Tõnis Kõrvits: erinevus redaktsioonide vahel
Ungesellig (arutelu | kaastöö) kat. |
Ungesellig (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Tõnis Kõrvits''' (sündinud [[16. august]]il [[1944]] [[Jaroslavl]]is) on eesti [[arranžeerija]]-[[orkestreerija]], [[helilooja]] ja [[kitarrist]]. |
'''Tõnis Kõrvits''' (sündinud [[16. august]]il [[1944]] [[Jaroslavl]]is) on eesti [[arranžeerija]]-[[orkestreerija]],<ref>{{cite web |last1=Kulli |first1=Jaanus |title=Tõnis Kõrvits: „Olen arranžeerimist võrrelnud alati koka tööga." |url=https://elu.ohtuleht.ee/973912/tonis-korvits-olen-arranzeerimist-vorrelnud-alati-koka-tooga- |website=[[Õhtuleht]] |accessdate=14. jaanuaril 2020 |date=17. august 2019|quote=tunnustatud arranžeerija ja helilooja Tõnis Kõrvits.}}</ref> [[helilooja]] ja [[kitarrist]]. |
||
==Haridus== |
==Haridus== |
||
Redaktsioon: 14. jaanuar 2020, kell 13:41
Tõnis Kõrvits (sündinud 16. augustil 1944 Jaroslavlis) on eesti arranžeerija-orkestreerija,[1] helilooja ja kitarrist.
Haridus
Lõpetanud 1959. aastal Tallinna Lastemuusikakooli viiuli erialal (õpetaja Ülo Bergmann). On lõpetanud 1962. aastal Tallinna 22. Keskkooli[2] ja õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsikat. Täiendanud end muusika alal iseõppimise teel.
Töökohad
Olnud 1970–1985 Eesti Raadio Raadioteatri muusikatoimetaja, 1985–1993 Eesti Televisiooni ja 1/3 Raadio Kontsertorkestri dirigent, hiljem vabakutseline.
Loominguline tegevus
Kirjutanud muusikat filmidele (animafilm" Punane, kollane, roheline", 1982; dokumentaalfilm "President", 1983; "Kevad südames", 1985; "Koduõu", ETV, 1987; tudengifilm "Koera surm", 1998 jm), kuuldemängudele ja telelavastustele ("Mõmmi ja aabits", "Kõige suurem sõber") ning lastelaule (CD "Õnneseen. Tõnis Kõrvitsa lastelaule", 2011), seadnud muusikat varieteedele (Viru varietee programmid "Faust" 1980, "Sinine ingel" 1981, "Minu veetlev leedi" 1985).
Mänginud paljudes stuudioansamblites kitarri, basskitarri ja klahvpille.
Viljaka arranžeerijana on ta seadnud muusikat üldlaulupidudele, filmidele ("Need vanad armastuskirjad", 1992; "Kuldrannake", 2006) ja heliplaatidele.
Orkestreeringud ja seaded teatrikavastustele
- Hermanni "Hallo, Dolly!" (1974 Endla teatris)
- Brechti ja Weilli "Kolmekrossiooper" (1975 Endla teatris)
- Shermani "Mary Poppins" (1987 Draamateatris)
- Pajusaare "Detektiiv Lotte" (2008 Vanemuises)
- Pajusaare "Kosmonaut Lotte" (2012 Vanemuises)
- Pajusaare "Prints ja kerjus" (2013 Estonias)
- Muusika lavastustele Torga "Lood Viljandi paadimehe aegadest rahvaloomingu alusel" (1977 Ugalas)
- Liivese "Detsembriööl" ("Mürgi perenaine") (1980 Vene Draamateatris)
- Tokmakova "Kelluke ja kikerikii" (1983 Nukuteatris)
- Rodari "Cipollino seiklused" (2000 Kuressaare Linnateatris)
Tunnustus
- 2009 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia[3]
- 2013 – Eesti Puhkpillimuusika Ühingu teenetemärk[4]
- 2015 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[5]
Isiklikku
Tema isa Harri Kõrvits (1915–2003) oli muusikateadlane ja helilooja, vennad Toomas, Tiit ja Harry, ka poeg Tõnu Kõrvits on muusikud.
Viited
- ↑ Kulli, Jaanus (17. august 2019). "Tõnis Kõrvits: „Olen arranžeerimist võrrelnud alati koka tööga."". Õhtuleht. Vaadatud 14. jaanuaril 2020.
tunnustatud arranžeerija ja helilooja Tõnis Kõrvits.
- ↑ http://www.westholm.tln.edu.ee/public/vilistlased.doc
- ↑ KULKA. "Helikunsti Sihtkapitali aastapreemiad 2001-2010".
- ↑ EPÜ. "EPÜ Auliikmed ja teenetemärgid".
- ↑ "Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest" ERR, 4. veebruar 2015