Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
398. rida: 398. rida:


{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. detsember 2019, kell 09:29 (EET)
{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. detsember 2019, kell 09:29 (EET)

{{poolt}} --[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 17:59 (EET)


== [[Estonia katastroof]] ==
== [[Estonia katastroof]] ==

Redaktsioon: 6. jaanuar 2020, kell 17:59

Sellel lehel saab esitada ja hääletada heade artiklite kandidaate. Arutelu toimub artikli arutelulehel. Väljavalitud artiklid lähevad lehele Vikipeedia:Head artiklid. Valituks osutunud artiklite hääletused talletatakse arhiivi Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Arhiiv. Esialgu mitte valituks osutunud artiklid talletatakse lehele Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Mittevalitud. Esitatud artikli arutellu tuleks lisada Mall:Hea artikli kandidaat.

Hea artikkel peab olema nõuetekohaselt vormistatud, keele- ja stiilivigadeta, kontrollitud sisuga ja piisava pikkusega, et asjast midagi sisulist teada saaks (vaata hea artikli nõudeid).

Märgi oma hääl artikli järele malli abiga Poolt {{poolt}} Vastu {{vastu}} Erapooletu {{erapooletu}} ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad.

Heaks artikliks tunnistatakse artikkel, mis on heade artiklite kandidaatide nimekirjas olnud vähemalt kuu aega, mis on saanud vähemalt kuus poolthäält ja mille vastu keegi ei ole. See, kes vastu on, saab oma vastuhääle ära muuta, kui artikkel on tema arvates jõudnud piisavalt heasse seisu.

Artikli esitaja võib hääletada kohe pärast esitamist või hiljem, kui artikkel on tema arvates jõudnud heasse seisu.

Nimekirja lühendamiseks on moodustatud kolm eraldi lehekülge!
Inimeste kohta käivad artiklidTaime- ja loomaliikide kohta käivad artiklid

Paku välja hea artikli kandidaat

Esitas Ivo (arutelu) 13. mai 2012, kell 14:59 (EEST)[vasta]

Poolt Pärtel Toompere (arutelu) 2. august 2012, kell 13:47 (EEST)[vasta]

Poolt --Metsavend 10. september 2012, kell 23:19 (EEST)

Poolt --Morel (arutelu) 11. september 2012, kell 00:41 (EEST)[vasta]

Erapooletu On veel arenguruumi. Palju üherealisi lõike (eriti alguses) ja omajagu kantseliiti ("toimuv haridustegevus", "vanimaks mälestiseks"). Praegusest linnajuhtimisest pole kõssugi - linnapead sealt teada ei saa. Kaart on hägune, ehk saaks selgemaks värvida? Aga muidu tore, eriti korralikud viited. --Oop (arutelu) 11. september 2012, kell 07:59 (EEST)[vasta]

Ma ei poolda eriteemaliste lõikude liitmist. Pigem tuleks need paigutada alajaotuste alla. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 10:36 (EEST)[vasta]
Kui ei taha liita, võib laiendada. Viis yhelauselist lõiku sissejuhatuses erilist esteetilist naudingut ei paku. Millised kaks lauset on eri teemadel ja millised samal, on muidugi alati vaieldav. --Oop (arutelu) 11. september 2012, kell 12:57 (EEST)[vasta]
Mul ei ole midagi selle vastu, et praegust olukorda muuta. Ma lihtsalt ei tahaks, et need lõigud lihtsalt liidetaks. Minu arvates nad on kõik eri teemadel. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 14:56 (EEST)[vasta]
Pean seda üksikuteks lauseteks jagamist ülimalt rõvedaks kombeks. Rikub kogu teksti ära ja paha on lugeda. Rwanda hääletuse juures on kasutaja ip aadressi alt üsna täpselt minu arvamust väljendanud. Jah, vahel võib mõni lause üksikuks jääda, aga kui terve alapeatükk ainult sellistest koosnebki, siis see pole enam vastuvõetav.--Kyng (arutelu) 12. oktoober 2012, kell 10:28 (EEST)[vasta]
Pean ütlema, et mind ka häirib. See sinnne artikkel on küll pikem, aga siin eksisteerib ka artikleid, mis on neli lauset ja neli lõiku. Eraldi lõik on mõtet ikka siis teha, kui millestki pikemalt juttu on. -- Ahsoous (arutelu) 12. oktoober 2012, kell 11:12 (EEST)[vasta]

Erapooletu  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 27. jaanuar 2014, kell 14:39 (EET) vahepeal kaldusin poolthääle andmise poole, aga praegusel ajal uuesti erapooletu. Äkki on asi selles, et ülevaade hakkab ära kaduma.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu4. märts 2015, kell 19:51 (EET)[vasta]

Poolt artiklit tuleb küll viimistleda, aga ma ei näe takistust selles, et see oleks hea artikkel.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu10. jaanuar 2018, kell 11:02 (EET)[vasta]

Poolt Ivo (arutelu) 11. oktoober 2012, kell 23:34 (EEST)[vasta]

Poolt Adeliine 7. juuni 2013, kell 19:47 (EEST)[vasta]

Poolt --Trebors (arutelu) 27. juuni 2013, kell 13:43 (EEST)[vasta]

Vastu Tuleb veel töötada. Kirjutasin mõned märkused artikli arutelusse. Andres (arutelu) 28. juuni 2013, kell 13:05 (EEST)[vasta]

Erapooletu Tuleb veel töötada, aga hakkab ilmet võtma. Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 23:01 (EET)[vasta]

