Eesti Olümpiakomitee: erinevus redaktsioonide vahel
Spordifänn (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Spordifänn (arutelu | kaastöö) Lisatud: organisatsioon |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Eesti Olümpiakomitee lipp.jpg|thumb|Eesti Olümpiakomitee lipp]] |
[[Pilt:Eesti Olümpiakomitee lipp.jpg|thumb|Eesti Olümpiakomitee lipp]] |
||
'''Eesti Olümpiakomitee''' (lühend: EOK) on Eesti spordi katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega. Samuti vastutab EOK Eesti delegatsiooni lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele. |
'''Eesti Olümpiakomitee''' (lühend: EOK) on Eesti spordi katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega. Samuti vastutab EOK Eesti delegatsiooni lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele. EOK on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev sõltumatu mitteriiklik spordiorganisatsioon, mis ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ja Olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid. |
||
=== Organisatsioon<ref>{{Netiviide|autor=EOK|url=https://eok.ee/organisatsioon/struktuur/eok-taasasutajad|pealkiri=EOK taasasutajad|väljaanne=EOK koduleht|aeg=|vaadatud=14.01.2020}}</ref> === |
|||
EOK asutati [[8. detsember|8. detsembril]] [[1923]] ja taasasutati [[14. jaanuar]]il [[1989]]. |
|||
Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923. |
|||
Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui Nõukogude Liidu koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasesid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas Erika Salumäe ja Tiit Sokk kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all. |
|||
Eesti Olümpiakomitee on Eesti spordi- ja olümpiaorganisatsioon, kes |
|||
1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõuti otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, seega rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel. |
|||
– kuulub rahvusvahelisse olümpialiikumisse, austab [[Olümpiaharta]]t ja Maailma Antidopingu Koodeksit ning täidab [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] otsuseid; |
|||
Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: Arnold Green, Rein Haljand, Bruno Junk, Eri Klas, Tõnu Laak, Ants Laos, Mikk Mikiver, Peedu Ojamaa, Gunnar Paal, Toomas Savi, Aado Slutsk, Jaan Talts, Mart Tarmak, Jaak Uudmäe, Atko-Meeme Viru. |
|||
– taotleb spordiliikumise tasakaalustatud arengut Eestis: elanikkonna tervise, liikumisharrastuse, võistlus- ja saavutusspordi edendamist, spordiorganisatsioonide ja nende liikmete järjepidevat täiustumist; |
|||
Tänane EOK moodustus 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud Eesti Spordi Keskliit. |
|||
– propageerib vastavalt Eesti Olümpiakomitee missioonile ja eesmärkidele ning Eesti Spordi harta põhimõtetele olümpismi aateid ja rahu, edendab liikumist naised spordis, järgib rangelt spordieetikat, võitleb dopingu kasutamise vastu ning hoolitseb keskkonnasäästlikkuse eest. |
|||
– EOK on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev keskne mitteriiklik spordiorganisatsioon, kes ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ja Olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid. |
|||
– EOK lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, Olümpiahartast, Maailma Antidopingu Koodeksist ja käesolevast põhikirjast. |
|||
– EOK on oma tegevuses sõltumatu nii poliitilisest, religioossest kui majanduslikust survest, mis võiks takistada Olümpiaharta sätete täitmist, missiooni saavutamist ja spordi arendamist. EOK ei tohi arendada tegevust, mis on vastuolus Olümpiahartaga. |
|||
'''Eesti Olümpiakomitee missiooniks''' on arendada ja kaitsta spordi- ning olümpialiikumist Eestis vastavuses Olümpiahartaga ja Eesti Spordi Hartaga. Missiooni täitmiseks teeb EOK koostööd riiklike institutsioonidega, teiste mitteriiklike organisatsioonide ja äriühingutega. |
