Eestimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel
osa keelevigu |
keelevead |
||
58. rida: | 58. rida: | ||
=== Haldusasutused === |
=== Haldusasutused === |
||
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] Eestimaa kubermangu haldusaparaadi juht oli Tallinnas [[Toompea]]l asuv [[Eestimaa kuberneride loend|Eestimaa kuberner]]. Talle allus [[Eestimaa kubermanguvalitsus]] ning kuberneri nõuandev organ kolleegium, kuhu kuulusid kuberner, asekuberner, kaks nõunikku, oberfiskaal ja kaks sekretäri. Kuberneri kasutuses oli kaks kantseleid: |
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] Eestimaa kubermangu haldusaparaadi juht oli Tallinnas [[Toompea]]l asuv [[Eestimaa kuberneride loend|Eestimaa kuberner]]. Talle allus [[Eestimaa kubermanguvalitsus]] ning kuberneri nõuandev organ kolleegium, kuhu kuulusid kuberner, asekuberner, kaks nõunikku, oberfiskaal ja kaks sekretäri. Kuberneri kasutuses oli kaks kantseleid: |
||
*saksakeelne kantselei, läbi mille toimus suhtlus kohaliku seisusliku omavalitsusorgani [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] saksakeelsete ametkondade [[Eestimaa rüütelkond#Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid|(kantselei komisjonidega]]) ja aadlikega, samuti Peterburis asuvate keisririigi |
*saksakeelne kantselei, läbi mille toimus suhtlus kohaliku seisusliku omavalitsusorgani [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] saksakeelsete ametkondade [[Eestimaa rüütelkond#Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid|(kantselei komisjonidega]]) ja aadlikega, samuti Peterburis asuvate keisririigi kammer- ning [[Liivimaa, Eestimaa ja Soome asjade kolleegium]]iga; |
||
*venekeelne kantselei suhtluseks [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]], [[Valitsev Senat|Valitseva Senati]] ja teiste Venemaa võimuasutustega. |
*venekeelne kantselei suhtluseks [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]], [[Valitsev Senat|Valitseva Senati]] ja teiste Venemaa võimuasutustega. |
||
64. rida: | 64. rida: | ||
=== Keisririigi sõjavägi kubermangus === |
=== Keisririigi sõjavägi kubermangus === |
||
Eestimaa [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] strateegilises sõjalises plaanis |
Eestimaa omas [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] strateegilises sõjalises plaanis tähtsust ainult kui laevastiku baas, seetõttu olid Eestimaa kubermangus enamik sõjalisi rõhuasetusi seotud sadamate ning nende kaitsega, keskajal tähtsust omanud [[Tallinna kindlus]] koos [[Tallinna linnamüür|linnamüür]]iga anti aga [[1858]]. aastal [[Tallinna raad|Tallinna linnavõim]]udele. |
||
{{vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} |
{{vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} |
||
===Kohtud ja korrakaitse=== |
===Kohtud ja korrakaitse=== |
||
Eestimaa kubermangu kohtukorralduse aluseks oli [[Rootsi aeg| |
Eestimaa kubermangu kohtukorralduse aluseks oli [[Rootsi aeg|rootsiaegne]] kohtukorraldus, mis rajanes seisuslikul põhimõttel, mille aluseks oli kõikide võõrvõimude valitsemisajal kehtinud [[Balti erikord]]. |
||
{{vaata|Eestimaa kubermangu kohtukorraldus}}, ''[[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Keiserlik ülemmaakohus]]'' |
{{vaata|Eestimaa kubermangu kohtukorraldus}}, ''[[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Keiserlik ülemmaakohus]]'' |
||
Politsei ja madalama astme kohtu ülesandeid täitis Eestimaa kubermangus kuni [[1888]]. aastani [[adrakohus]]. Adrakohtute kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: talumaade suuruse määramine atrade järgi ja põgenenud talupoegade tagasinõudmine, |
Politsei ja madalama astme kohtu ülesandeid täitis Eestimaa kubermangus kuni [[1888]]. aastani [[adrakohus]]. Adrakohtute kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: talumaade suuruse määramine atrade järgi ja põgenenud talupoegade tagasinõudmine, põgenenud [[pärisori|pärisorjadest]] [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule. Adrakohtusüsteemi loomisel jagati kubermangu kreisid [[adrakohturingkond]]adeks, mida oli esialgu üks maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas. |
||
Eestimaa ja [[Liivimaa kubermang]]u aladel loodi kolm korravalitsust: [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1803]]. aasta 24. oktoobri |
Eestimaa ja [[Liivimaa kubermang]]u aladel loodi kolm korravalitsust: [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). Venemaa kesiririigi senati [[1803]]. aasta 24. oktoobri ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate ([[Tallinna sõjasadam|sõja-]] ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli [[Eestimaa sõjakuberneride loend#Tallinna sõjakuberner|Tallinna sõjakuberner]], kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister. |
||
[[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] |