Lähipäevil peaks üles saama ka täiendavat pildimaterjali Keilast. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 21:49 (EET)[vasta]
Arvamused? Võib selle artikli nüüd heaks nimetada? Ivo (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 05:33 (EET)[vasta]
Minu põhjused on ikka alles (vaata minu sissekannet artikli arutelehel 28. juunist 2013). Sissejuhatusest ei selgu linna halduslik staatus, puudub alajaotus haldusajaloo kohta. Peale selle, geoloogia (parem oleks kindlasti "Geoloogiline ehitus") ja kliima peaksid olema "Looduse" all. Ja veel, nüüd ma arvan, et enne heaks artikliks kuulutamist peaksime teemade järjekorra reeglid kokku leppima, sest hea artikli staatuse tõttu võidakse hakata seda artiklit eeskujuks võtma.
Ma ei väida, et kõik muu on selles artiklis hästi. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 09:18 (EET)[vasta]
Ma ei ole rahul ka ajaloo osa ülesehitusega. Seal tuleks anda ajalooline ülevaade; kirikust, mõisast jne tuleks rääkida ajaloo kontekstis, mitte püüda anda ülevaadet kirikust või mõisast. Haldusajaloost peaks olema eraldi pealkirjaga alajaotus. See ei peaks olema ajaloo alajaotuse all, vaid päris eraldi või halduse alajaotuse all. Tundub, et praegu on see ikkagi lünklik. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 09:26 (EET)[vasta]
Haldusliku staatusega 100 % nõus, aga mul pole vähimatki aimu ka, kus selle kohta materjale olla võiks... Ajaloo osa ülesehitust saaks ka parandada, aga kuna mul puudub täpsem visioon, mis seal täpselt olema peaks, siis ei nori. Aga heaks artikliks kuulutamine tähendaks minu meelest juba ise teatavat kokkulepet, et selline teemade järjekord on OK? Kui mingil põhjusel peaks tekkima vajadus seda muuta, siis saab seda ju ka teha artiklis asju ümber tõstes... Suurim puudus, tuntud isikute "Puudumine", on nüüdseks kadunud.Melilac (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 19:31 (EET)[vasta]
Põhiosa materjalist on ka olemas, ja vähemalt 20. sajandit puudutav peaks ka hõlpsasti leitav olema. Aga see tuleks minu meelest eraldi pealkirja alla paigutada. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 22:53 (EET)[vasta]
Teemade järjekorda saab vajadusel alati ümber tõsta. See ei ole probleem ja ei puutu kuidagi artikli kvaliteeti. Ivo (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 21:08 (EET)[vasta]
Ma olen nõus, et see ei pruugi artikli kvaliteeti puudutada, ja ma ei hakka ka sellepärast vastuhäält andma. Aga sellegipoolest leian, et see asi tuleks enne artikli valimist ära otsustada. Probleem on selles, et osade järjekorras pole ühtsust. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2014, kell 22:53 (EET)[vasta]
Tegelt seda artikli osade järjekorda võiks arutada küll, aga seda peaks tegema vist muul lehel mitte siin. Muide, TEA entsüklopeedias on tõesti ajalugu kohe pärast sissejuhatust, EE-s on see jaotus tunduvalt tagapool.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 31. jaanuar 2014, kell 00:55 (EET)[vasta]
Jah, meil on järjekord umbes samasugune nagu EE-s. TEA-s on ajalugu alguses, loodus lõpuks. Kahtlustan, et nad tahtsid nimme teistmoodi teha, sest Aasmäe arvas, et niikuinii kirjutavad maha.
Jah, reeglite juures tuleks arutada. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 01:10 (EET)[vasta]
"meil on järjekord umbes samasugune nagu EE-s"? No kuule. Ainult sinu loodud artiklites on nii. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 01:50 (EET)[vasta]
Kuidas nii? Vähemalt riikide artiklites oleme ju püüdnud sellest kinni pidada. Tõsi küll, enamasti on artiklid nii lühikesed, et osade järjestusele pole jõutud üldse mingit tähelepanu pöörama hakatagi. --Epp 31. jaanuar 2014, kell 05:56 (EET)[vasta]
Jah, neid artikleid, mis kõne alla tulevad, on üldse vähe, sellepärast see ei torka silma. Epp järgib sama järjestust, ja vahel olen ma mõnes artiklis järjestust muutnud ka. See on nüüd esimene kord, kui keegi ütleb, et ta põhimõtteliselt pooldab teistsugust järjestust. Sellepärast tulebki nüüd kokku leppida. Muidu ühtset järjestust ei tulegi.
Artiklis Indoneesia on teistsugune järjestus, sest selle tegi Iifar (arvasin, et teadmatusest, aga võib-olla on tal ka teistsugused eelistused). Kuidas artiklis Nauru teistsugune järjestus tekkis, seda ma ei tea. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 09:05 (EET)[vasta]
Iifar ongi alati teistsuguse järjestusega teinud. Artikkel Keila on ka suuresti tema kirjutatud. WooteleF eelistab nähtavasti sama järjekorda (Paide). Sarnast ülesehitust järgib näiteks ka Tartu. Ja aga neid pikemaid kohaartikleid Eesti asulatest väga rohkem polegi.
Kusjuures riikide artiklite juures olen ma valmis sellist järjekorda aktsepteerima, kuna riikide kohta on nõnda palju infot, et teistesse lõikudesse peale ajaloo oma ei ole otsest tarvidust ajaloolist materjali sisse tuua. Asulaartiklites on ajaloo kuskile lõppu suskamine aga minu jaoks pehmelt öeldes vastuvõetamatu. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 11:31 (EET)[vasta]
Nojah, saan põhimõtteliselt aru sellest argumendist, et valdkondade ajaloost rääkivad osad eeldavad ettekujutust üldisest ajaloost. Aga ma ei saa aru, mis on riigiartiklite puhul teistmoodi. Kas Sa mõtled, et ajaloo osa on asulaartikli alajaotustesse tarvis sisse tuua sellepärast, et muidu jääb artikkel liiga lühikeseks? Andres (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 12:31 (EET)[vasta]
Ma pm eelistaksin ka riigiartiklite puhul olukorda, kus ajalugu on artikli algusosas. Lihtsalt, seal olen ma valmis leppima ka teistsuguste lahendusetega, kuna riigiartiklite puhul eeldaks, et iga valdkonna kohta annab kirjutada nii palju, et valdkonna ajaloo tutvustamine enam kuidagi riigiartiklisse ei mahu ning on esitatud alamartiklites. Seega ei ole hädavajalik ajaloo tutvustamine artikli algusosas (kuigi paha see ei teeks). Sellest tulenevalt pole ma ka seda küsimust riigiartiklite kohalt tõstatanud, sest seal ei pea ma teemade järjekorda eriti oluliseks küsimuseks. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 12:50 (EET)[vasta]
Ka juhul, kui valdkonna ajalugu läheb spetsiaalsesse artiklisse, siis on ikka tarvis üldise ajalooga tuttav olla.
Siin lähevad erinevad arusaadavuse vajadused konflikti. Ajaloo mõistmiseks on tarvis teada üht-teist loodusest ja asustusest. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 19:17 (EET)[vasta]
Jätkame siin. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 22:47 (EET)[vasta]
Mida peaks veel artikli juures parandama? On see nüüd piisavalt hea? Ivo (arutelu) 6. veebruar 2014, kell 00:43 (EET)[vasta]
Mul on kavatsus artikkel põhjalikult läbi käia. Kui ma paremaks teha ei oska ja olulisi puudujääke ei leia, siis annan poolthääle. Igatahes võrreldes TEA entsüklopeediaga on siin asju puudu. Arvan, et kui seal on asju, mida mujalt ei leia, siis võib sinna viidata küll. Andres (arutelu) 6. veebruar 2014, kell 09:48 (EET)[vasta]
Ehk saaks selle artikliga nüüd edasi minna? Ivo (arutelu) 21. märts 2014, kell 17:10 (EET)[vasta]
Mul ei ole hästi aega. TEA entsüklopeedias on linnaosade ülevaade, mida saaks kasutada. Andres (arutelu) 22. märts 2014, kell 00:17 (EET)[vasta]
Minu seisukohad on endised. Andres (arutelu) 22. märts 2014, kell 00:19 (EET)[vasta]
Kui kellelgi on TEA entsüklopeedia käepärast, siis olgu nii hea ja vaadaku järgi, et mis seal Keila kohta sees on ja kas artiklis on tõesti midagi olulist puudu. See, et asja saab pikemaks kirjutada, ei saa olla probleem, sest alati saab midagi lisada (küsimus on ikkagi, kas midagi olulist on veel puudu, sest suvalise materjali lisamine teeb artiklit ikka halvemaks ja mitte vastupidi).
"Keila linnaosad" kõlab mulle kuidagi väga-väga kahtlaselt. Isegi Tartus on linnaosad olemas sisuliselt ainult paberil ja sedagi selleks, et oleks lihtsam mingeid piirkondi kirjeldada. Nii on mul kuidagi raske uskuda, et kümme korda väiksemas linnas on mingid linnaosad. Samuti ei ole mulle mitte kuskil ette sattunud Keila "linnaosade ülevaadet".
Ivo (arutelu) 15. aprill 2014, kell 17:27 (EEST)[vasta]
Andres, mida täpselt selle artikli juures veel teha tuleks, et sa rahule jääksid? Ivo (arutelu) 19. juuni 2014, kell 22:42 (EEST)[vasta]
Mul ei ole juba öeldule midagi lisada. Praegu põgusalt vaadates torkas silma, et jutt pinnamoest ei ole looduse alajaotuses. Miks Keila mägi ei või olla eraldi artiklis? Andres (arutelu) 20. juuni 2014, kell 05:51 (EEST)[vasta]
Minu meelest tegeldakse siin juba eeskujuliku artikli loomisega. Hea staatuse oleks ta pidanud juba saama.--Morel (arutelu) 22. juuni 2014, kell 23:30 (EEST)[vasta]
Minu meelest hea artikkel on lihtsalt korralik lõpule viidud artikkel. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:06 (EEST)[vasta]
Ma ei kujuta ette, et ükski artikkel võiks kunagi olla "lõpule viidud". Mulle tundub, et siin pingutatakse "hea artikli" lävepakuga natuke üle.--Morel (arutelu) 25. juuni 2014, kell 01:36 (EEST)[vasta]
Meil ei ole tõesti põhjust eeskujulike artiklite valimiseks, kui heade artiklite puhul seatakse latt juba niigi kõrgele, et selle saavutamine on peaaegu võimatu.
Suht koht kõik, mida sinna lisada annaks, peaks olema tegelikult juba eraldi alamartiklites. Veel põhjalikum teemakäsitlus hakkaks kahjustama juba artikli ülevaatlikust. Ivo (arutelu) 25. juuni 2014, kell 01:53 (EEST)[vasta]
Kindlasti on materjali, mida lisada, võib-olla et tuleb tekstis vigu parandada (näiteks minu meelest ei saa kirjutada Peale nimetatud koolide..), mõne koha peal jääb kujundus longama, ehk siis pärast pilte jäävad sisse üherealised tekstilõigud, ka on aastaarve ülearu lingitud (enamik neist pole üldse mitte olulised), osa olulisemaid linke on aga tekstist puudu, ehk siis artiklit tuleb edasi toimetada küll ning võimalik et kohati isegi päris palju, kuid kokkuvõtes täiesti normaalne artikkel.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu25. juuni 2014, kell 02:50 (EEST)[vasta]
Nojah, minu meelest ongi nii, et kandidaadiks tuleb esitada enam-vähem normaalne artikkel, ja siis tuleb püüda seda toimetada, et puudused kõrvaldada. Võib ju ka selguda, et mõni oluline asi on puudu. Ma püüdsin seda ka tegema hakata, tegin selle käigus pisut parandusi ja tegin arutelulehele märkusi. Ma ei parandanud kõike ise, sest ma pole kindel, kas ma ei teeks oma parandustega asja halvemaks.
Minu meelest valimise mõte ongi selles, et mitu inimest vaatavad üle ja kontrollivad, püüavad paremaks teha, et tagada kvaliteet. Igaüks on siis nagu kvaliteedi käendaja. Minu meelest hea artikkel ei tohiks kvaliteedilt alla jääda trükitud entsüklopeediatele, Eesti omadest peaks muidugi olema parem, sest seal on mahu (tuleb küll arvestada seda, et mahuka teema puhul ei pea kogu materjal olema ühes artiklis). Eeskujulik artikkel peaks minu meelest olema erialaselt tõsiselt võetav. Hea artikkel peaks olema entsüklopedisti professionaalsel tasemel, eeskujulik artikkel lisaks veel erialasel professionaalsel tasemel. Kui me kõigi oma jõududega ei suuda häidki artikleid kirjutada, mis siis veel eeskujulikest rääkida. Arvan, et siin tuleb lihtsalt suhtumist muuta. Siin ei ole tarvis mitte kuut hinnangut, vaid kuut tõsist kaastöölist, sest just mitme inimese pilk ja käsi loob kvaliteedi. Ei saa nõuda, et keegi üksi kirjutaks hea artikli. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 09:47 (EEST)[vasta]
Tahan väita nimelt seda, et selline perfektionismi tagaajamine on demotiveeriv ja ei soodusta heade artiklite loomist. Samuti ei ole vahet, et milline artikkel ise on – ikka leidub mõni rahulolematu. Lisaks on vaja kõike pidevalt uuendada. Nõnda on täiesti perfektne artikkel põhimõtteliselt saavutamatu.
Mis puutub trükientsüklopeediate artiklitesse, siis tihtilugu on nad ikka nõndavõrd kehvakesed, et ma ei peaks sobilikuks eesmärki sellest paremini kirjutada (vaid väga palju paremini ja põhjalikumalt kirjutada). St ma ei pea sobilikuks pidevat trükientsüklopeediate kvaliteedile rõhumist. Ivo (arutelu) 25. juuni 2014, kell 23:00 (EEST)[vasta]
Nad on tavaliselt lühemad, aga nad on paremini, läbimõeldumalt kirjutatud. Trükitud entsüklopeediates ei ole üldiselt selliseid puudusi nagu need, millele ma osutan, neid toimetatakse korralikult. Ajakohastamisvajadus on hoopis teine asi, sellel ei ole praeguse viimistlematusega mingit pistmist. Ma ei tea, mis perfektsionismist Sa räägid, jutt on elementaarsest kvaliteedist. Ei piisa sellest, et materjali on rohkem. Jah, see on tõsi, et ka hiljem võidakse puudusi leida. Ega siis sellepärast ei pea meelega puudusi sisse jätma. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 23:24 (EEST)[vasta]
Muidugi peaks parandama elementaarsed vead, aga jutt polegi sellest. Pean probleemiks nimelt asjaolu, et artiklitele esitatakse nõuded, milleni küündimine on nii keeruline, et see pigem peletab inimesi heade artiklite arendamise juurest eemale. Miks teha nn tühja tööd? Paranda, palju parandad, aga ikka ei olda millegagi rahul. Kuidas on üldse võimalik nõnda häid artikleid luua ja arendada? Või miks artikleid üldse üle vaadata, kui sellest tööst lugu ei peeta? Eesmärk peaks olema ikkagi see, et julgustada inimesi neid artikleid üle vaatama ja parandama. Nii saab ka parema sisu. Või ma eksin? Ivo (arutelu) 26. juuni 2014, kell 02:11 (EEST)[vasta]
See ei ole nüüd jutt ega midagi, et pole võimalik täita ja ei millegagi rahul ei olda. Lihtsalt tuleb töö ühiselt lõpule viia. Ega siis headele ariklitele ei esitata mingeid erinõudeid, vaid taotletakse normaalset kvaliteeti. Ja võimatuid nõudeid esitad Sina, kui nõuad pilti seal, kus vaba pilti ei ole. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 05:12 (EEST)[vasta]