|||
'''Eesti Olümpiakomitee eesmärgid''' missiooni saavutamisel on: |
|||
– laiendada spordi- ja liikumisharrastust kogu rahva seas ning suurendada spordiliikumise tervistavat, sotsiaalset ja majanduslikku rolli; |
|||
– järgida olümpismi, Ausa Mängu ja teisi Olümpiahartaga määratletud põhimõtteid; |
|||
– arendada harrastajate huvidele vastavat spordiorganisatsiooni, tõsta selle teovõimet ja suurendada tegevusühtsust; |
|||
– tõsta tippspordi saavutusvõimet, selle kaudu riigi mainet ja tuntust; |
|||
– arendada koostööd ja ühistegevust rahvusvahelise spordi- ning olümpialiikumisega. |
|||
<br /> |
|||
=== Liikmed === |
=== Liikmed === |
||
| 182. rida: | 161. rida: | ||
*Gunnar Press 18.05.2018 |
*Gunnar Press 18.05.2018 |
||
*Väino Treimann 18.05.2018 |
*Väino Treimann 18.05.2018 |
||
'''Eesti Olümpiakomitee taasasutati 14. jaanuaril 1989. aastal Estonia kontserdisaalis toimunud konverentsil.''' |
|||
<u>EOK taasasutajad olid:</u> |
|||
*[[Arnold Green]] |
|||
*[[Rein Haljand]] |
|||
*[[Jaan Talts]] |
|||
*[[Bruno Junk]] |
|||
*[[Eri Klas]] |
|||
*[[Tõnu Laak]] |
|||
*[[Ants Laos]] |
|||
*[[Mikk Mikiver]] |
|||
*[[Peedu Ojamaa]] |
|||
*[[Gunnar Paal]] |
|||
*[[Toomas Savi]] |
|||
*[[Aado Slutsk]] |
|||
*[[Mart Tarmak]] |
|||
*[[Jaak Uudmäe]] |
|||
*[[Atko-Meeme Viru]] |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 14. jaanuar 2020, kell 20:09
Eesti Olümpiakomitee (lühend: EOK) on Eesti spordi katusorganisatsioon, mis tegeleb spordipoliitika kujundamise, tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega. Samuti vastutab EOK Eesti delegatsiooni lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte olümpiavõistlustele. EOK on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev sõltumatu mitteriiklik spordiorganisatsioon, mis ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ja Olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid.
Organisatsioon[1]
Eesti Olümpia Komitee (tollane nimevorm) asutati 8. detsembril 1923.
Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui Nõukogude Liidu koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasesid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas Erika Salumäe ja Tiit Sokk kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all.
1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõuti otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, seega rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati algse organisatsiooni tegevust õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel.
Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: Arnold Green, Rein Haljand, Bruno Junk, Eri Klas, Tõnu Laak, Ants Laos, Mikk Mikiver, Peedu Ojamaa, Gunnar Paal, Toomas Savi, Aado Slutsk, Jaan Talts, Mart Tarmak, Jaak Uudmäe, Atko-Meeme Viru.
Tänane EOK moodustus 2001. aastal, kui liitusid olümpiaspordile keskendunud Eesti Olümpiakomitee ja kõiki Eesti spordiorganisatsioone ühendanud Eesti Spordi Keskliit.
Liikmed
18.05.2018 seisuga on EOK liikmed:
- 106 spordiorganisatsiooni ja -ühendust:
- 69 spordialaliitu
- 19 regionaalset spordiliitu
- 18 spordiühendust
- 18 füüsilist isikut:
Jüri Jaanson, Gerd Kanter, Tõnu Laak (1989), Andres Lipstok (1994), Erki Nool, Neinar Seli, Tiit Nuudi (1992), Erika Salumäe (1997), Kristina Šmigun-Vähi, Jaan Talts (1989), Mart Tarmak (1989), Toomas Tõnise (1992), Jaak Uudmäe (1989), Janika Mölder, Urmas Sõõrumaa, Irina Embrich (2019), Tõnu Endrekson (2019), Tõnu Tõniste (2019), Jüri Tamm (2019).
Juhtimine
Eesti Olümpiakomitee presidendid
- Friedrich Akel (esimees, 1924–1931)
- Johan Laidoner (esimees, 1934–1940)
- Arnold Green (1989–1997)
- Tiit Nuudi (1997–2001)
- Mart Siimann (2001–2012)
- Neinar Seli (2012–2016)
- Urmas Sõõrumaa (2016–...)