[[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis aga hakkas Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid|Läänemere provintsides]] koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] kehtima alles [[1888]]. aastal. [[18. mai]]l [[1882]] muudeti korravalitsus Tallinna linna [[Politseivalitsus (Venemaa)#Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaal|politseivalitsus]]eks. |
||
{{vaata|Eestimaa kubermangu korrakaitse}}, ''[[Adrakohus]]'' |
{{vaata|Eestimaa kubermangu korrakaitse}}, ''[[Adrakohus]]'' |
||
===Kubermang ja baltisaksa [[Balti erikord]]=== |
===Kubermang ja baltisaksa [[Balti erikord]]=== |
||
[[Pilt:Governorate of Estonia 1820.jpg|pisi|Eestimaa kubermang, 1820. aastal. [[Vassili Pjadõšev]], ''Географический атлас Российской империи...'']] |
[[Pilt:Governorate of Estonia 1820.jpg|pisi|Eestimaa kubermang, 1820. aastal. [[Vassili Pjadõšev]], ''Географический атлас Российской империи...'']] |
||
[[Pilt:Meyerbaltikum.jpg|pisi|Venemaa keisririigi |
[[Pilt:Meyerbaltikum.jpg|pisi|Venemaa keisririigi Läänemere kubermangude kaart aastatel 1895–1898 välja antud Meyeri leksikonis]] |
||
=== Sadamad, teedevõrk ja side === |
=== Sadamad, teedevõrk ja side === |
||
;Sadamad |
;Sadamad |
||
Kubermangus asusid laevatatavad lahed ja sadamad: [[Virtsu laht]] ( |
Kubermangus asusid laevatatavad lahed ja sadamad: [[Virtsu laht]] (Вердерская бухта) [[Virtsu sadam]]aga, (Матуальвик), [[Haapsalu laht]] [[Haapsalu sadam]]aga; Soome lahes [[Paldiski laht]] (бухта Рогервик) [[Paldiski sadam]]aga; [[Tallinna sadam]]; [[Hara laht]] [[Hara sadam]]aga (Монкевик) ja [[kai]]ga [[Erra]]s, [[Käsmu]] [[Käsmu sadam|sadam]] (Kasperwieck), [[Kunda laht]] [[Kunda sadam]]aga, [[Mahu sadam]] (Kaupsaare sadam) [[Kalvi mõis]]a (saksapäraselt Pöddes'')'' juures, [[Toolse]] sadam ja Narva sadam Narva jõe läänekaldal, mis kuulus Eestimaa kubermangu. |
||
;Raudteed |
;Raudteed |
||
19. sajandi lõpus täienes taristu 1870. aastal rajatud [[Balti raudtee|Balti Raudtee]]ga, mis ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga<ref name="dDKAP" />. [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Kitsarööpmelise]] juurdeveoraudteed ([[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse |
19. sajandi lõpus täienes taristu 1870. aastal rajatud [[Balti raudtee|Balti Raudtee]]ga, mis ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga<ref name="dDKAP" />. [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Kitsarööpmelise]] raudtee juurdeveoraudteed ([[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse]], [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] ja [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]]) ühendasid kubermangusiseseid ja kubermangudevahelisi sihtpunkte. |
||
;Postitaristu |
;Postitaristu |
||
Postiliiklust korraldas Eestimaal alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]]. Kubermangu läbis kolm [[postitee]]d ([[trakt]]i), mille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik.<ref name="qpnSw" /> |
Postiliiklust korraldas Eestimaal alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]]. Kubermangu läbis kolm [[postitee]]d ([[trakt]]i), mille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik.<ref name="qpnSw" /> |
||
*[[Tallinn]]–[[Narva]]–[[Peterburi]] – 202 [[verst]]a 9 postijaamaga: Reval ← 21 [[verst]]a → [[Jõelähtme]] → 23 ← [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] → 22 ← [[Loobu]] → 21 ← [[Põdruse]] → 23 ← [[Pikaristi]] → 24 ← [[Varja]] → 24 ← [[Jõhvi]] → 20 ← [[Voka]] → 11 ← [[Vaivara]] → 17 ← [[Narva]] → [[Peterburi kubermang]]u piir ([[Tallinna-Peterburi postimaantee]]) |
*[[Tallinn]]–[[Narva]]–[[Peterburi]] – 202 [[verst]]a 9 postijaamaga: Reval ← 21 [[verst]]a → [[Jõelähtme]] → 23 ← [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] → 22 ← [[Loobu]] → 21 ← [[Põdruse]] → 23 ← [[Pikaristi]] → 24 ← [[Varja]] → 24 ← [[Jõhvi]] → 20 ← [[Voka]] → 11 ← [[Vaivara]] → 17 ← [[Narva]] → [[Peterburi kubermang]]u piir ([[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna-Peterburi postimaantee]]) |
||
* |
*Suur postitee, mis algas riigipiirist ja läbis eelnevalt [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u suunal [[Miitavi]] – [[Riia]] – 46 [[verst]]a 2 postijaamaga: Liivimaa kubermangu piirilt → 2 ← [[Rannapungerja]] → 24 ← [[Väike-Pungerja postijaam]]→ 24 ← [[Jõhvi]] |
||
*Tallinn–[[Pärnu]] – 97 [[verst]]a 4 postijaamaga: Tallinn → 18 ← [[Saue]] ( |
*Tallinn–[[Pärnu]] – 97 [[verst]]a 4 postijaamaga: Tallinn → 18 ← [[Saue]] (Friedrichshof) → 29 ← [[Ruunavere]] → 24 ← [[Sõtke]] → 22 ← [[Jädivere]] → 4 ← Liivimaa kubermangu piir ([[Tallinna-Riia postimaantee|Tallinna]][[Tallinna–Peterburi postimaantee|-]]Riia postimaantee) |
||
{{Vaata|Eesti posti ajalugu}} |
{{Vaata|Eesti posti ajalugu}} |
||
=== Haridusasutused ja kultuur=== |
=== Haridusasutused ja kultuur=== |
||
