Eesti Olümpiakomitee: erinevus redaktsioonide vahel
Spordifänn (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Uuendatud Eesti Antidopingu nime |
||
98. rida: | 98. rida: | ||
Riigiasutusena juba 1963. aastast tegutsenud Eesti Spordimuuseum sai uue alguse 2016. aasta 14. aprillil, kui tänu uuele muuseumiseadusele sai muuseumist sihtasutus, mille rajajateks Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium. Kuna olümpiatemaatika on alati muuseumis prioriteetne olnud, sai muuseum nüüd ka oma nimesse vastava täienduse. 2016. aastal sai Eesti Spordimuuseumist ka rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku asutajaliige. |
Riigiasutusena juba 1963. aastast tegutsenud Eesti Spordimuuseum sai uue alguse 2016. aasta 14. aprillil, kui tänu uuele muuseumiseadusele sai muuseumist sihtasutus, mille rajajateks Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium. Kuna olümpiatemaatika on alati muuseumis prioriteetne olnud, sai muuseum nüüd ka oma nimesse vastava täienduse. 2016. aastal sai Eesti Spordimuuseumist ka rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku asutajaliige. |
||
'''Eesti |
'''Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus''' |
||
Eesti Olümpiakomitee asutas Sihtasutuse Eesti Antidoping 2007. aastal eesmärgiga seista puhta spordi ja ausa mängu eest. Eesti Antidoping tegutseb EOK-st sõltumatult ning töötab kolmel suuremal tegevussuunal: dopingukontrollide läbiviimine, antidopingualane koolitus- ja teavitustöö, antidopingualane kohalik ja rahvusvaheline koostöö. 2019. aastal laiendasid EOK ja Kultuuriministeerium sihtasutuse tegevusala - uue nime all Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus kuuluvad organisatsiooni tegevusalasse võitlus kõikide pahedega spordis, sealhulgas kokkuleppemängude, väärkohtlemise, pealtvaatajate turvalisus jms teemad. |
Eesti Olümpiakomitee asutas Sihtasutuse Eesti Antidoping 2007. aastal eesmärgiga seista puhta spordi ja ausa mängu eest. Eesti Antidoping tegutseb EOK-st sõltumatult ning töötab kolmel suuremal tegevussuunal: dopingukontrollide läbiviimine, antidopingualane koolitus- ja teavitustöö, antidopingualane kohalik ja rahvusvaheline koostöö. 2019. aastal laiendasid EOK ja Kultuuriministeerium sihtasutuse tegevusala - uue nime all Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus kuuluvad organisatsiooni tegevusalasse võitlus kõikide pahedega spordis, sealhulgas kokkuleppemängude, väärkohtlemise, pealtvaatajate turvalisus jms teemad. |
Redaktsioon: 15. jaanuar 2020, kell 11:49
Eesti Olümpiakomitee (lühend: EOK) on Eesti spordi sõltumatu mitteriiklik katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega. Samuti vastutab EOK Eesti delegatsiooni lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele.
Organisatsioon[1]
Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923.
Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui Nõukogude Liidu koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasesid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas Erika Salumäe ja Tiit Sokk kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all.
1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõuti otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, seega rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel. Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: Arnold Green, Rein Haljand, Bruno Junk, Eri Klas, Tõnu Laak, Ants Laos, Mikk Mikiver, Peedu Ojamaa, Gunnar Paal, Toomas Savi, Aado Slutsk, Jaan Talts, Mart Tarmak, Jaak Uudmäe, Atko-Meeme Viru.
Tänane EOK moodustus 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud Eesti Spordi Keskliit.
Liikmed
EOK liikmeteks on spordialaliidud, spordiühendused, maakondade ja linnade spordiliidud ning Olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilised isikud.
EOK liikmeskonna moodustavad[2]:
- 107 spordiorganisatsiooni ja -ühendust:
- 70 spordialaliitu (olümpia- ja mitteolümpiaaladelt)
- 18 spordiühendust
- 19 regionaalset spordiliitu
- 18 füüsilist isikut: Jüri Jaanson, Gerd Kanter, Tõnu Laak (alates 1989), Andres Lipstok (1994), Erki Nool, Neinar Seli, Tiit Nuudi (1992), Erika Salumäe (1997), Kristina Šmigun-Vähi, Mart Tarmak (1989), Toomas Tõnise (1992), Jaak Uudmäe (1989), Janika Mölder, Urmas Sõõrumaa, Irina Embrich (2019), Tõnu Endrekson (2019), Tõnu Tõniste (2019), Jüri Tamm (2019).
