Erinevus lehekülje "Minevik (keeleteadus)" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
(Artikli täiendamine on pooleli.)
P
Täisminevik jagatakse tähenduse järgi nelja erinevasse tüüpi:
 
# <u>Tulemusperfekt</u> – olevikuseisundit esitatakse minevikusündmuse tulemusena. Tavaliselt kasutatakse seda preesensi kontekstis.<ref name=":0" /><ref name=":1">Metslang, Helle 1997. On the use of the Estonian past tense forms during the last century. – Estonian: Typological Studies II. Toim. Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>
#* Tundub, et ''on käinud'' jõuluvana: kingid on kuuse all.
# <u>Kogemusperfekt</u> – kõnehetke seisukohalt võetakse kokku sündmuse toimumine või mittetoimumine eelneva ajavahemiku jooksul. Sellega seostub olevikuplaan (preesensis) ja täpsustatakse minevikusündmusi (preteeritumis).<ref name=":0" /><ref name=":1" />
#* Ta on musikaalne naine, kes ''on õppinud'' mitmes muusikakoolis. Ta õppis esialgu Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, hiljem lõpetas Tartus Heino Elleri Muusikakooli.
# <u>Lähimineviku perfekt</u> (kuuma uudise perfekt) – väljendatakse hiljaaegu aset leidnud sündmust, rõhutatakse selle aktuaalsust. Tavaliselt kasutatakse lähimineviku perfekti siis, kui sündmusest räägitakse esimest korda, kuid tavapärasem on siiski lihtmineviku kasutamine.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
#* Kelly Sildaru on kulla võitnud!
# <u>Jätkuva situatsiooni perfekt</u> – kasutatakse juhul kui situatsioon on alanud minevikus ja jätkub ka olevikus. Jätkuvust väljendatakse kestusmäärsõna abil (nt ''juba'').<ref name=":0" /><ref name=":1" />
#* Piret ''on tantsinud'' juba kaheksa aastat ja oskab seda hästi.
 
=== Enneminevik ===
723

muudatust

Navigeerimismenüü