;Haridussüsteem kuni [[19. sajand]]i keskpaigani |
;Haridussüsteem kuni [[19. sajand]]i keskpaigani |
||
Aastani [[1721]] kuulus Eesti Rootsi riiki, aastatel [[1704]]–[[1710]] [[Venemaa keisririik]] |
Aastani [[1721]] kuulus Eesti Rootsi riiki, aastatel [[1704]]–[[1710]] vallutas [[Venemaa keisririik]] kõigepealt Tartu- ja Virumaa, [[1710]] ka ülejäänud osa Riiast Tallinnani ja Kuressaare. Pärast põhjasõda alustasid uuesti tegevust [[Tallinna Toomkool]] ja [[Tallinna Gümnaasium]]. Esialgu jäid kehtima endised Rootsi riigi haridusasutuste tegevust korraldavad seadused [[triviaalkool]]ide ([[Linnakool (1428–1805)|Linnakool]]) ja [[gümnaasium]]ite ning [[talurahvakool]]ide kohta. |
||
19. sajandi alguses olid kubermangus: kubermangugümnaasium Tallinnas ([[Gustav Adolfi Gümnaasium]]); 5 saksakeelset kreisikooli ([[Tallinna kreiskool|Tallinnas]], [[Paldiski kreiskool|Paldiskis]], [[Rakvere kreiskool|Rakveres]], [[Paide kreiskool|Paides]] ja [[Haapsalu kreiskool|Haapsalus]]); 1 venekeelne kreiskool [[Tallinna vene kreiskool|Tallinnas]] (likvideeriti 1830. aastal); 1 käsitöökool; 5 [[elementaarkool]]i poisslastele (3 Tallinnas, 1 Rakveres ja 1 Lihulas); 2 elementaarkooli tütarlastele (2 Tallinnas, 1 Paides ja 1 Haapsalus), pühapäevakool Tallinnas ning [[Tallinna Toomkool|Eestimaa Rüütli- ja Toomkool]]. |
19. sajandi alguses olid kubermangus: kubermangugümnaasium Tallinnas ([[Gustav Adolfi Gümnaasium]]); 5 saksakeelset kreisikooli ([[Tallinna kreiskool|Tallinnas]], [[Paldiski kreiskool|Paldiskis]], [[Rakvere kreiskool|Rakveres]], [[Paide kreiskool|Paides]] ja [[Haapsalu kreiskool|Haapsalus]]); 1 venekeelne kreiskool [[Tallinna vene kreiskool|Tallinnas]] (likvideeriti 1830. aastal); 1 käsitöökool; 5 [[elementaarkool]]i poisslastele (3 Tallinnas, 1 Rakveres ja 1 Lihulas); 2 elementaarkooli tütarlastele (2 Tallinnas, 1 Paides ja 1 Haapsalus), pühapäevakool Tallinnas ning [[Tallinna Toomkool|Eestimaa Rüütli- ja Toomkool]]. |
||
[[19. sajand]]i algul rajati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] |
[[19. sajand]]i algul rajati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] rahvahariduse ministeerium. Õpperingkondi asutati 4. [[Tartu ülikooli õpperingkond]]a kuulusid Eestimaa, [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ja [[Kuramaa kubermang]]. Iga õpperingkonna eesotsas oli kuraator ning kubermangudes kohapeal [[kubermang]]u koolidirektor ja [[kreis]]ides koolide inspektor. Eestis kehtis ülevenemaalisest õppekorraldusest erinev kord. Asutati [[kihelkonnakool]]id (elementaarkool), selle lõpetamine andis õiguse astuda [[kreiskool]]i ja seejärel [[kubermangugümnaasium]]isse<ref name="gDi1t" />. |
||
<br /> |
|||
;Haridusasutused alates 19. sajandi teisest poolest: |
;Haridusasutused alates 19. sajandi teisest poolest: |
||
[[Kubermangugümnaasium|Kubermangukool]]id: [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna Kubermangugümnaasium]] ( |
[[Kubermangugümnaasium|Kubermangukool]]id: [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna Kubermangugümnaasium]] (Ревельская Губернская Гимназия ); [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]<ref name="cbaBa" /> (Ревельская Александровская Гимназия) 1871–1917; [[Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium]] 1804–1917; [[Tallinna Tütarlaste Gümnaasium]] (Ревельская Женская Гимназия) 1873–1917; Keisrinna Katariina II linnakool (Городское Училище Императрицы Екатерины II); [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Peetri Reaalkool]] (Ревельское Петровское Реальное Училище); [[Tallinna Toomkool|Eestimaa Rüütli- ja Toomkool]] (Эстляндское Рыцарское и Домское (Вышгородское) Училище); [[Tallinna neljaklassiline linnakool]] (Ревельское четырехклассное гор. училище); Tallinna Kõrgem Tütarlastekool (Ревельское гор. высшее женское училище); Paldiski mereklass (Балтийско-Портский мореходный класс); Käsmu mereklass (Каспервикский мореходный класс); [[Haapsalu Linna Tütarlastekool]] 1853–1919. |
||
Kolmeklassilised [[Linnakool 1873–1913|linnakool]]id [[maakonnalinn]]ades: Tallinna ja Kuressaare piirkonna [[rahvakool]]id ( |
Kolmeklassilised [[Linnakool 1873–1913|linnakool]]id [[maakonnalinn]]ades: Tallinna ja Kuressaare piirkonna [[rahvakool]]id (Народные училища); Tallinna raudtee tehnikakool (Ревельское Техническое Железно-Дорожное училище).<ref name="CXfbQ" /> |
||
Pedagoogikaõppeasutused: aastatel 1837–1854 [[Ataste õpetajate seminar]] [[Järvamaa]]l [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]]; 1844–1863 [[Jädivere õpetajate seminar]] Läänemaal [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]]; 1854–1887 [[Kuuda õpetajate seminar]] [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. |
Pedagoogikaõppeasutused: aastatel 1837–1854 [[Ataste õpetajate seminar]] [[Järvamaa]]l [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]]; 1844–1863 [[Jädivere õpetajate seminar]] Läänemaal [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]]; 1854–1887 [[Kuuda õpetajate seminar]] [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. |