Kui räägite sellest, et osa juttu peaks olema spetsiaalartiklites, siis tuleb need ette näha ja läbi mõelda, kui palju materjali peaks põhiartiklisse jääma. Sellepärast pole mõtet midagi kirjutamata jätta. Kui selgub, et mõnest asjast on liiga põhjalikult kirjutatud, siis tulebki teha spetsiaalartikkel ning selle põhjal koostada artikli jaoks kokkuvõttev esitus. Praegu on muide minu meelest Keila kirikust ja Keila mõisast liiga pikalt räägitud. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 09:55 (EEST)[vasta]

Ma ei nõustu sellega, et kirikust või mõisast oleks liiga pikalt kirjutatud. Nii kirikust kui ka mõisast on mõlemast sisuliselt ainult kaks lõiku. Ivo (arutelu) 25. juuni 2014, kell 23:00 (EEST)[vasta]
Nojah, aga miks peaks nendest kaks lõiku kirjutama, kui nendest on niikuinii eraldi artiklid? Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 23:24 (EEST)[vasta]
Miks peaks üldse koondartiklites (nt Eesti), millegist pikemalt kirjutama ja ei võiks piirduda ainult linkidega vastavate artiklite juurde, kus teemast lähemalt juttu (nt mainitud artikkel koosneks linkidest "Eesti ajalugu", "Eesti loodus" jt ning need omakorda ainult linkidest "Eesti esiajalugu", "Muinas-Eesti" jne)? Ivo (arutelu) 26. juuni 2014, kell 02:11 (EEST)[vasta]
Üks asi on teema üldine käsitlus, teine asi on üksikobjektide kirjeldamine. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 05:12 (EEST)[vasta]
Kui üksikobjekt on piisavalt oluline, siis kuidas saab olla põhjendatud selle kirjeldamata jätmine? Olgugi, et kirjeldus tuleb lühike, aga ikkagi. Ivo (arutelu) 30. juuli 2014, kell 23:57 (EEST)[vasta]
Minu meelest pole põhjust, miks üksikobjekti kirjeldus peaks olema pikem kui üks lause. Andres (arutelu) 31. juuli 2014, kell 00:08 (EEST)[vasta]
Vaidlen vastu. Kui objekt on vähegi oluline, siis ei saa seda ühe lausega korralikult kirjeldada.
Ühtlasi tooksin välja, et olen kategooriliselt vastu ühelauselistele lõikudele, mida siin vikis vahel viljeletakse. Ivo (arutelu) 31. juuli 2014, kell 00:21 (EEST)[vasta]

Poolt Ssgreporter (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 00:35 (EET)[vasta]

Poolt Ideaalne just ei ole, aga muidu täitsa hea. Velirand (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 12:54 (EET)[vasta]

Palun too puudused välja, et saaks paremaks teha. Andres (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 15:57 (EET)[vasta]
Majandusest võiks natukene rohkem kirjutada. Rahvastiku osas võiks 1990. a. "tippaja" teema rohkem lahti kirjutada. Samuti on osa Keilaga seotud inimesi (Peeter Volkonski, Olev Soans, Pearu Paulus) mainimata. Velirand (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 09:47 (EET)[vasta]
Oleg Sõlg kindlasti (Polyphon/Consilium). Tal on see tuntud laul elektrirongiga Keila vahet sõitmisest: "liiga noor veel oled sa, et nõnda silma vaadata". Andres (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 15:11 (EET)[vasta]
Palun lisage see info ka artiklisse. Ivo (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 20:08 (EET)[vasta]
Artikli kallal töötamist tuleb kindlasti jätkata ka pärast selle valimist heaks. Küll aga sooviksin endiselt teada, kas selle artikli juures on mõjuvaid põhjuseid, miks seda juba praegu ei saa heaks valida? Ivo (arutelu) 3. märts 2015, kell 22:59 (EET)[vasta]
Minu põhjendused on jõus, ma ei hakka neid iga kord üle kordama.
Miks me peame valimisega kiirustama, kui töö käib? Pealegi on lisatud palju uut materjali, mida heakskiitjad pole läbi vaadanud. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 01:44 (EET)[vasta]
Selline enam kui aastapikkune venitamine paneb ikka tõsiselt mu närvikava proovile.
Olen ise välja toonud, et ma ei nõustu nende seisukohtadega. Seega, kuidas täpselt see parandamine välja peaks nägema, et kõik osapooled rahul oleksid? Hetkel näib see küll võimatu ülesandena. Ivo (arutelu) 4. märts 2015, kell 15:07 (EET)[vasta]
Kas Sa ei nõustu mitte ühegi minu märkusega?
Nähtavasti tuleb siis need asjad, mille puhul on lahkarvamus, kas tegu on puudusega või voorusega, laiemalt läbi rääkida ja võib-olla ka hääletada. Aga kõik minu märkused ei ole sellised, mille pärast ma tingimata vastu olen. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 16:35 (EET)[vasta]

