Välisministeerium: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
74. rida: 74. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==
1918. aastal moodustatud Eesti Vabariigi välisministeerium asus algselt Raekoja platsi äärses majas. 1918.aasa lõpus kolis Välisministeerium väikesesse puumajja [[Väike-Pärnu maantee]]l. 1921. aastal koliti ministeerium [[Toompea]]l asunud endisesse [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]sse ([[Kiriku plats]] 1), kus ministeerium tegutses kuni 1940. aastani. Välisministri residents asus [[Toomkooli tänav]] nr 17.
1918. aastal moodustatud Eesti Vabariigi välisministeerium asus algselt [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]i äärses majas nr 14<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/04/13.2 Ministeriumite adressid], Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918</ref>. 1918. aasta lõpus kolis Välisministeerium väikesesse puumajja [[Väike-Pärnu maantee]]l. 1921. aastal koliti ministeerium [[Toompea]]l asunud endisesse [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]sse ([[Kiriku plats]] 1), kus ministeerium tegutses kuni 1940. aastani. Välisministri residents asus [[Toomkooli tänav]] nr 17.


1919. aasta lõpuks töötas välisministeeriumis 29 ametnikku, kellest 14 kuulusid "Esturi" koosseisu. Välissuhtluse laienedes jagati senine poliitiline osakond 1920. aastal Ida ja Lääne poliitiliseks osakonnaks. Lääne poliitiline osakond tegeles Lääne-Euroopa ja Ameerikaga, Ida poliitiline osakond Soome, Läti, Leedu, Poola, Kaug-Ida ja Väike-Aasiaga. 1920. aasta lõpus moodustati eraldi veel Vene osakond. Välisministeeriumi koosseisust eraldati "Estur" ja selle asemel loodi informatsiooni osakond.
1919. aasta lõpuks töötas välisministeeriumis 29 ametnikku, kellest 14 kuulusid "Esturi" koosseisu. Välissuhtluse laienedes jagati senine poliitiline osakond 1920. aastal Ida ja Lääne poliitiliseks osakonnaks. Lääne poliitiline osakond tegeles Lääne-Euroopa ja Ameerikaga, Ida poliitiline osakond Soome, Läti, Leedu, Poola, Kaug-Ida ja Väike-Aasiaga. 1920. aasta lõpus moodustati eraldi veel Vene osakond. Välisministeeriumi koosseisust eraldati "Estur" ja selle asemel loodi informatsiooni osakond.

Redaktsioon: 11. jaanuar 2020, kell 22:44

 See artikkel räägib Eesti Vabariigi ministeeriumist; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit Välisministeerium (üldmõiste)

Eesti Vabariigi Välisministeerium
Välisministeeriumi hoone, 2005 (Foto: Välisministeerium)
Asutatud 1918
Peakorter Tallinn
Asukoht Islandi väljak 1, 15049 Tallinn
Juhtkond Eesti välisminister
Emaorganisatsioon Eesti Vabariigi Valitsus
Veebileht Eesti Välisministeerium

Välisministeerium on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mis tegeleb riigi välispoliitikaga.

Välisministeeriumi valitsemisalas on:

  • ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks;
  • välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine;
  • Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  • sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral;
  • Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides;
  • rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine;
  • Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Juhtkond

 Pikemalt artiklis Eesti välisministrite loend

Eesti Vabariigi Välisministeeriumi juht on Eesti välisminister Urmas Reinsalu (2019. aastast).

Struktuur

  • Ministri alluvuses:
  1. Siseauditi osakond
  2. Kantsler
  • Kantsleri alluvuses:
  1. Riikliku protokolli osakond
  2. Pressiosakond
  3. Teabeanalüüsi osakond
  4. Diplomaatilise Julgeoleku osakond
  5. Avaliku Diplomaatia osakond
  6. Asekantsler poliitikaküsimustes
  • Poliitikaosakond (Julgeolekupoliitika ja relvastuskontrolli büroo, Rahvusvaheliste  organisatsioonide büroo, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo; Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ladina-Ameerika büroo, Euroopa korrespondendi büroo, Poliitika planeerimise büroo)

7. Asekantsler välismajanduspoliitika ja arengukoostööküsimustes

  • Välismajanduse ja arengukoostöö osakond (Väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide büroo, Arengukoostöö ja humanitaarabi büroo, Kultuuri- ja äridiplomaatia büroo)

8. Asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes

  • Juriidiline osakond (Rahvusvahelise õiguse büroo, Euroopa Liidu õiguse büroo)
  • Konsulaarosakond (Konsulaarteenuste büroo, Konsulaarabi büroo)

9. Asekantsler Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö küsimustes

  • Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakond (Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika, Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste büroo, Põhja- ja Kesk-Euroopa, energeetika ja kliimaküsimuste büroo; Kagu-Euroopa, Euroopa Liidu üldasjade ja laienemise büroo)

10. Asekantsler haldusküsimustes

  • Infotehnoloogia osakond (Tarkvara, riistvara ja kasutajatoe talitus, Infosüsteemide, võrkude ja telekommunikatsiooni talitus)
  • Rahandusosakond (Eelarve- ja investeeringute büroo, Raamatupidamise talitus)
  • Haldusosakond (Asjaajamise büroo, Haldus- ja transporditalitus, Ehitus- ja kinnisvaratalitus)
  • Personaliosakond (Personalibüroo, Arenduse ja rahvusvahelise personalipoliitika büroo)

Ajalugu

1918. aastal moodustatud Eesti Vabariigi välisministeerium asus algselt Raekoja platsi äärses majas nr 14[1]. 1918. aasta lõpus kolis Välisministeerium väikesesse puumajja Väike-Pärnu maanteel. 1921. aastal koliti ministeerium Toompeal asunud endisesse Eestimaa rüütelkonna hoonesse (Kiriku plats 1), kus ministeerium tegutses kuni 1940. aastani. Välisministri residents asus Toomkooli tänav nr 17.

1919. aasta lõpuks töötas välisministeeriumis 29 ametnikku, kellest 14 kuulusid "Esturi" koosseisu. Välissuhtluse laienedes jagati senine poliitiline osakond 1920. aastal Ida ja Lääne poliitiliseks osakonnaks. Lääne poliitiline osakond tegeles Lääne-Euroopa ja Ameerikaga, Ida poliitiline osakond Soome, Läti, Leedu, Poola, Kaug-Ida ja Väike-Aasiaga. 1920. aasta lõpus moodustati eraldi veel Vene osakond. Välisministeeriumi koosseisust eraldati "Estur" ja selle asemel loodi informatsiooni osakond.

Vaata ka

Välislingid

  1. Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918