||
112. rida: | 115. rida: | ||
{{Vaata| Autonoomne Eestimaa kubermang}} |
{{Vaata| Autonoomne Eestimaa kubermang}} |
||
Pärast [[veebruarirevolutsioon]]i nimetas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissari ametikohaks ja määras sellele kohale [[Jaan Poska]]. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema [[Liivimaa kubermang]]u [[eestlased|eestlastega]] asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse [[autonoomia|autonoomse]] rahvuskubermangu moodustamist. Tartlased käisid välja ka eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee |
Pärast [[veebruarirevolutsioon]]i nimetas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissari ametikohaks ja määras sellele kohale [[Jaan Poska]]. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema [[Liivimaa kubermang]]u [[eestlased|eestlastega]] asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse [[autonoomia|autonoomse]] rahvuskubermangu moodustamist. Tartlased käisid välja ka Tartus asuva keskusega eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee. Uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks Ajutises Valitsuses korraldati 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel [[Petrograd]]is u 40 000 osalejaga (neist u 15 000 sõjaväelased) [[meeleavaldus]]. [[12. aprill]]il (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta|määruse]], millega Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]], [[Saaremaa|Saare]], [[Tartumaa|Tartu]], [[Viljandimaa|Viljandi]] ja [[Võrumaa|Võru]] maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse, kuid oli endiselt Ajutise Valitsuse määrata. Nõuandvaks koguks sai maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis valiti 5. juunil (23. mail vkj). |
||
Pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i võttis [[Viktor Kingissepp]] kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle ja Eestimaa kubermangu hakkas juhtima [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 25. novembril (vkj 12. novembril) võttis Täitevkomitee vastu Ajutise Maanõukogu laialisaatmise otsuse. Siiski jõudis viimane 28. novembril (15. novembril vkj) |
Pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i võttis [[Viktor Kingissepp]] kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle ja Eestimaa kubermangu hakkas juhtima [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 25. novembril (vkj 12. novembril) võttis Täitevkomitee vastu Ajutise Maanõukogu laialisaatmise otsuse. Siiski jõudis viimane 28. novembril (15. novembril vkj) oma erakorralisel koosolekul kuulutada end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni [[Eesti Asutav Kogu 1918|Eesti Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni. |
||
==Saksa okupatsioon== |
==Saksa okupatsioon== |
||
1918. aasta veebruari lõpus ja aprilli alguses okupeerisid [[Saksa Keisririik|Saksa]] väed Põhja-Baltikumi. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917-1918)|Okupatsioonivalitsus]] tühistas |
1918. aasta veebruari lõpus ja aprilli alguses okupeerisid [[Saksa Keisririik|Saksa]] väed Põhja-Baltikumi. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917-1918)|Okupatsioonivalitsus]] tühistas veebruarirevolutsioonijärgsed halduskorralduse muudatused ja liitis Lõuna-Eesti maakonnad uuesti Liivimaa kubermanguga. Formaalselt jäi Eestimaa kubermang endiselt Venemaa osaks. Kubermangu uueks juhiks sai 8. armee 68. põhjakorpuse ülem [[Adolf von Seckendorff]]. 27. augustil sõlmitud [[Bresti rahu]]lepingu lisaleppega loobus [[Nõukogude Venemaa]] suveräniteedist Eesti- ja Liivimaal. |
||
{{Commonskat|Estlandia Governorate|Eestimaa kubermang}} |
{{Commonskat|Estlandia Governorate|Eestimaa kubermang}} |
Redaktsioon: 8. jaanuar 2020, kell 23:00
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2011) |
Эстляндская губерния | |
---|---|
| |
Saksa keel Gouvernement Estland | |
eesti keel Eestimaa kubermang | |
| |
| |
Pindala: 17791,7 ruutversta (20246,7) km² | |
Elanikke: 440 694 elanikku (1902) | |
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
kubermangulinn: Tallinn (1721–1918) | |
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli Eestimaaga kattuv Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Pärast Põhja-Eesti vallutamist põhjasõjas ja liitmist Venemaa keisririigi poolt moodustati 1719. aastal endise Eestimaa kindralkubermangu aladest Tallinna kubermang. Seda nime kandis haldusüksus kuni 1783. aastani, kui moodustati Tallinna asehaldurkond.
1796. aastal taastati vanad kubermangupiirid ning kubermang kandis edaspidi nime Eestimaa kubermang. Kubermang kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni Eesti iseseisvumiseni 24. veebruaril 1918.