Poolt Nõustun nendega, kes leiavad, et hea tase on siin juba ületatud. Kui ma loen entsüklopeediaartiklit, siis ma ei taha teada artikli objekti kohta kõike, vaid ülevaadet erinevate aspektide olulisematest momentidest. Nii et minu maitse kohta ei ole siit mitte infot puudu, vaid pigem kipub artikkel juba liiga pikaks minema. Eks muidugi saab vähem huvitavatest aspektidest üle libiseda. Kui mind mõni teema huvitab põhjalikumalt, siis ma ei otsi nendele vastuseid Vikipeediast, EEst, TEAst vm entsüklopeediast, vaid algallikatest. Hea artikli definitsiooniks on minu jaoks olulise informatsiooni struktureeritud esitus. Stilistika (alajaotused, lõigud ja nende pikkus, bullet pointid jms) laiaulatuslikku ühtlustamist pean ma vaba entsüklopeedia filosoofia kontekstis võimatuks (ja ka suhteliselt mõttetuks) eesmärgiks. See oleks võimalik ehk vaid siis kui kogu protsessi juhivad käputäis "bosse", kes dikteerivad oma maitsekohased reeglid "ülalt alla" ette (eeldusel muidugi, et nad üldse omavahel kokkuleppele jõuavad). Aga see ei ole siis enam "vaba enstüklopeedia". Mulle tundub isegi, et need, kes tahavad teha "mitte-vaba enstüklopeediat", peaksid minema pakkuma ennast EE või TEA toimetajateks või kaastöötajateks. Et selles mõttes on nad siin nagu natuke vales kohas oma ambitsioone realiseerimas. On küll lootus, et teatud hetkest kui kaastöötajate arv kasvab üle teatava kriitilise piiri (pole küll kindel, et see kunagi juhtub), ei suuda ninamehed enam kogu protsessi kontrollida - ööpäevas ei jätku lihtsalt piisavalt tunde. Kuid ma ei pea selliseid diktaadi katseid rahvaentsüklopeedia puhul ka vastuvõetavaks (need ei toimu alati otsejooneliselt, vaid tihti rafineerituma taktikaga). Vikipeedia on "alt üles" protsess ja mõistlik lugeja sellega ka arvestab. Kohanemisvõimelised inimesed suudavad taluda stilistilisi erinevusi ja noppida sisust enda jaoks olulise välja, sõltumata esitusstiilist. Küsimused-vastulaused saavad tekkida siis, kui on faktilisi vasturääkivusi, midagi on sõnastatud mitmetimõistetavalt, fundamentaalsed faktid on puudu vms. Mulle paistab, et liiga palju aega ja energiat kulutatakse siin tähenärimisele, oma maitse-eelistuste pealesurumisele või frustratiivsete pingete väljaelamisele kui ei leita midagi, mis kellegi hinnangul võiks samuti olla lisatud. --VillaK (arutelu) 26. märts 2015, kell 22:32 (EET)[vasta]

Kas Sa siis leiad, et niisuguseid korralikult läbitoimetatud artikleid nagu EE-s ja TEA-s pole Vikipeedias võimalik teha?
Ja kas Sa leiad, et kvaliteedi taotlemine on liiga ambitsioonikas ja korrastamine-ühtlustamine ei kuulu vabasse entsüklopeediasse? Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 00:28 (EET)[vasta]

Vahepeale arutelu on üle viidud siia. Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 01:17 (EEST)[vasta]

Vahelmine: kas mõni 'töörahu' käis alias Простота kohta - jah mul on see hädavajalik, näiteks artiklite tüümus ja maolised juures, ma ei ütle, et seal tulevikus parendamiseks ei lähe aga sellisena annab osadel 'täna teadlastel' uurimustööga ja tõlkimise jms järele jõuda ...
Mariina 27. märts 2015, kell 14:13 (EET) alias Простота
Nii, Andres, kas sellele artiklile võib nüüd hea artikli märke külge lükata? Ivo (arutelu) 3. aprill 2015, kell 01:34 (EEST)[vasta]
Vaatan läbi, siis ütlen. Seda tahaksin küll öelda, et minu meelest peaks sissejuhatus olema kergesti loetavas stiilis ja tooma esile kõige iseloomulikuma. Aga selle taha asi ei jää, kui teised arvavad teistmoodi. Ma koostan alternatiivse sissejuhatuse. Andres (arutelu) 3. aprill 2015, kell 11:04 (EEST)[vasta]
Veel kommentaare artikli kohta? Valib selle nüüd heaks ära? Ivo (arutelu) 10. aprill 2015, kell 03:30 (EEST)[vasta]
Tahaksin korralikult läbi vaadata, mul on see praegu pooleli. Andres (arutelu) 10. aprill 2015, kell 13:38 (EEST)[vasta]
Andres, kaugel sa oma ülevaatamisega oled. Paraku pole see hästi aru saada, kas asi edeneb või mitte.
Praeguseks on siia kogunenud juba 10 poolthäält. Ei tahaks lõputult selle ühe vastuhääle taga oodata. Ivo (arutelu) 13. aprill 2015, kell 20:09 (EEST)[vasta]
Praegu olen sissejuhatuse juures ja nime alajaotuse juures. Andres (arutelu) 13. aprill 2015, kell 20:47 (EEST)[vasta]
Andres. Mis teha, aga tuleb sulle veel peale käia. Saaks selle äkki ükskord ära valitud. Ivo (arutelu) 23. aprill 2015, kell 12:47 (EEST)[vasta]
Andres. Meeldetuletus sellega tegelemiseks. Hetkel seisab asi ainult sinu taga. Ivo (arutelu) 3. mai 2015, kell 22:18 (EEST)[vasta]
Vahepeal ei olnud tõesti meeles ega mahti, aga palun ära enam meelde tuleta, see mõjub vastupidiselt. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 00:15 (EEST)[vasta]
Ega see mulle ka meeldiv pole. Küll ei ole ma aga valmis pärast tehtud tööd niisama käega lööma.
Olen korduvalt maininud, et peaks piisama poolthäälete enamusest ja üks vastutuhääl ei tohiks saada hea artikli valikut blokeerida. Sel juhul tõuseks ka hääle kaal. Praegu on ainuke reaalse mõjuga hääl vastuhääl ja see ei ole normaalne. Sellises olukorras ei saa valikusüsteem toimida (ja ega meil see ei toimi kah). Ivo (arutelu) 4. mai 2015, kell 03:10 (EEST)[vasta]
Mina ju ka tahan, et see heaks artikliks saaks. Tundub, et lahkarvamusi praegu pole. Aga mul võtab läbivaatamine aega. Praegu ei ma saa Vikipeedias keerulist tööd teha, sest mujal on palju tegemist.
Ma saan siin ühtelugu noomida, küllap sellepärast hoian vaistlikult sellest artiklist eemale.
Meil on 123 head artiklit, hiljuti valiti kaks artiklit, kuidas siis ei tööta? Ja see artikkel on ainuke, mis on niisuguses olukorras. Ja tänu sellele on ta ju ka parem, kui ta muidu oleks. Minu meelest eesmärk on ikka kvaliteetsete artiklite koostamine, mitte heade artiklite valimine. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 06:16 (EEST)[vasta]
Neist artiklitest võiks kohe homnepäev heade seast välja arvata 10–20%. Alates 2012. aastast on uute selliste artiklite lisandumise tempo 5 tk aastas, mis on üliaeglane. Jah, midagi tuleb, aga ilma pideva torkimiseta oleks isegi neist pooled seni veel heaks valimata (lisaks olid nende artiklite häältest paljud antud enne 2012. aastat). Suurt keegi ei tegele enam nende artiklite arendmisega, sest sel ei paista mõtet olevat. Üks vastuhääl ja ongi kõik läbi. Dialoog kui selline puudub. Asi ei tööta.
See konkreetne artikkel siin on tõesti palju paremaks läinud, aga see on ka erand. Oleks ma teadnud, et sellega tuleb nii palju jamamist oleks ma ise kah ammu käega löönud. Ivo (arutelu) 4. mai 2015, kell 14:55 (EEST)[vasta]
Vastuhääle mõte on ju puudustele osutamine. Kui puudused kõrvaldatakse, kaob ka vastuhääl. Sa räägid nii, nagu Sind huvitaks ainult heaks valimine. Kui minu vastuhäält ei oleks olnud, siis ei oleks artikkel ka paremaks läinud. Minu meelest on asi selles, et artiklite paremaks tegemisega ei jõuta tegelda. Tavaliselt ju ei tehta artiklit paremaks, antakse ainult hääli või siis ei anta. Kui artiklitele on liiga vähe poolthääli, küllap nad ei ole siis piisavalt head. Meil ei tule häid artikleid palju juurde, neid kirjutatakse vähe, minu meelest ka vähem kui varem. Tõlketalgutelt on tulnud lootustandvaid artikleid, eks ma mõne aja pärast esitan kandidaate. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 15:51 (EEST)[vasta]
Valik on lihtsalt nii karmiks ja aeganõudvaks läinud, et pole suurt mõtet uusi kandidaate esitada. Muidu ainuüksi tudengite loodud artiklite seas tekib iga aasta mitu potentsiaalset hea artikli tiitli väärilist kirjutist. Samuti on minu tähelepanekute järgi keskmine artiklikvaliteet omajagu tõusnud. Küll pean aga nõustuma, et selliste väga väljapaistavate artiklite tekitamisele enam nõnda palju rõhku ei panda.
Kui puuduste kõrvaldamine taandub komakohtade pärast vaidlemisse, siis kaob ka soov artiklite arendamisega tegeleda.
Praegu oleme pigem olukorras, kus keegi ei vaevu isegi neid artikleid üle lugema. Saati siis veel hääli andma. Tulemust selle pealt nõnda ei tule. Küll aga ei ole ma nõus väitega, et antakse lihtsalt hääl: sageli eelneb sellele mitmeid muudatusi artiklis. Ivo (arutelu) 4. mai 2015, kell 16:04 (EEST)[vasta]
Noh, kandidaadiks esitatakse ainult neid artikleid, mis on läbivalt viidatud, ja neid on vähe. Kuigi võib-olla artikkel ongi muidu valmis, tarvis ainult viited lisada. Minu meelest ei ole mõtet artikleid, millel potentsiaali on, esitamata jätta. Jah, see on tõsi, et spetsiaalselt heade artiklite arendamisega tegeldakse vähem.
Kui puudused on väikesed, saab need lihtsalt kõrvaldada. Kui vaieldakse, ju siis peetakse asja oluliseks.
Jah, materjali on nii palju, et seda ei jõua lugeda ega toimetada.
Ei, ma seda ei mõtlegi, et hääl just lihtsalt niisama antakse, vaid seda, et artiklit enam oluliselt paremaks ei tehta; selleks on tarvis rohkem tööd kui lihtsalt läbilugemist ja silmahakkavate kohtade parandamist. Andres (arutelu) 4. mai 2015, kell 16:31 (EEST)[vasta]
Muide, seal võib veel üks probleem olla. Mäe otsas oleva väljaku teema juhtis tähelepanu sellele, et kasutatud oli allika sõnastust. Kui igal pool allikaid sellise täpsusega ümber on kirjutatud, peaks ehk ka asju ümber sõnastama. Rääkimata sellest, et segased kohad võiks teadja inimene ise arusaadavaks sõnastada. --Epp 4. mai 2015, kell 21:15 (EEST)[vasta]