EOK auliikmed on[3] Rein Haljand, Sven Kolga, Ants Laos, Jaak Lipso, Tõnu Lume, Peeter Mardna, Gunnar Paal, Aavo Pikkuus, Erika Salumäe, Toomas Savi, Heino Sisask, Tiit Sokk, Ivar Stukolkin, Jaan Talts, Jüri Tarmak, Svetlana Tširkova-Lozovaja, Jaak Uudmäe.
Juhtimine
Eesti Olümpiakomiteed juhivad täiskogu, esindajate kogu, täitevkomitee, president ja peasekretär. Igapäevane töö on koondunud EOK sekretariaati. EOK peasekretär on alates 2013. aastast Siim Sukles.
Täiskogu
Täiskogu ehk liikmete üldkoosolek on EOK kõrgeim juhtimisorgan. Täiskogu toimub vähemalt üks kord aastas. Täiskogul võivad osaleda ja hääletada kõik EOK liikmed, igal liikmel on üks hääl.
Täiskogu otsustab teiste ülesannete seas EOK põhikirja, missiooni, põhieesmärkide ja tegevussuundade muutmise, uute liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise üle, kinnitab majandusaasta aruande ja omistab aunimetusi. Täiskogul valitakse ka EOK täitevkomitee, esindajate kogu liikmed, president ja asepresidendid.
Esindajate kogu
Esindajate kogu on koosolek, mis toimub täiskogude vahelisel perioodil. Esindajate kogul on 67 liiget, kellest enam kui pooled on olümpiaalade alaliitude esindajad. Esindajate kogu täidab kindlaid ülesandeid, näiteks kinnitab täitevkomitee ettepanekul olümpiamängudest osavõtva delegatsiooni ja olümpiamängudel esinemise aruande ning kinnitab EOK järgneva aasta eelarve.
Täitevkomitee
Täitevkomitee on EOK juhatus, kuhu kuulub 18 hääleõiguslikku liiget: president, kaks asepresidenti ja 14 täitevkomitee liiget. Täitevkomiteesse kuulub ex-officio EOK sportlaskomisjoni esimees. Täitevkomitee koosseisust peab üle 50% liikmetest olema olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevate Eesti spordialaliitude esindajad.
Täitevkomiteel on erinevaid vastutusi, sealhulgas viib ellu täiskogu ja esindajate kogu otsuseid, teostab EOK strateegilist juhtimist ja arendustegevust, kiidab heaks ja esitab täiskogule kinnitamiseks majandusaasta aruande ja järgmise aasta eelarve projekti, otsustab EOK vahendite kasutamise esindajate kogu poolt kinnitatud eelarve piires, koordineerib EOK liikmetevahelist koostööd ja lahendab vaidlusküsimusi ning otsustab muude täitevkomitee pädevusse antud küsimuste üle.
15. aprillil 2016 kinnitas EOK täiskogu täitevkomitee koosseisus[4]:
- Urmas Sõõrumaa – president
- Tõnu Tõniste – asepresident
- Jüri Tamm – asepresident
- Urmas Paet – täitevkomitee liige
- Anne Rei – täitevkomitee liige
- Karol Kovanen – täitevkomitee liige
- Oliver Kruuda – täitevkomitee liige
- Toomas Tõnise – täitevkomitee liige,
- Marko Kaljuveer – täitevkomitee liige
- Riho Terras – täitevkomitee liige
- Reet Hääl – täitevkomitee liige
- Hanno Pevkur – täitevkomitee liige
- Mati Alaver (arvati täiskogu otsusega välja 22. mai 2019)
- Helir-Valdor Seeder – täitevkomitee liige
- Mihhail Kõlvart – täitevkomitee liige
- Erki Nool – täitevkomitee liige
- Kristjan Järvi – täitevkomitee liige
- Gerd Kanter – täitevkomitee liige ex-officio, EOK sportlaskomisjoni esimees
22. mail 2019 nimetati Alaveri asemel täitevkomitee uueks liikmeks Kristjan Port.
President
EOK president juhib, koordineerib ja korraldab EOK strateegilist tegevust, esindab EOK-d kõikides õigustoimingutes, suhetes riigi- ja valitsemisorganite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, juhib täitevkomitee tegevust ning juhatab täiskogu, esindajate kogu ja täitevkomitee koosolekuid.[5]
EOK presidendid läbi ajaloo[6]:
- Friedrich Akel (esimees, 1924–1931)
- Johan Laidoner (esimees, 1934–1940)
- Arnold Green (1989–1997)
- Tiit Nuudi (1997–2001)
- Mart Siimann (2001–2012)
- Neinar Seli (2012–2016)
- Urmas Sõõrumaa (2016–...)