Eestimaa kubermangu moodustamine
Eesti alad vallutati põhjasõjas Rootsilt oktoobriks 1710 Vene tsaaririigi vägede poolt. Sõja käigus vallutati juba varem, 1708. aastal, Virumaa, millega liideti veel Tartumaa, nimetati see Narva maakonnaks ning liideti juba sõja ajal Peterburi kubermanguga. Rootsi loovutas 1710. aastal sõja käigus vallutatud Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Pärast põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem ja riigikorraldus. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleerusid Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene vägedele põhjasõjas. Eestimaa kubermang (vene Эстляндская губерния) oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust.
Vene tsaar (alates 1721 keiser) Peeter I kuulutas Venemaa tsaaririigi 1725. aastal Venemaa keisririigiks ja impeeriumiks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu: Estlandija (Эстляндия,Tallinna kubermang) ja Livland (Riia kubermang ehk Лифляндская губерния ehk Лифляндия). 1722. aastal eraldati Narva provints Peterburi kubermangust, kuid Narva linn Jaanilinnaga jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775–1802 Jamburgi maakonnas maakonnavaba maakonnalinn. 1722. aastal liideti Tartu provints Riia kubermanguga ning Tallinna kubermang eraldati uuesti Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Eestimaa kubermangu (Narva kreisi) idapiir algas Joala mõisast ja läks kuni Narva jõe suudmeni, kuid edasine piiri määratlemine peatus 1784. aastal.
Kubermangu territoorium
Eestimaa kubermang oli Läänemere kubermangudest põhjapoolseim, asetsedes Soome lahe lõunakaldal. Kubermangu läänepoolseim punkt oli Kalana neem Hiiumaal; idas Narva jõgi Narva linna juures; põhjas Stenskäri neem; lõunas Pärnu lahes asuv Kõrksaar. Kubermangu mandripiir lääneosas oli 297 versta, põhjas 469 versta, idas piir Peterburi kubermanguga mööda Narva jõge 75 versta, lõunas piir Peipsi järve ja Liivimaa kubermanguga 371 versta. Rakvere ja Tartu maakonna vahel asuv kubermangu piir oli 20377 sülda pikk, Rakvere ja Viljandi maakonna vahele jäi kubermangu piiri 18669 sülda ja 2 jalga.
Eestimaa kubermangu pindala oli 17791,7 ruutversta (20246,7 ruutkilomeetrit) ehk 1853183 dessatiini; sellest 16290,5 ruutversta oli mandriosa ja 1032,7 saared ning 468,5 ruutversta kubermangu koosseisus oleva Peipsi järve ala. Harju kreis (5043,3 ruutversta, sellest saared 53,4), Viru kreis (5629 ruutversta), Järva kreis (2522,9 ruutversta) ja Lääne kreis (4128 ruutversta, sellest saared 979,3).
Aastatel 1719–1727 kandsid kubermangusisesed haldusterritooriumid nimetust "provints" ja 1727–1742 nimetust "distrikt", 1742. aastast taas saksapärast nimetust "kreis", kuna ametlik asjaajamiskeel oli saksa keel. Kubermang oli jaotatud 4 kreisiks: Harju, Lääne, Järva ja Viru kreis.
1783. aastal moodustati keisrinna Katariina II ukaasiga Venemaa 1775. aasta uue halduskorralduse järgi Tallinna asehaldurkond ja selles 5 kreisi. Asehalduskorra likvideerimisel 1796. aastal taastati kubermangu jaotus 4 kreisiks, mis säilis kuni keisririigi lagunemiseni[3]:
- Tallinna kreis (Harju kreis), (Гарриенский уезд), kreisilinn Tallinn (saksapäraselt Reval, venepäraselt Revel);
- Rakvere kreis (Viru kreis), (Вирляндский уезд, Вирский уезд), kreisilinn Rakvere;
- Paide kreis (Järva kreis), (Йервенский уезд, Эрвенский уезд), kreisilinn Paide;
- Haapsalu kreis (Lääne kreis), (Викский уезд), kreislinn Haapsalu.
Elanikkond
Kubermangu elanikkond oli 1881. aasta revisjoni põhjal 376 337 mõlemast soost hinge; 1897. aasta revisjoni andmetel juba 433 724. Linnaelanikke oli neist 1881. aastal 59 814 hinge ja 1897. aastal 76 315.
- 1901. aasta andmetel elas kubermangus 440 662 elanikku (217 077 meest ja 223 585 naist, sündis juurde 13 069 last (6775 poissi ja 6294 tüdrukut).[4]
- 1902. aasta andmetel elas kubermangus 440 694 elanikku (217 095 meest ja 223 599 naist), nendest linnades 80 607, Tallinnas 68 045 inimest.
Eestimaa kubermangu kuulusid järgmised linnad: Tallinn (saksa keeles Reval), Haapsalu (Hapsal), Rakvere (Wesenberg), Paide (Weissenstein) ja Paldiski (saksa keeles Baltischport).
1881. aasta rahvaloenduse andmetel oli kubermangu elanikest 94,3% luteri usutunnistusega, neist anglikaane 158 inimest, reformeerituid 128; õigeusklikke 4,9%, juute 0,4%, roomakatoliku usku 0,3%, teiste usutunnistuste esindajaid 0,1%. Pool vene õigeusklikest elas linnades, umbes 9000 Tallinnas, 7000 Rakvere kreisi idaosas, Peipsi järve ääres ning umbes 2000 Kreenholmi manufaktuuris; raskolnikuid oli 204 inimest, kes enamjaolt elasid Peipsi järve ääres.