Poolt Lugesin läbi ning kohendasin veidi stiili. Põhjalikkuse eest annan poolthääle. --Vihelik (arutelu) 10. aprill 2015, kell 08:05 (EEST)[vasta]

@Andres: ära bloki. Ivo (arutelu) 6. juuni 2015, kell 19:33 (EEST)[vasta]
Ma ei bloki, mul ei ole lihtsalt aega olnud. Vahepeal oli nii kiire, et läks isegi meelest ära. Praegusel kujul ei ole hea artikkel, aga kui läbi toimetada, siis saab korda. Suuri ja põhimõttelisi puudusi ei ole. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 21:11 (EEST)[vasta]
See artikkel ületab kvaliteedilt ja põhjalikkuselt arvestatavat osa kõigist praegustest headest artiklitest. Sa oled ainuke, kelle arust on vaja seda lõputult toimetada. Ivo (arutelu) 6. juuni 2015, kell 21:48 (EEST)[vasta]
Põhjalikkuselt küll, aga kvaliteedilt vaevalt. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 22:01 (EEST)[vasta]

Poolt Minu meelest oleks aeg. -Daniel Charms (arutelu) 27. november 2016, kell 09:08 (EET)[vasta]

Näiteks pinnamoe osas ei ole väljatoodud puudusi kõrvaldatud. Ma alustasin artikli arutelulehel märkuste loetelu. Andres (arutelu) 27. november 2016, kell 10:59 (EET)[vasta]

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:48 (EET)[vasta]

Esitas Andres (arutelu) 11. juuni 2012, kell 01:23 (EEST)[vasta]

Poolt Taivo 21. august 2012, kell 15:18 (EEST)[vasta]

Poolt – Mona 13. juuni 2013, kell 13:27 (EEST)

Poolt - Kask 20. juuni 2016, kell 19:18 (EEST)[vasta]

Poolt - Daniel Charms (arutelu) 2. november 2016, kell 13:56 (EET)[vasta]

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:48 (EET)[vasta]

Esitas Ivo 30. aprill 2010, kell 17:31 (EEST)[vasta]

Poolt Loetavalt kirjutatud kompaktne artikkel mittetriviaalsel teemal. Rene 1. mai 2010, kell 20:37 (EEST)[vasta]

Poolt Toomperep 12. juuni 2011, kell 11:50 (EEST)[vasta]

Erapooletu - ma olen liiga triviaalne, et seda teemat üldse hoomata. Ave Maria 30. juuni 2011, kell 13:57 (EEST)[vasta]

Vastu Vaata arutelu. Taivo 6. november 2011, kell 00:05 (EET)[vasta]

Poolt Loetavalt kirjutatud artikkel. --Juhan121 6. november 2011, kell 00:21 (EET)[vasta]

Erapooletu - liiga palju punaseid linke, mis oleks vaja mingilgi määral siniseks teha, et teemast korralikult aru saada. Artiikel ise on hea... Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 23:06 (EET)[vasta]

Esitas Andres 21. detsember 2007, kell 21:05 (UTC)

Poolt - avjoska 25. detsember 2007, kell 14:00 (UTC)

Poolt - WooteleF 25. detsember 2007, kell 14:51 (UTC)

PooltMona 31. juuli 2008, kell 12:09 (UTC)

Poolt – pole praeguse versiooniga tutvunud. Epp 14. september 2008, kell 12:57 (UTC)

Vastu – Puudub info metallidega reaktsioonide kohta. See on väga oluline, sest sõltub metallist ja happe kontsentratsioonist. Geonarva 17. jaanuar 2009, kell 13:44 (UTC)

Praeguses versioonis on küll juttu metallidega reageerimisest. Rünno 7. märts 2010, kell 16:36 (UTC)
Jah, aga puudub konkreetne info, näited. Geonarva 12. märts 2010, kell 20:44 (UTC)
Mida sa veel ootad? Praegu on päris palju näiteid. --Pelmeen10 30. november 2010, kell 18:54 (EET)[vasta]

Poolt - --Rünno 7. märts 2010, kell 16:36 (UTC)

Vastu Mitte ühtegi viidet. Lämmastikhappe kohta leidub kirjandust küll ja üle, seega viidete leidmine peaks olema üsna lihtne.--Kyng 7. märts 2010, kell 17:33 (UTC)