EOK aupresidendid[7] on Tiit Nuudi, Mart Siimann, Andres Lipstok.
Seotud organisatsioonid
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus
EOK asutas Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga, loomaks uusi võimalusi spordi toetamiseks ja arendamiseks ning arendamaks sporditegevust toetavaid tugiteenuseid. Sihtasutus korraldab spordialaste kutsekvalifikatsioonide, õppekavade ja õppematerjalide väljatöötamist ning rakendamist eelkõige treeneritele; korraldab treenerite, sporditöötajate ja spordijuhtide ning teiste spordispetsialistide koolitusi;tegutseb treenerite kutseandmise keskusena, viib läbi kutseeksameid ja –teste; kogub, töötleb, haldab ja levitab spordialast teavet, on Eesti Spordiregistri volitatud töötleja; viib läbi spordi- ja liikumisharrastuse alaseid uuringuid ja küsitlusi, osutab konsultatsioone ja nõustamist; osaleb spordipoliitiliste ettepanekute väljatöötamises ja sellealases nõustamises; haldab ja arendab spordi- ning õppeeesmärgil sihtasutuse vara; korraldab muid Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse hallatavast portaalist sport.ee leiab ulatuslikud andmebaasid kogu Eesti spordi kohta.
Spordimeditsiini Sihtasutuse rajas EOK 1998. aastal, tagamaks tippsportlastele kvaliteetne spordimeditsiini teenus. Enamik Eesti tipp- ja noorsportlasi käib seal regulaarsetel koormustestidel, spordiarsti konsultatsioonidel, füsioteraapiaseanssidel taastumiseks, samuti ravi saamas vigastuste korral. Lisaks pakub Spordimeditsiini SA spordimeditsiinilisi uuringuid, ravi ja konsultatsioone harrastussportlastele.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
Riigiasutusena juba 1963. aastast tegutsenud Eesti Spordimuuseum sai uue alguse 2016. aasta 14. aprillil, kui tänu uuele muuseumiseadusele sai muuseumist sihtasutus, mille rajajateks Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium. Kuna olümpiatemaatika on alati muuseumis prioriteetne olnud, sai muuseum nüüd ka oma nimesse vastava täienduse. 2016. aastal sai Eesti Spordimuuseumist ka rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku asutajaliige.
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus
Eesti Olümpiakomitee asutas Sihtasutuse Eesti Antidoping 2007. aastal eesmärgiga seista puhta spordi ja ausa mängu eest. Eesti Antidoping tegutseb EOK-st sõltumatult ning töötab kolmel suuremal tegevussuunal: dopingukontrollide läbiviimine, antidopingualane koolitus- ja teavitustöö, antidopingualane kohalik ja rahvusvaheline koostöö. 2019. aastal laiendasid EOK ja Kultuuriministeerium sihtasutuse tegevusala - uue nime all Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus kuuluvad organisatsiooni tegevusalasse võitlus kõikide pahedega spordis, sealhulgas kokkuleppemängude, väärkohtlemise, pealtvaatajate turvalisus jms teemad.
Eesti Olümpiaakadeemia alustas tegevust 1989. aastal Eesti Olümpiakomitee juures registreeritud organisatsioonina ning alates 2009. aastast jätkas tegevust EOK iseseisva liikmena. Eesti Olümpiaakadeemia eesmärk on edendada olümpialiikumist läbi olümpismi üldhumanistlike ideede levitamise ja erinevate olümpiaharidusprojektide. Akadeemia tegevus on suunatud eelkõige lastele ja noortele, kuid selle lahutamatu osa on ka akadeemilise diskussiooni algatamine ja edendamine erinevatele põlvkondadele laiemat huvi pakkuvates olümpialiikumise olulistes küsimustes.
Vaata ka
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Olümpiakomitee |
- ↑ EOK. "EOK taasasutajad". EOK koduleht. Vaadatud 14.01.2020.
- ↑ EOK. "EOK liikmed". Vaadatud 14.01.2020.
- ↑ "EOK auliikmed".
- ↑ "EOK täitevkomitee".
- ↑ "EOK struktuur".
- ↑ "EOK presidendid".
- ↑ "EOK aupresidendid".