Eesti Olümpiakomitee aupresidendid
Eesti Olümpiakomitee auliikmed
- Rein Haljand
- Sven Kolga
- Ants Laos
- Jaak Lipso
- Tõnu Lume
- Peeter Mardna
- Gunnar Paal
- Aavo Pikkuus
- Erika Salumäe
- Toomas Savi
- Heino Sisask
- Tiit Sokk
- EIvar Stukolkin
- Jaan Talts
- Jüri Tarmak
- Svetlana Tširkova-Lozovaja
- Jaak Uudmäe
Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed Eestist
- Karl Friedrich Akel (1927–1932)
- Joakim Puhk (1936–1942)
EOK juhtkond ehk täitevkomitee
- Urmas Sõõrumaa – president
- Tõnu Tõniste – asepresident
- Jüri Tamm – asepresident
- Urmas Paet – täitevkomitee liige
- Anne Rei – täitevkomitee liige, Eesti Jalgpalliliidu peasekretär
- Karol Kovanen – täitevkomitee liige
- Oliver Kruuda – täitevkomitee liige, Eesti Käsipalliliidu president
- Toomas Tõnise – täitevkomitee liige, EOK asepresident 2012–2016, EOK peasekretär 2000–2012
- Marko Kaljuveer – täitevkomitee liige
- Riho Terras – täitevkomitee liige
- Reet Hääl – Eesti Suusaliidu ja Eesti Tennise Liidu juhatuse liige
- Hanno Pevkur – Eesti Võrkpalliliidu president
- Kristjan Port
- Helir-Valdor Seeder – Eestimaa Spordiliit Jõud president, Eesti Käsipalliliidu juhatuse liige
- Mihhail Kõlvart – Eesti Taekwondo Liidu ja Eesti Võitlusspordi Ühenduse esimees
- Erki Nool – Olümpiavõitjate Kogu president
- Kristjan Järvi – dirigent ja pianist
- Gerd Kanter – EOK sportlaskomisjoni esimees
Eesti Olümpiakomitee peasekretär on alates 2013. aastast Siim Sukles.
EOK teenetemärk
- Ants Antson 6.12.2006
- Svetlana Lozovaja 6.12.2006
- Jüri Tarmak 6.12.2006
- Jaan Talts 6.12.2006
- Aavo Pikkuus 6.12.2006
- Ivar Stukolkin 6.12.2006
- Jaak Uudmäe 6.12.2006
- Viljar Loor 6.12.2006
- Mait Riisman 6.12.2006
- Tiit Sokk 6.12.2006
- Erika Salumäe 6.12.2006
- Erki Nool 6.12.2006
- Andrus Veerpalu 6.12.2006
- Kristina Šmigun 6.12.2006
- Arnold Green 6.12.2006
- Ilmar Kullam 6.12.2006
- Atko-Meeme Viru 6.12.2006
- Aldonis Vrublevskis 1.12.2007
- Mati Alaver 6.12.2007
- Jüri Jaanson 6.12.2007
- Anatoli Šmigun 6.12.2007
- August Englas 8.12.2008
- Vesteinn Hafsteinsson 8.12.2008
- Gerd Kanter 8.12.2008
- Heino Kruus 8.12.2008
- Andres Lipstok 8.12.2008
- Tiit Nuudi 8.12.2008
- Arturas Poviliunas 10.12.2008
- Eri Klas 8.12.2009
- Mihkel Leppik 8.12.2009
- Jaak Lipso 8.12.2009
- Janika Mölder 8.12.2009
- Hanno Selg 8.12.2010
- Aleksander Tšutselov 8.12.2010
- Kaido Höövelson 8.12.2011
- Heiki Nabi 11.12.2012
- iim Sukles 11.12.2012
- Jüri Tamm 9.12.2013
- Rein Haljand 9.12.2013
- Gunnar Paal 9.12.2013
- Lembitu Kuuse 26.03.2015
- Tõnu Pääsuke 26.03.2015
- Rein Ottoson 26.03.2015
- Mart Poom 26.03.2015
- Tõnu Lume 26.03.2015
- Õnne Pollisinski 15.04.2016
- Markko Märtin 15.04.2016
- Mart Siimann 15.04.2016
- Alar Arukuusk 17.05.2017
- Heiti Hääl 17.05.2017
- Anu Kaljurand 17.05.2017
- Ott Kiivikas 17.05.2017
- Madis Lepajõe 17.05.2017
- Anna Levandi 17.05.2017
- Toomas Tõnise 17.05.2017
- Virve Vask 17.05.2017
- Kaiu Kustasson 18.05.2018
- Peeter Mardna 18.05.2018
- Meelis Milder 18.05.2018
- Agnes Mägi 18.05.2018
- Gunnar Press 18.05.2018
- Väino Treimann 18.05.2018
Vaata ka
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Olümpiakomitee |
- Eesti Olümpiakomitee
- Olen Olümpiafänn Facebooki leht
- Andrus Nilk: Kes suudab anda president Siimannile parimat nõu?, EPL, 10. november 2008
- ↑ EOK. "EOK taasasutajad". EOK koduleht. Vaadatud 14.01.2020.