Arvata võib, et artikkel on kirjutatud inglise viki vastava artikli baasil. Ega sealgi pole suurt viitamist. Kui nüüd väga rangelt asja võtta, siis peaks ses artiklis olema kuskil 100 viite ringis. --Rünno 7. märts 2010, kell 17:43 (UTC)
Artiklis on kasutatud teiste vikide artikleid, muud veebis leiduvat materjali ja kahte keemiaõpikut. Selle artikli koostamise ajal viitamissüsteemi Vikipeedias üldse ei olnud. Andres 7. märts 2010, kell 18:00 (UTC)
Teiste vikide kasutamine ei vabasta viitamisest. Viitamissüsteemi puudumine artikli loomise ajal ei ole takistuseks viidete lisamisele nüüd.--Kyng 7. märts 2010, kell 18:35 (UTC)
Jah, muidugi. Lihtsan kirjeldasin, mis on tehtud ja milline olukord tollal oli. Andres 7. märts 2010, kell 18:45 (UTC)
Kas toob mõne üldtuntud välislingi lisamine sellesse artiklisse lisaväärtust juurde? Olemasolevas artiklis on kirjas - minu arust - tunnustatud ja kehtivad tõed.--Rünno 11. märts 2010, kell 16:55 (UTC)
Väärtust lisavad korralikud tekstisisesed viited. Asjakohased välislingid artikli lõpus on muidugi head, aga mitte päris piisavad.--Kyng 11. märts 2010, kell 21:34 (UTC)
Võtkem asja reaalselt. Tõsiselt võetav teadusartikkel peab olema korralikult viidatud, et oponentidel või referentidel oleks võimalus väidete paikapidavust kontrollida. Kas meie eesmärgiks on viki hea artikkel tõsta teadusartikli tasemele? Minu arust keegi ju ei vaidlusta siinses artiklis ühtegi väidet. Minu arust on selle artikli materjal piisava põhjalikkusega ja kompaktselt esitatud. Ja see asjaolu teeb sellest artiklist hea artikli. Ma ei näe taoliste üldlevinud nähtuste kohta käivate artiklite korral viitamise vajadust - on olemas ju intervikid. Eeskujuliku artikli korral aga ilmselt viitamisest juba ei pääseks.--Rünno 12. märts 2010, kell 16:29 (UTC)
Vikipeedia artikli puhul on viitamise mõte selles, et igal lugejal oleks võimalus väidete paikapidavust kontrollida. Mis puutuvad siia intervikid? Vaielda võib muidugi selle üle, kui üldtuntud mingi väide peab olema, et viitamist vaja poleks. Andres 12. märts 2010, kell 16:43 (UTC)
Kas selles artiklis on väiteid, mida ei ole inglise, saksa, vene, prantsuse jne. vikis? Kui on, siis tuleb muidugi viidata.--Rünno 12. märts 2010, kell 16:59 (UTC)
Minu meelest ei puutu see üldse asjasse. Andres 12. märts 2010, kell 18:10 (UTC)
Mis ei puutu asjasse?--Rünno 12. märts 2010, kell 18:17 (UTC)
See, mis teistes vikides kirjas on. Andres 12. märts 2010, kell 18:41 (UTC)
On olemas ju isegi mingi mall, et artikli kirjutamise aluseks on see-ja-see viki. Ju siis intervikid ikka omavad mingit tähtsust.--Rünno 13. märts 2010, kell 18:08 (UTC)
Kui märgitakse, et on kasutatud seda ja seda vikit, siis see ei ole viitamine usaldatavale allikale, vaid lihtsalt allika tunnistamine. Andres 13. märts 2010, kell 20:42 (UTC)
PooltAlts 29. juuli 2010, kell 20:54 (EEST)[vasta]

Vastu Kuigi Kyng võttis oma vastuhääle tagasi, siis minu arvates peab hea artikkel olema kindlasti viidetega. --Iifar 2. detsember 2010, kell 19:22 (EET)[vasta]

Kuna tekst koosneb üldtunnustatud faktidest, siis pole siin palju kohti kuhu viiteid panna. Kui, siis "toime organismile" ja "kasutamine". Alts 2. detsember 2010, kell 19:31 (EET)[vasta]
Üldtunnustatud vb küll, aga üldteada enamus asju nüüd küll ei ole. Vaevalt suvaline inimene tänavalt oskab füüsikalisi-keemilisi omadusi ette vuristada.--Kyng 3. jaanuar 2011, kell 22:31 (EET)[vasta]
Vaevalt iga suvaline inimene tänaval oskab kõiki Euroopa pealinnu ette vuristada. Ometi on need üldteatud faktid. Alts 20. jaanuar 2011, kell 15:48 (EET)[vasta]
Selle loogika järgi võib kõik üldetatud faktideks lugeda. Viited lisatud.--Kyng 15. veebruar 2011, kell 10:51 (EET)[vasta]

Poolt - Pelmeen10 20. märts 2011, kell 02:01 (EET)[vasta]

Vastu Kas keelega on kõik korras? Artikli alguses on keeletoimetamismärkus. Ja viitamist võiks ikkagi nõuda kõigi faktide kohta. Andres 20. märts 2011, kell 23:32 (EET)[vasta]

Poolt Viitamise koha pealt - olen Inglise Wikis tähele pannud poliitikat, kus viiteid koristatakse, kuna viidatakse linkides olevatele asjadele. Hetkel tundub hea artikkel olevat. Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 22:27 (EET)[vasta]

Poolt Kenasti vormistatud ning infot on küllaldaselt. Aksu851 (arutelu) 9. juuli 2014, kell 13:08 (EEST)[vasta]

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:51 (EET)[vasta]

Mina selle artikliga esialgu rohkem ei tegele. Palun lugege läbi ja aidake kohendada, samuti vaadake märkusi arutelulehel. Andres 22. oktoober 2007, kell 10:57 (UTC)

Poolt iffcool 20. detsember 2007, kell 22:43 (UTC)

Poolt avjoska 25. detsember 2007, kell 14:10 (UTC)

Poolt Geonarva 25. detsember 2007, kell 14:18 (UTC)

Vastu Tahaksin, et sellest saaks hea artikkel, kuid enne tuleb lahendada arutelulehel märgitud probleemid. Andres 28. detsember 2007, kell 09:41 (UTC)

Poolt Taivo 12. mai 2009, kell 18:28 (UTC)

Poolt -- Alts 4. juuli 2010, kell 20:12 (EEST)[vasta]

Poolt --Metsavend 4. november 2010, kell 00:36 (EET)

Poolt --Kuuskinen 14. veebruar 2013, kell 4:45 (EET)

Poolt --Morel (arutelu) 25. juuni 2014, kell 02:12 (EEST)[vasta]

Poolt - Melilac (arutelu) 26. aprill 2019, kell 22:27 (EEST)[vasta]

Vastuhääl on päris vanast ajast ja artikkel on vahepeal muutunud (samas on küll ka osa toetushääli eelmisest kümnendist ja samad inimesed ei pruugi tingimata täna artikli valimist enam toetada). Kas peaks äkki seadma mingi häälte aegumistähtaja?
Mind ennast häirib artikli puhul, et suur osa on tegelikult viitamata. Eelmisel kümnendil me seda eriti ei jälginud, aga tänaste standardite järgi ei sobiks see [vähemalt pealiskaudsel vaatlusel] isegi A-kvaliteediklassi.
Kas seda teksti annaks ehk rootsikeelse Vikipeedia põhjal pikemaks kirjutada ja/või täpsustada? Ivo (arutelu) 26. aprill 2019, kell 23:46 (EEST)[vasta]
Ei ole seal rootsi wikis neid viiteid nii võtta ühtigi. See, et osad hääled on pärit vanast ajast, algatas mind omal ajal seda teemat üldises arutelus tõstatama. Kui mitte arvestada isikute arvamusi, kes väga probleemi ei tundunud mõistvat, oli asjalikuim ettepanek Andrus Kallastu mõte: panna sellised asjad uuele hääletusele.Melilac (arutelu) 27. aprill 2019, kell 08:12 (EEST)[vasta]

Poolt -- Velirand (arutelu) 21. november 2019, kell 14:00 (EET)[vasta]

Poolt Seda artiklit pole häbi maailmale näidata. Taivo 29. mai 2009, kell 22:40 (UTC)

Poolt Mona 31. mai 2009, kell 09:13 (UTC)

Poolt --kanakukk 31. mai 2009, kell 11:17 (UTC).

Poolt Artikkel, mis ka tõesti väärib esitamist. --Kyng 31. mai 2009, kell 12:34 (UTC)

Poolt mulle meeldiks väga kui siia artiklile oleks lisatud kaart ja/või aerofoto sellest tänavast. Ivo 31. mai 2009, kell 13:49 (UTC)

Nüüd leian siiski, et artikkel vajab enne mõningast kohendamist. Ivo 14. juuni 2009, kell 20:43 (UTC)
See pilt on nüüd olemas. Alts 6. juuli 2010, kell 14:43 (EEST)[vasta]

Vastu – minu meelest vajab keelelist kohendamist. --Epp 1. juuni 2009, kell 09:43 (UTC)

Poolt - Me hääletame head artiklit. Nagu aru saan, pole artiklis midagi valesti.--Rünno 14. september 2009, kell 17:18 (UTC)

Erapooletu On paar puudust, mis mind nati häirivad. Näiteks pildiallkiri, mis ütleb, et kuskil maja vastas asub mingi laternapost – oleks siis sellest laternapostist piltki. Aga muidu pole väga viga. -- Ahsoous 13. jaanuar 2010, kell 14:19 (UTC)

Vastu ... hetkel vastu, asi selles, et teksti paigutus koos piltide ja graafikuga (liiklemiskeemiga) vajab parandamist. Nendest kujundusprobleemidest võib osaliselt jagu saada ka teksti lisamisega.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu25. juuni 2014, kell 02:24 (EEST)[vasta]

