Neitsitorn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. jaanuar 2020, kell 03:37

Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool.

Neitsitorn ja osa taastatud linnamüüri, 2013

Neitsitorn, Tallinna linnamüüris, 2011. aasta kevad

Torni on esimest korda mainitud 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn.

Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga.

Torn sai kõvasti kannatada Liivi sõja ajal 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Seal töötasid kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, pärast teist maailmasõda elas seal mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman. Paul ja Kristjan Rauale on Neitsitorni kõrval Taani Kuninga aias püstitatud ka kivist mälestustahvel.

Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 1960–1961 taastati Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris 14. sajandil. 1968. aastal ehitatud torn ümber ja seal avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik (projekti autorid Villem Raam ja Tiina Linna), mis saavutas suure populaarsuse.

Vaata ka

Välislingid

Urmas Seaver. Kunagine menupaik seisab aastaid tühjana, Postimees, 1. veebruar 2006
Andri Ksenofontov. Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu, Eesti Päevaleht, 15. august 2002
Neitsitorni suudab äratada ainult valitsus EPL.ee, 28. mai 2009
Tallinn taotleb Neitsitorni ala linna omandisse, Delfi, 3. august 2010

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Neitsitorn''' ('''Megede torn''') on [[torn]] [[Tallinna linnamüür]]i edelalõigul [[Lühikese jala värav]]a ja [[Harju värav]]a vahel tänapäeva [[Komandandi tee]]st põhja pool.
-[[Pilt:Neitsitorn.jpg|thumb|Neitsitorn ja osa taastatud linnamüüri (2013)]]
+[[Pilt:Neitsitorn.jpg|thumb|Neitsitorn ja osa taastatud linnamüüri, 2013]]
 [[Pilt:Neitsitorn.JPG|thumb|Neitsitorn, [[Tallinna linnamüür]]is, 2011. aasta kevad]]
-[[Pilt:Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Taani Kuninga aias Neitsitorni juures, 8. august 2011.jpg|thumb|left|Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Neitsitorni lähedal, suvi 2011.]]
+[[Pilt:Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Taani Kuninga aias Neitsitorni juures, 8. august 2011.jpg|thumb|left|Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Neitsitorni lähedal, suvi 2011]]
-[[Pilt:Tallitorn ja Neitsitorn, Tallinna linnamüüris.JPG|thumb|[[Tallitorn]] ja Neitsitorn, [[Tallinna linnamüür]]is, 2011. aasta kevad]]
+[[Pilt:Tallitorn ja Neitsitorn, Tallinna linnamüüris.JPG|thumb|[[Tallitorn]] ja Neitsitorn [[Tallinna linnamüür]]is, 2011. aasta kevad]]
-Torni mainiti esmakordselt [[1373]]. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik [[Hinse Meghe]] järgi. Hiljem on torni nimi moondunud ([[saksa keel]]es Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn.
+Torni on esimest korda mainitud [[1373]]. aastal. Oletatakse, et torn sai nime tornipealik [[Hinse Meghe]] järgi. Hiljem on torni nimi moondunud ([[saksa keel]]es Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn.
 Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on [[trapets]]ikujulise põhiplaaniga.
-Torn sai kõvasti kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõja]]  ajal [[1577]]. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni [[1626]]. aastani. [[1842]]. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni [[1960]]. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Siin töötasid kunstnikud [[Kristjan Raud|Kristjan]] ja [[Paul Raud]], pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] elas siin mitu aastakümmet arhitekt [[Karl Burman]]. Paul ja Kristjan Rauale on Neitsitorn kõrval Taani Kuninga aias püstitatud ka kivist mälestustahvel.
+Torn sai kõvasti kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[1577]]. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni [[1626]]. aastani. [[1842]]. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni [[1960]]. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Seal töötasid kunstnikud [[Kristjan Raud|Kristjan]] ja [[Paul Raud]], pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] elas seal mitu aastakümmet arhitekt [[Karl Burman]]. Paul ja Kristjan Rauale on Neitsitorni kõrval Taani Kuninga aias püstitatud ka kivist mälestustahvel.
-Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati [[1953]]. aastal. Aastatel [[1956]] ja 1960–1961 taastati [[Tallitorn]]i ja [[Lühikese Jala väravatorn]]i vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris 14. sajandil. [[1968]]. aastal ehitatud torn ümber ja seal avati [[1980]]. aastal [[Neitsitorni kohvik]]. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati [[kohvik]] (projekti autorid [[Villem Raam]] ja [[Tiina Linna]]), mis saavutas suure populaarsuse._
+Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati [[1953]]. aastal. Aastatel [[1956]] ja 1960–1961 taastati [[Tallitorn]]i ja [[Lühikese Jala väravatorn]]i vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris 14. sajandil. [[1968]]. aastal ehitatud torn ümber ja seal avati [[1980]]. aastal [[Neitsitorni kohvik]]. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati [[kohvik]] (projekti autorid [[Villem Raam]] ja [[Tiina Linna]]), mis saavutas suure populaarsuse.
 ==Vaata ka==