Emakeele järgi jagunesid elanikud järgmiselt: 87,6% eestlasi, 5,8% sakslasi, 4,6% venelasi, 1,4% rootslasi, 0,4% juute. Eestlased moodustasid 56% linnaelanikest ja 94% maaelanikest; 71% sakslastest elas linnades, kus nad moodustasid 26% kogu linnaelanike rahvastikust; venelased elasid põhiliselt Tallinnas ja kubermangu idaosas; rootslased (80%) elasid Haapsalu kreisis, kus nad moodustasid peaaegu kogu Vormsi saare elanikkonna.
- Pikemalt artiklis Eestimaa rahvaloenduste loend
Valitsuskorraldus
Alates põhjasõjast (1701) kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Läänemere kubermangude rüütelkondade alistumise üheks tingimuseks oli ka Balti erikorra tagamine ja Karl XI poolt läbi viidud mõisate reduktsiooni eelse olukorra taastamine. Venemaa Läänemere kubermangudes kehtinud Venemaa sisekubermangudest erinevat valitsus- ja õiguskorraldust üritati tsaaririigi poolt korduvalt muuta, kuid ei saavutatud edu, kuna keskvõim ei soovinud teravat konflikti kohaliku Balti aadelkonnaga. Ajutine valitsuskorralduse muudatus tehti asehaldurkorra ajal, kuid Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uuesti keiser Paul I ajal 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880. aastatel hakati nn Balti erikorda jõulisemalt likvideerima. Raed ja foogtikohtud likvideeriti 1889. aastal, kuid seisuslik omavalitsus Eestimaa rüütelkond säilis kuni 1920. aastani.
- Pikemalt artiklis Eestimaa kubernerid
Haldusasutused
Venemaa Keisririigi Eestimaa kubermangu haldusaparaadi juht oli Tallinnas Toompeal asuv Eestimaa kuberner. Talle allus Eestimaa kubermanguvalitsus ning kuberneri nõuandev organ kolleegium, kuhu kuulusid kuberner, asekuberner, kaks nõunikku, oberfiskaal ja kaks sekretäri. Kuberneri kasutuses oli kaks kantseleid:
- saksakeelne kantselei, läbi mille toimus suhtlus kohaliku seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna saksakeelsete ametkondade (kantselei komisjonidega) ja aadlikega, samuti Peterburis asuvate keisririigi kammer- ning Liivimaa, Eestimaa ja Soome asjade kolleegiumiga;
- venekeelne kantselei suhtluseks Venemaa keisri, Valitseva Senati ja teiste Venemaa võimuasutustega.
Peale keisririigi keskvalitsuse esindaja kuberneri ja kantseleide mängisid kohaliku elukorralduse määramises suurt rolli Balti erikorra alusel kohaliku aadli rüütelkonna esindus maapäev ja Eestimaa rüütelkonna peamees, linnade valitsused (peamiselt Tallinna raad) ning luterliku kiriku Eestimaa superintendent.
Keisririigi sõjavägi kubermangus
Eestimaa omas Venemaa Keisririigi strateegilises sõjalises plaanis tähtsust ainult kui laevastiku baas, seetõttu olid Eestimaa kubermangus enamik sõjalisi rõhuasetusi seotud sadamate ning nende kaitsega, keskajal tähtsust omanud Tallinna kindlus koos linnamüüriga anti aga 1858. aastal Tallinna linnavõimudele.
- Pikemalt artiklis Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi
Kohtud ja korrakaitse
Eestimaa kubermangu kohtukorralduse aluseks oli rootsiaegne kohtukorraldus, mis rajanes seisuslikul põhimõttel, mille aluseks oli kõikide võõrvõimude valitsemisajal kehtinud Balti erikord.
- Pikemalt artiklis Eestimaa kubermangu kohtukorraldus, Eestimaa Keiserlik ülemmaakohus
Politsei ja madalama astme kohtu ülesandeid täitis Eestimaa kubermangus kuni 1888. aastani adrakohus. Adrakohtute kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: talumaade suuruse määramine atrade järgi ja põgenenud talupoegade tagasinõudmine, põgenenud pärisorjadest talupoegade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule. Adrakohtusüsteemi loomisel jagati kubermangu kreisid adrakohturingkondadeks, mida oli esialgu üks maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas.
Eestimaa ja Liivimaa kubermangu aladel loodi kolm korravalitsust: Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). Venemaa kesiririigi senati 1803. aasta 24. oktoobri ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister.
1862. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis aga hakkas Venemaa keisririigi Läänemere provintsides koos kõigi linnade politseivalitsuste, -kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega kehtima alles 1888. aastal. 18. mail 1882 muudeti korravalitsus Tallinna linna politseivalitsuseks.
- Pikemalt artiklis Eestimaa kubermangu korrakaitse, Adrakohus
Kubermang ja baltisaksa Balti erikord
Sadamad, teedevõrk ja side
- Sadamad
Kubermangus asusid laevatatavad lahed ja sadamad: Virtsu laht (Вердерская бухта) Virtsu sadamaga, (Матуальвик), Haapsalu laht Haapsalu sadamaga; Soome lahes Paldiski laht (бухта Рогервик) Paldiski sadamaga; Tallinna sadam; Hara laht Hara sadamaga (Монкевик) ja kaiga Erras, Käsmu sadam (Kasperwieck), Kunda laht Kunda sadamaga, Mahu sadam (Kaupsaare sadam) Kalvi mõisa (saksapäraselt Pöddes) juures, Toolse sadam ja Narva sadam Narva jõe läänekaldal, mis kuulus Eestimaa kubermangu.