Poolt --Kk 5. aprill 2010, kell 23:33 (EEST)[vasta]

Poolt --WooteleF 4. mai 2010, kell 14:29 (EEST)[vasta]

Poolt Geonarva 15. juuni 2010, kell 20:10 (EEST)[vasta]

Vastu Vajab keelelist redigeerimist. Juba esimene lause on vigase süntaksiga. Ma ei jaksa sellega praegu ise tegelda. Samuti ei ole minu meelest hea alustada tänava pikkusest. Kõigepealt tuleb ikka kirjeldada asukohta. Andres 15. juuni 2010, kell 20:49 (EEST)[vasta]

Tundub, et Sinu esitatud probleem on hetkeseisuga lahendatud, nagu aru saan. Alts 6. juuli 2010, kell 14:40 (EEST)[vasta]
Jah. Aga artiklit tuleks ikkagi veel lihvida. Pikkus ei ole ka praegu sobival viisil märgitud. Andres 6. juuli 2010, kell 20:34 (EEST)[vasta]
Keelelisi puudusi praegu silma ei hakanud. Tegin mõned märkused artikli arutelulehel. Lisan veel, et muinsuskaitsealuste hoonete kohta tuleb kas ette näha (ja kirjutada) eraldi artiklid või siis kirjeldada neid sellessamas artiklis (Tondi kasarmud võivad olla koos). Andres (arutelu) 27. aprill 2019, kell 17:21 (EEST)[vasta]

Poolt -- Alts 6. juuli 2010, kell 14:40 (EEST)[vasta]

Epp ja Andres, kas olete ikka samal seisukohal?--WooteleF 10. august 2011, kell 03:45 (EEST)[vasta]

On parem küll, aga minu meelest vajab veel tööd. Lisaks mitmesugustele pisiasjadele (materjali paigutus, sõnastus, alapealkirjad, siselingid) tahaks, et kirjeldataks ükshaaval tähtsamaid hooneid ja kinnistuid. Andres 10. august 2011, kell 07:45 (EEST)[vasta]

Vastu} Materjal on puudulik, Tallinna kohta on palju materjale, tuleks tunduvalt rohkem allikaid kasutada. Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 22:15 (EET) OK, kohendasin veidi, muutsin piltide paigutust. Praegu on artiklil minu meelest vaid üks suur puudus, millega ise ei oska itte kui midagi peale hakata - skeem. Miks ikkagi osad tänavad on punktiirid, osad mitte? Kes tegi ja teab - parandagu ära. Saab vastuhääle maha võtta. Melilac (arutelu) 18. detsember 2014, kell 11:44 (EET)[vasta]

Poolt Nüüd on täitsa hea Melilac (arutelu) 19. detsember 2014, kell 12:18 (EET)[vasta]

Poolt Velirand (arutelu) 19. detsember 2014, kell 12:57 (EET)[vasta]

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:54 (EET)[vasta]

Esitas Andres 14. juuni 2009, kell 20:18 (UTC)

Poolt - alts 20. mai 2010, kell 00:41 (EEST)[vasta]

Poolt Kuigi on üks viidet nõudev mall ja vallavalitsuse jaotise ajakohasust peaks kontrollima. Adeliine 2. november 2010, kell 16:33 (EET)[vasta]

Vastu Osa materjali peaks üle viima konkreetsete kohtade artiklitesse. Andres 2. november 2010, kell 17:23 (EET)[vasta]

Erapooletu Artikkel tugineb küll vaid ühel viitel, kuid on konkurentsivõimeline. Pildimaterjali võiks olla.--Raamaturott (arutelu) 11. september 2014, kell 19:25 (EEST)[vasta]

Kui veel keegi selle läbi toimetab, võiks sellest hea artikkel saada. Andres (arutelu) 24. mai 2012, kell 19:18 (EEST)[vasta]

Poolt - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. jaanuar 2018, kell 23:23 (EET)[vasta]
Poolt -- Velirand (arutelu) 10. detsember 2019, kell 09:29 (EET)[vasta]

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:55 (EET)[vasta]

Esitas Andres (arutelu) 11. juuni 2012, kell 05:06 (EEST)[vasta]

Vastu Siin peaks tingimata rääkima, missugust mõju avaldas pikkade nugade öö Stalini korraldatud repressioonidele. Ning õigupoolest on täielikult puudu see, kui palju välismaal asjast räägiti ja mida sellest arvati. Eesti allikaid peaks minu teada eksisteerima, neid pole kasutatud. Taivo 20. august 2012, kell 14:22 (EEST)[vasta]

Poolt Igati hea artikkel (allikaks on eeskujulik artikkel inglisekeelsest vikipeediast). --Ivar (arutelu) 19. detsember 2014, kell 12:57 (EET)[vasta]

Poolt - Melilac (arutelu) 11. juuli 2019, kell 17:27 (EEST)[vasta]

Poolt -- Velirand (arutelu) 21. november 2019, kell 10:20 (EET)[vasta]

Esitas Pärtel Toompere (arutelu) 1. september 2012, kell 00:29 (EEST)[vasta]

Tõlge ingliskeelsest artiklist, mis on seal saanud "featured article'i" tähekese. Eelkõige keelelise osa pealt tasub siiski kindlasti üle vaadata.

Tehtud Poolt Pärtel Toompere (arutelu) 12. oktoober 2012, kell 22:20 (EEST)[vasta]

Vastu Tõlge on nõrk. Keerulisemad asjad on tüüpiliselt vahele jäetud, see tähendab, et sisuliselt tähtsaid asju on puudu. Mõnikord erineb tõlgitud tekst originaalist, endal viide taga, aga kuna kõik viited on ingliskeelsetele materjalidele, mis pole kõik veebis, on raske kontrollida, kuidas on õige. Taivo 22. veebruar 2013, kell 19:15 (EET)[vasta]

Esitas Kyng (arutelu) 4. jaanuar 2013, kell 11:50 (EET)[vasta]

Poolt --Jaan513 (arutelu) 4. jaanuar 2013, kell 13:00 (EET)[vasta]

Poolt --Raamaturott (arutelu) 25. jaanuar 2015, kell 12:51 (EET)[vasta]

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:56 (EET)[vasta]

Esitas Adeliine 8. juuni 2013, kell 14:12 (EEST)[vasta]

Vastu Mõned puudused ja küsitavused on märgitud lehel Arutelu:Podolsk. Andres (arutelu) 17. juuni 2013, kell 09:33 (EEST)[vasta]

Poolt Melilac (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 21:33 (EET)[vasta]

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:58 (EET)[vasta]

Esitas Ivo (arutelu) 10. märts 2015, kell 20:07 (EET)[vasta]

Poolt Ivo (arutelu) 10. märts 2015, kell 20:07 (EET)[vasta]

Poolt Postituvi (arutelu) 19. aprill 2015, kell 02:37 (EEST)[vasta]

Poolt - Melilac (arutelu) 6. juuni 2015, kell 14:14 (EEST)[vasta]

Vastu Meditsiini osa tuleks veel sättida. Üks lause ei tohiks moodustada eraldi lõiku.--Raamaturott (arutelu) 20. juuni 2015, kell 20:17 (EEST)[vasta]

Selline lause nagu "1941. olevat Lazharev Venemaal uurinud ksenoonanesteesiat" ei sobi. Lõike tuleb ka veel sättida. Ja ma näen veel "veebiversioone" – need tuleks eemalda, st viited tuleb üle vaadata.--Raamaturott (arutelu) 21. detsember 2016, kell 20:38 (EET)[vasta]
Kui Sa lõike sätid, siis palun ära nii tee, et paned üksiku lause kokku lõiguga, millel on teine teema. Andres (arutelu) 21. detsember 2016, kell 23:38 (EET)[vasta]

Poolt Meditsiini osa tundub olevat sätitud. Soovitan Raamaturotil kaaluda meelemuutust. Daniel Charms (arutelu) 2. november 2016, kell 13:59 (EET)[vasta]

Kommentaar: Vikipeediasse sobimatu viiteta "olevat uurinud" väljend on endiselt artiklis. --Ivar (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 11:20 (EET)[vasta]

Kommentaar: Teise lause lõpp tuleb ümber teha, vaata Arutelu:Ksenoon. Andke andeks, ma tõesti ei oska täpselt öelda, kuidas see ümber teha. Muidugi tähendab see, et praegu see hea artikkel ei ole, aga ma ei taha, et mind süüdistama hakatakse. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 22:36 (EET)[vasta]

