Merepiirita riik: erinevus redaktsioonide vahel
P pisitoimetamine |
Keeleparandused: mõni näpuviga ja mõnes lauses muutsin sõnajärge. |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
'''Merepiirita riik''' on [[riik]], mis asub [[manner|mandri]] siseosas ja millel puuduvad [[merepiir]]id [[Maailmameri|Ilmamerel]]. |
'''Merepiirita riik''' on [[riik]], mis asub [[manner|mandri]] siseosas ja millel puuduvad [[merepiir]]id [[Maailmameri|Ilmamerel]]. |
||
Praegu on maailmas 44 |
Praegu on maailmas 44 merepiirita riiki. Kõige rohkem on neid [[Aafrika]]s (16 riiki) ja [[Euroopa]]s (14 tunnustatud riiki ja 2 osaliselt tunnustatud riiki). [[Aasia]]s on selliseid riike 12 ja [[Ameerika]]s 2. |
||
Kaks merepiirita riiki – [[Usbekistan]] ja [[Liechtenstein]] – piirnevad ainult merepiirita riikidega. |
Kaks merepiirita riiki – [[Usbekistan]] ja [[Liechtenstein]] – piirnevad ainult merepiirita riikidega. |
||
Kolme riiki ümbritseb ainult ühe riigi territoorium |
Kolme riiki ümbritseb ainult ühe riigi territoorium. Selliseid riike nimetatakse [[enklaav]]id<nowiki/>eks. [[Itaalia]] territoorium ümbritseb [[San Marino]]<nowiki/>t ja [[Vatikan|Vatikani]]. [[Lesoto|Lesothot]] ümbritseb [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. |
||
Kaks naaberriiki on seitsmel merepiirita riigil: [[Mongoolia]]l, [[Nepal]]il, [[Bhutan]]il, [[Svaasimaa]]l, Liechtensteinil, [[Andorra]]l, [[Moldova]]l ning tunnustamata riikidel [[Lõuna-Osseetia]]l ja [[Transnistria]]l. |
|||
Suurimad merepiirita riigid rahvaarvu järgi on [[Etioopia]] (75 miljonit elanikku, 2005), [[Nepal]] (27,6 miljonit), [[Uganda]] (27,3 miljonit) ja [[Usbekistan]] (26,8 miljonit). |
Suurimad merepiirita riigid rahvaarvu järgi on [[Etioopia]] (75 miljonit elanikku, 2005), [[Nepal]] (27,6 miljonit), [[Uganda]] (27,3 miljonit) ja [[Usbekistan]] (26,8 miljonit). |
||
14. rida: | 16. rida: | ||
Merepiirita on suurem osa [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemisel tekkinud riikidest (9 15-st). [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]]i, [[Türkmenistan]]i ja [[Usbekistan]]i territoorium on täies ulatuses [[Äravooluta valgla|äravooluta]] piirkondade territooriumil. |
Merepiirita on suurem osa [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemisel tekkinud riikidest (9 15-st). [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]]i, [[Türkmenistan]]i ja [[Usbekistan]]i territoorium on täies ulatuses [[Äravooluta valgla|äravooluta]] piirkondade territooriumil. |
||
Tavaliselt seondub merepiiri puudumine majandusliku mahajäämusega, eriti kui riik paikneb |
Tavaliselt seondub merepiiri puudumine majandusliku mahajäämusega, eriti kui riik paikneb [[mererannik]]ust väga kaugel ning on kõrge ja mägise pinnamoega, sest see ei võimalda [[merekaubandus]]t ega [[kalapüük]]i ning pärsib teiste riikidega suhete arendamist. Niisugused riigid on näiteks [[Afganistan]], [[Nepal]] ja [[Bhutan]]. |
||
Kui aga riik paikneb keset majanduslikult arenenud piirkonda, võib selle arengutase |
Kui aga riik paikneb keset majanduslikult arenenud piirkonda, võib selle arengutase olla kõrge. Niisugused riigid on näiteks [[Šveits]], [[Liechtenstein]] ja Andorra. |
||
==Merepiirita riikide loend== |
==Merepiirita riikide loend== |
||
30. rida: | 32. rida: | ||
*[[Serbia]] |
*[[Serbia]] |
||
*[[Slovakkia]] |
*[[Slovakkia]] |
||
*[[Šveits]] – Šveitsi lipu all on ligikaudu üks tuhandik maailma kaubalaevastiku tonnaažist |
*[[Šveits]] – Šveitsi lipu all on ligikaudu üks tuhandik maailma kaubalaevastiku tonnaažist<ref>[http://www.eda.admin.ch/eda/en/smno/trasea/seashi.html SMNO > Swiss Maritime Navigation Office > Commercial ships ], Federal Administration admin.ch, Federal Department of Foreign Affairs</ref>. |
||
*[[Tšehhi]] |
*[[Tšehhi]] |
||
*[[Ungari]] |
*[[Ungari]] |
Redaktsioon: 6. jaanuar 2020, kell 20:58
Merepiirita riik on riik, mis asub mandri siseosas ja millel puuduvad merepiirid Ilmamerel.