- Raudteed
19. sajandi lõpus täienes taristu 1870. aastal rajatud Balti Raudteega, mis ühendas Paldiskit Peterburi-lähedase Tosnoga[5]. Kitsarööpmelise raudtee juurdeveoraudteed (Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse, Liiva–Vääna ja Paide–Tamsalu) ühendasid kubermangusiseseid ja kubermangudevahelisi sihtpunkte.
- Postitaristu
Postiliiklust korraldas Eestimaal alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond. Kubermangu läbis kolm postiteed (trakti), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.[6]
- Tallinn–Narva–Peterburi – 202 versta 9 postijaamaga: Reval ← 21 versta → Jõelähtme → 23 ← Kahala → 22 ← Loobu → 21 ← Põdruse → 23 ← Pikaristi → 24 ← Varja → 24 ← Jõhvi → 20 ← Voka → 11 ← Vaivara → 17 ← Narva → Peterburi kubermangu piir (Tallinna-Peterburi postimaantee)
- Suur postitee, mis algas riigipiirist ja läbis eelnevalt Kuramaa ja Liivimaa kubermangu suunal Miitavi – Riia – 46 versta 2 postijaamaga: Liivimaa kubermangu piirilt → 2 ← Rannapungerja → 24 ← Väike-Pungerja postijaam→ 24 ← Jõhvi
- Tallinn–Pärnu – 97 versta 4 postijaamaga: Tallinn → 18 ← Saue (Friedrichshof) → 29 ← Ruunavere → 24 ← Sõtke → 22 ← Jädivere → 4 ← Liivimaa kubermangu piir (Tallinna-Riia postimaantee)
- Pikemalt artiklis Eesti posti ajalugu
Haridusasutused ja kultuur
- Haridussüsteem kuni 19. sajandi keskpaigani
Aastani 1721 kuulus Eesti Rootsi riiki, aastatel 1704–1710 vallutas Venemaa keisririik kõigepealt Tartu- ja Virumaa, 1710 ka ülejäänud osa Riiast Tallinnani ja Kuressaare. Pärast põhjasõda alustasid uuesti tegevust Tallinna Toomkool ja Tallinna Gümnaasium. Esialgu jäid kehtima endised Rootsi riigi haridusasutuste tegevust korraldavad seadused triviaalkoolide (Linnakool) ja gümnaasiumite ning talurahvakoolide kohta. 19. sajandi alguses olid kubermangus: kubermangugümnaasium Tallinnas (Gustav Adolfi Gümnaasium); 5 saksakeelset kreisikooli (Tallinnas, Paldiskis, Rakveres, Paides ja Haapsalus); 1 venekeelne kreiskool Tallinnas (likvideeriti 1830. aastal); 1 käsitöökool; 5 elementaarkooli poisslastele (3 Tallinnas, 1 Rakveres ja 1 Lihulas); 2 elementaarkooli tütarlastele (2 Tallinnas, 1 Paides ja 1 Haapsalus), pühapäevakool Tallinnas ning Eestimaa Rüütli- ja Toomkool.
19. sajandi algul rajati Venemaa keisririigis rahvahariduse ministeerium. Õpperingkondi asutati 4. Tartu ülikooli õpperingkonda kuulusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermang. Iga õpperingkonna eesotsas oli kuraator ning kubermangudes kohapeal kubermangu koolidirektor ja kreisides koolide inspektor. Eestis kehtis ülevenemaalisest õppekorraldusest erinev kord. Asutati kihelkonnakoolid (elementaarkool), selle lõpetamine andis õiguse astuda kreiskooli ja seejärel kubermangugümnaasiumisse[7].
- Haridusasutused alates 19. sajandi teisest poolest
Kubermangukoolid: Tallinna Kubermangugümnaasium (Ревельская Губернская Гимназия ); Tallinna Aleksandri Gümnaasium[8] (Ревельская Александровская Гимназия) 1871–1917; Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium 1804–1917; Tallinna Tütarlaste Gümnaasium (Ревельская Женская Гимназия) 1873–1917; Keisrinna Katariina II linnakool (Городское Училище Императрицы Екатерины II); Tallinna Peetri Reaalkool (Ревельское Петровское Реальное Училище); Eestimaa Rüütli- ja Toomkool (Эстляндское Рыцарское и Домское (Вышгородское) Училище); Tallinna neljaklassiline linnakool (Ревельское четырехклассное гор. училище); Tallinna Kõrgem Tütarlastekool (Ревельское гор. высшее женское училище); Paldiski mereklass (Балтийско-Портский мореходный класс); Käsmu mereklass (Каспервикский мореходный класс); Haapsalu Linna Tütarlastekool 1853–1919.
Kolmeklassilised linnakoolid maakonnalinnades: Tallinna ja Kuressaare piirkonna rahvakoolid (Народные училища); Tallinna raudtee tehnikakool (Ревельское Техническое Железно-Дорожное училище).[9]
Pedagoogikaõppeasutused: aastatel 1837–1854 Ataste õpetajate seminar Järvamaal Peetri kihelkonnas; 1844–1863 Jädivere õpetajate seminar Läänemaal Vigala kihelkonnas; 1854–1887 Kuuda õpetajate seminar Märjamaa kihelkonnas Vigala vallas.
