamisest keeldunud.^[6]

11. juunil 2010 kehtestati Iraanile täiendavad sanktsioonid: Iraanile on nüüd keelatud müüa raskerelvastust ja riiki siirduvaid laevu võib inspekteerida, Iraan ei tohi katsetada ballistilisi rakette ja riigi pankadel on nüüd raskem maailmaturul tehinguid sooritada. Sanktsioonide juures on must nimekiri firmadest ja üksikisikutest, kelle tegevust ja liikumist rahvusvahelisel areenil oluliselt piiratakse. Iraan toodab iga päev 44,5 miljonit liitrit rafineeritud bensiini, impordib aga 20 miljonit liitrit, mille eest riigil tuleb turuhinnale 25 protsenti peale maksta.^[7]

Ajalugu

Pikemalt artiklis Iraani ajalugu

Tänapäeva Iraani territooriumil moodustus 6. sajandil eKr Ahhemeniidide riik. Riik laius Vahemerest kuni Induse jõeni, sellesse kuulusid tänapäeva Iraan, Iraak, Pakistan, Afganistan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Türgi, Jordaania, Küpros, Süüria, Liibanon, Iisrael, Egiptus ning osa Kaukaasia piirkonnast.

Iraan oli läbi ajaloo Lähis-Ida üks suuremaid, mõjuvõimsamaid ja püsivamaid riike. Iraani riigid/impeeriumid: Meedia, Ahhemeniidid, Partia impeerium, Sassaniidid kuni 7. saj keskel m.a.j. Tänapäeval mõjutab Iraan Iraaki ja Süüriat, šiiitlike kogukondi Lähis-Ida riikides (eelkõige Liibanonis, Bahreinis ja Jeemenis).

1882 asutas Nasir al-Din šahh Pärsia kasakabrigaadi.

Vaata ka

Viited

↑ https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/iran/#people-and-society
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
↑ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ir.html
↑ Rowhanist sai Iraani seitsmes president. Postimees, 3. august 2013.
↑ Sanktsioonid purevad Iraani naftatoodangut, e24, 24.05.2010
↑ Sanktsioonid pigistavad Iraani bensiinivoolikut, e24.ee, 12. august 2010

Välislingid

Iran urged to free HIV pioneers, BBC NEWS, 22. juuli 2008

[1] ttps://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/iran/#people-and-society

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[4] ttps://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ir.html

[5] Rowhanist sai Iraani seitsmes president. Postimees, 3. august 2013.

[6] Sanktsioonid purevad Iraani naftatoodangut, e24, 24.05.2010

[7] Sanktsioonid pigistavad Iraani bensiinivoolikut, e24.ee, 12. august 2010

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

@@ 39. rida: / 39. rida: @@
 Iraan on mitmekultuuriline riik, mis hõlmab arvukalt etnilisi ja keelelisi rühmi. Suurimad rahvusgrupid on [[iraanlased]] (61%), [[aserbaidžaanlased|aserid]] (16%), [[kurdid]] (10%) ja [[lurid]] (6%).<ref>https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ir.html</ref>
-== Riik ==
+==Riik==
+{{Vaata|Iraani riigipeade loend}}
-Mida vittu sa minu kohta ütlesid sa väike hoor? Võta teadmiseks, et ma olin Kõrgemas Sõjakoolis oma klassi parim. Ma olen osalenud mitmetel salajastel reididel ISISe vastu ja mul on üle 300 kinnitatud tapmise. Ma olen treenitud jalaväelane ja top snaiper NATO väe kooseisus. Minu jaoks oled sa tavaline sihtmärk nagu iga teine. Ma pühin su haleda perse kinnisilmi ära oma  täpsusega. Kuula mind hoolega, kas sa tõesti arvad et sa pääsed minu eest kui tuled sellist paska pilduma läbi interneti? Mõtle uuesti ambaal! Oi blääd, ma praegu jõudsin kontakteeruda  discordis oma salajase spiooni võrgustiga mis laiali üle terve Eesti, ma oskan kasutada google mapsi ja ma tean sinu IP'd mauk. Niiet valmistu tormiks värdjas. Tormiks mis pühib su haleda elu siit nii et sinust ei jää sitaplekkigi järgi. Sa oled peast klaivert. Ma saan olla kõikjal, ükskõik mis ajal ja mis kohas, ma suudan sind hävitada seitsmesajal erineval viisil oma paljaste kätega. Ma olen käinud MMAs ning minu käes on suurem relvade arsenal kui sul CS:GOs ja Call of Dutys kokku.  Minu alluvuses on Eesti kaitseliit, Odini sõdalased, Tartu Veganid ja EKRE sõprade selts kes on valmis sinusugust väikst ebardit siit maailmast nahhuij pühkima. Kui sa türa oleksid vaid teadnud mis nilbeid tagajärgi sinu väikene kommentaar toob, oleksid sa oma munnihigist läbi imbunud keelt hammaste taga hoidnud. Kuid sa ei teinud seda ja nüüd sa paskaak maksad selle eest, sa türastanud mauk. Ma situn su täis niimodi et sa upud ära. Sa oled surnud tatt.
-Ma olen veteran{{Vaata|Iraani riigipeade loend}}
 Iraan oli kuni [[Iraani revolutsioon|1979. aastal revolutsioonini]] [[Monarhia|monarhistliku]] riigikorraga riik. Pärast [[šahh]] [[Reẕā Pahlavī]] kukutamist muutsid islami [[Fundamentalism|fundamentalistid]] Iraani [[teokraatia|teokraat]]likuks [[islam]]ivabariigiks ning alates sellest ajast on võimul islamiäärmuslased. Revolutsiooni juht oli ajatolla [[Rūḩollāh Khomeynī|Khomeynī]], praegune Iraani usujuht on ajatolla [[‘Alī Khāmene'ī]]. Iraani president on alates 3. augustist [[2013]] mõõdukate vaadetega [[Ḩasan Rūḩānī]].<ref>[http://www.postimees.ee/1320978/rowhanist-sai-iraani-seitsmes-president Rowhanist sai Iraani seitsmes president]. Postimees, 3. august 2013.</ref>