Praegu on maailmas 44 merepiirita riiki. Kõige rohkem on neid Aafrikas (16 riiki) ja Euroopas (14 tunnustatud riiki ja 2 osaliselt tunnustatud riiki). Aasias on selliseid riike 12 ja Ameerikas 2.
Kaks merepiirita riiki – Usbekistan ja Liechtenstein – piirnevad ainult merepiirita riikidega.
Kolme riiki ümbritseb ainult ühe riigi territoorium. Selliseid riike nimetatakse enklaavideks. Itaalia territoorium ümbritseb San Marinot ja Vatikani. Lesothot ümbritseb Lõuna-Aafrika Vabariik.
Kaks naaberriiki on seitsmel merepiirita riigil: Mongoolial, Nepalil, Bhutanil, Svaasimaal, Liechtensteinil, Andorral, Moldoval ning tunnustamata riikidel Lõuna-Osseetial ja Transnistrial.
Suurimad merepiirita riigid rahvaarvu järgi on Etioopia (75 miljonit elanikku, 2005), Nepal (27,6 miljonit), Uganda (27,3 miljonit) ja Usbekistan (26,8 miljonit).
Suurimad merepiirita riigid pindala järgi on Kasahstan (2 724 900 km²), Mongoolia (1 566 500 km²), Tšaad (1 284 000 km²), Niger (1 276 000 km²), Mali (1 240 000 km²), Etioopia (1 104 300 km²) ja Boliivia (1 098 581 km²).
Merepiirita on suurem osa Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riikidest (9 15-st). Armeenia, Aserbaidžaani, Türkmenistani ja Usbekistani territoorium on täies ulatuses äravooluta piirkondade territooriumil.
Tavaliselt seondub merepiiri puudumine majandusliku mahajäämusega, eriti kui riik paikneb mererannikust väga kaugel ning on kõrge ja mägise pinnamoega, sest see ei võimalda merekaubandust ega kalapüüki ning pärsib teiste riikidega suhete arendamist. Niisugused riigid on näiteks Afganistan, Nepal ja Bhutan.
Kui aga riik paikneb keset majanduslikult arenenud piirkonda, võib selle arengutase olla kõrge. Niisugused riigid on näiteks Šveits, Liechtenstein ja Andorra.
Merepiirita riikide loend
Euroopa
- Andorra
- Austria
- Kosovo
- Liechtenstein
- Luksemburg
- Makedoonia
- Moldova
- San Marino
- Serbia
- Slovakkia
- Šveits – Šveitsi lipu all on ligikaudu üks tuhandik maailma kaubalaevastiku tonnaažist[1].
- Tšehhi
- Ungari
- Valgevene
- Vatikan
Aasia
- Afganistan
- Armeenia
- Bhutan
- Kasahstan
- Kõrgõzstan
- Laos
- Mongoolia
- Nepal
- Tadžikistan
- Türkmenistan
- Usbekistan
Aafrika
- Botswana
- Burkina Faso
- Burundi
- Etioopia
- Kesk-Aafrika Vabariik
- Lesoto
- Lõuna-Sudaan
- Malawi
- Mali
- Niger
- Rwanda
- Sambia
- Svaasimaa
- Tšaad
- Uganda
- Zimbabwe
Ameerika
Viited
- ↑ SMNO > Swiss Maritime Navigation Office > Commercial ships , Federal Administration admin.ch, Federal Department of Foreign Affairs