- Ajakirjandusväljaanded
Eestimaa Kubermangu Teataja (saksa ja vene keeles); Inland; Maa Walla Kuulutaja; Revalsche Zeitung; Ristirahwa Pühhapäewaleht; Tallinna Sõber; Eesti Postimees; Päevaleht; Tallinna Teataja; Maa; Marahwa Näddala-Leht; Missioni-Leht; Oma Maa; Perekonnaleht; Teataja; Töö.
Rahvuskubermangu moodustamine
- Pikemalt artiklis Autonoomne Eestimaa kubermang
Pärast veebruarirevolutsiooni nimetas Venemaa Ajutine Valitsus kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissari ametikohaks ja määras sellele kohale Jaan Poska. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist. Tartlased käisid välja ka Tartus asuva keskusega eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee. Uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks Ajutises Valitsuses korraldati 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel Petrogradis u 40 000 osalejaga (neist u 15 000 sõjaväelased) meeleavaldus. 12. aprillil (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse, kuid oli endiselt Ajutise Valitsuse määrata. Nõuandvaks koguks sai maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).
Pärast oktoobrirevolutsiooni võttis Viktor Kingissepp kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle ja Eestimaa kubermangu hakkas juhtima Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. 25. novembril (vkj 12. novembril) võttis Täitevkomitee vastu Ajutise Maanõukogu laialisaatmise otsuse. Siiski jõudis viimane 28. novembril (15. novembril vkj) oma erakorralisel koosolekul kuulutada end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni.
Saksa okupatsioon
1918. aasta veebruari lõpus ja aprilli alguses okupeerisid Saksa väed Põhja-Baltikumi. Okupatsioonivalitsus tühistas veebruarirevolutsioonijärgsed halduskorralduse muudatused ja liitis Lõuna-Eesti maakonnad uuesti Liivimaa kubermanguga. Formaalselt jäi Eestimaa kubermang endiselt Venemaa osaks. Kubermangu uueks juhiks sai 8. armee 68. põhjakorpuse ülem Adolf von Seckendorff. 27. augustil sõlmitud Bresti rahulepingu lisaleppega loobus Nõukogude Venemaa suveräniteedist Eesti- ja Liivimaal.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eestimaa kubermang |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eestimaa kubermangu kaardid |
Eestimaa kubermangu organisatsioonid
- Eestimaa Konstitutsiooniline Partei
- Eestimaa Rahvahariduse Selts
- Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
- Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Vaata ka
Viited
- ↑ kinnitatud 8. detsembril 1856. В рамках гербовой реформы Кене был разработан и Высочайше утвержден 08.12.1856 года: ""В золотом поле три лазуревые леопардные льва. Щит увенчан Императорскою короною и окружен золотыми дубовыми листьями, соединенными Андреевскою лентою" link link
- ↑ Tiit Saare: Eesti vapist müütideta, 02. juuli 2005
- ↑ Россия. Географическое описание Российское Империи по губерниям и областям с географическими картами, Издательство: Тип. "Бережливость". Место издания: СПб. Год издания: 1913, Количество страниц: 286 с., lk 84-85
- ↑ Teataja, nr.109, 21. mai 1903, lk 3
- ↑ Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong! Virtsu
- ↑ Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk.26–27
- ↑ ELMAR ERNITS. ENDISAEGSEST KOOLIKORRALDUSEST
- ↑ Viru väljaku ilme on sajandite jooksul aina muutunud, Postimees, 15.12.2006
- ↑ Справочная книжка Эстляндской губернии. Год выпуска: 1890
Kirjandus
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie, VII Theil: X. Land-rolle des Herzogthums Esthland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 409-.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Gressel, Johann Herrmann (1840). Land-Rolle des ehstländischen Gouvernements. Reval: Gebrudt und zu haben bei Johann Herrmann Gressel.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Possart, Paul Anton Fedor Konstantin (1840). Das Kaiserthum Russland. Erster Theil. Stuttgart: Literatur Comptoir.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Possart, Paul Anton Fedor Konstantin (1841). Das Kaiserthum Russland. Achter Band. Stuttgart: Literatur Comptoir.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Possart, Paul Anton Fedor Konstantin (1846). Statistik und geographie des gouvernements Esthland. Stuttgart: Verlag der J.F. Steinkopf´schen Buchhandluh.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Richter, A. v. (1858). Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben: Bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II (1562–1721). Riga: Nicolai Kymmel.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Berndt Federley (1906-1976): Kunglig majestät, svenska kronan och furstendömet Estland 1592–1600, 306.lk., Helsingfors : Societas Scientiarum Fennica, 1946, ESTER
- Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik, 1890–1907 Эстляндская губерния
Ajakirjandus
- Eestimaa Kubermangu Teataja (1853–1917) – digiteeritud (saksa ja vene keeles);
- Maa Walla Kuulutaja (Tallinn: 1858–1889) – digiteeritud;
- Ristirahwa Pühhapäewaleht (Tallinn: 1875–1919) – digiteeritud;
- Tallinna Sõber (Tallinn: 1879–1895) – digiteeritud;
- Eesti Postimees (Tallinn: 1894–1905) – digiteeritud;
- Päevaleht (Tallinn: 1905–1940) – digiteeritud;
- Tallinna Teataja (Tallinn: 1910–1922) – digiteeritud.