Poolt -- Velirand (arutelu) 10. detsember 2019, kell 09:29 (EET)[vasta]

Poolt --Taavik27 (arutelu) 6. jaanuar 2020, kell 17:59 (EET)[vasta]

Esitas Postituvi (arutelu) 19. aprill 2015, kell 02:01 (EEST)[vasta]

Minu meelest vastab hea artikli nõuetele. Lisaks on peaaegu kõik lingid sinised.--Raamaturott (arutelu) 17. juuni 2015, kell 17:29 (EEST)[vasta]

Poolt Taivo 16. august 2015, kell 20:28 (EEST)[vasta]
Poolt - Melilac (arutelu) 1. oktoober 2015, kell 00:34 (EEST)[vasta]

Esitas Ivo (arutelu) 30. detsember 2015, kell 22:30 (EET)[vasta]

Erapooletu Praegu veel läbitoimetamata.--Raamaturott (arutelu) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST)[vasta]

Esitas Ivo (arutelu) 3. jaanuar 2016, kell 20:47 (EET)[vasta]

Vastu  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu17. juuli 2016, kell 15:17 (EEST)[vasta]

Ilma põhjenduseta vastuhäält minu teada enam ei loeta.--Raamaturott (arutelu) 17. juuli 2016, kell 16:20 (EEST)[vasta]
Tead, tolles artiklis pole isegi definitsioon korralikult kirjutatud. Ma ei eita, et artiklist võib asja saada, aga artikkel tuleb enne nii keeleliselt kui sisuliselt ära toimetada. Alustaks äkki sellest, et isikunimed välja kirjutada. Siis näiteks välislinkide all olevad lingid on ka sellised, et teema enda kohta pole sealt midagi saada (jah need lingid võivad olla isikuartiklites, aga mitte selles artiklis).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu17. juuli 2016, kell 16:39 (EEST)[vasta]

Esitas Ivo (arutelu) 7. jaanuar 2016, kell 20:36 (EET)[vasta]

Poolt - Melilac (arutelu) 1. mai 2016, kell 10:33 (EEST)[vasta]
Vastu Oleks vaja kõigepealt korralikult läbi toimetada. --Raamaturott (arutelu) 1. mai 2016, kell 11:21 (EEST)[vasta]

Andres (arutelu) 1. märts 2016, kell 01:59 (EET)[vasta]

Poolt Taivo 3. aprill 2016, kell 18:36 (EEST)[vasta]

Poolt --Mona 17. juuli 2016, kell 17:16 (EEST)

Poolt Kuuskinen 28. märts 2017, kell 1:37 (EEST)

Poolt --Taavik27 (arutelu) 7. august 2017, kell 23:46 (EEST)[vasta]

Pikem kui kõikides teistes vikides. Kõik on viidatud.--Raamaturott (arutelu) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST)[vasta]

Poolt - Melilac (arutelu) 9. juuni 2016, kell 23:23 (EEST)[vasta]
Poolt Taivo 19. juuni 2016, kell 22:00 (EEST)[vasta]
Poolt - Kask 20. juuni 2016, kell 19:18 (EEST)[vasta]
Poolt Mona 17. juuli 2016, kell 17:17 (EEST)
Poolt Daniel Charms (arutelu) 2. november 2016, kell 14:02 (EET)[vasta]
Poolt - Neptuunium (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 09:04 (EET)[vasta]
Kui artiklis käsitleda natuke enam nt ajalugu, turismi ja looduskaitset, siis minugipoolest. Küll võiks selle kohe arvata nt B-kvaliteediklassi. Ivo (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 14:50 (EET)[vasta]

Pikem kui kõikides teistes vikides. Vist üks lõik on, kus viidet ei ole.--Raamaturott (arutelu) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST)[vasta]

Poolt --Metsavend 16. juuli 2016, kell 11:48 (EEST)
Poolt Mona 17. juuli 2016, kell 17:18 (EEST)
Poolt  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu17. juuli 2016, kell 19:40 (EEST)[vasta]
Märgin need kommentaarid igaks juhuks ka siin ära. Ivo (arutelu) 5. august 2016, kell 22:22 (EEST)[vasta]
Nüüd poolteist aasta hiljem on see kommentaaride leht küll aegunud ja kommentaarid läinud :(
Aga üldiselt tähendasin artikli ja selle teema lähemal uurimisel mitmeid puudujääke. Samas lisasin artikli juurde kirjanduse sektsiooni ja nende allikate läbitöötamisel võiks saada artikli kahtlamata heaks. Praegu sobiks see minu poolest paremini B-kvaliteediklassi. Ivo (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 14:49 (EET)[vasta]

Esitas Raamaturott (arutelu) 3. juuni 2016, kell 14:27 (EEST)[vasta]

Poolt - Kask 20. juuni 2016, kell 19:18 (EEST)[vasta]
Poolt Mona 17. juuli 2016, kell 17:22 (EEST)
Poolt - Daniel Charms (arutelu) 2. november 2016, kell 14:02 (EET)[vasta]
Poolt - Neptuunium (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 03:21 (EET)[vasta]
Kommentaar: vajab mõningaid viiteid ja ajakohastamist (vt artikli arutelu). Kas alapealkirja on ikka vaja, kui selle all on 1–3 lauset? --Ivar (arutelu) 2. veebruar 2017, kell 13:43 (EET)[vasta]
Kui otsitakse mõnd konkreetset fakti, siis on hea, kui on täpne alapealkiri. Andres (arutelu) 2. veebruar 2017, kell 15:31 (EET)[vasta]

Peaks asja saama. Andres (arutelu) 6. juuni 2016, kell 02:24 (EEST)[vasta]

Poolt - Melilac (arutelu) 9. juuni 2016, kell 23:23 (EEST)[vasta]
Poolt Taivo 19. juuni 2016, kell 22:39 (EEST)[vasta]
Poolt - Kask 20. juuni 2016, kell 19:18 (EEST)[vasta]
Poolt - Daniel Charms (arutelu) 2. november 2016, kell 14:03 (EET)[vasta]
Poolt - Neptuunium (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 03:27 (EET)[vasta]
Ahsoous on sinna pannud kamaluga malle. Artikkel tuleks põhjalikult üle vaadata.--Raamaturott (arutelu) 1. veebruar 2017, kell 14:40 (EET)[vasta]
Kas just kamaluga, aga toimetamist ta siis vajas ja vajab natuke praegugi. Artiklist saab asja küll.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu2. veebruar 2017, kell 12:00 (EET)[vasta]
Vastu - Artikkel on märgitud toimetamist ja keeletoimetamist vajavaks. Kuuskinen 2. veebruar 2017, kell 3:04 (EET)

Muljetavaldav töö. See on vist veel pooleli, aga esitan kohe ära, et meelest ära ei läheks. Andres (arutelu) 11. juuni 2016, kell 17:08 (EEST)[vasta]

Märgin ühe asja. Hoolimata suurest viidete hulgast võib see olla koostatud ühe allika põhjal. 146.255.183.202 1. detsember 2016, kell 00:23 (EET)[vasta]
Poolt Taivo 19. juuni 2016, kell 22:09 (EEST)[vasta]
Poolt Ivo (arutelu) 1. august 2016, kell 13:22 (EEST)[vasta]
Poolt - Daniel Charms (arutelu) 2. november 2016, kell 14:03 (EET)[vasta]
Ei tundu enam pooleli ka olevat. -Daniel Charms (arutelu) 30. november 2016, kell 20:55 (EET)[vasta]
Poolt - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. jaanuar 2018, kell 23:22 (EET)[vasta]

Artiklis tuleks mainida seisukohta või tulemust, et Novgorodi tšuudid rääkisid soome-ugri keelt, mis ei olnud läänemeresoome ega saami keel. Vaata Arutelu:Saami algkeel. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 11:00 (EET)[vasta]

Üks lause tuleks ümber sõnastada, vaata Arutelu:Tšuudid. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 11:17 (EET)[vasta]

Esitas Ivo (arutelu) 7. detsember 2016, kell 21:57 (EET)[vasta]

On juba kasvanud heaks iseseisvaks artikliks. Daniel Charms (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 10:59 (EET)[vasta]

Poolt, aga mööndustega. See artikkel on minu jaoks paremas seisus kui Keila artikkel, kuid artikkel vajab natuke kaasajastamist.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu6. jaanuar 2018, kell 00:34 (EET)[vasta]
Poolt - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. jaanuar 2018, kell 23:22 (EET)[vasta]
Kommentaar: Mulle tundub, et artikli muudaks veel paremaks rahvaarvu muutumise tabel nagu artiklis Keila, ehkki see ei pea nii põhjalik olema, kümneaastastest vahedest piisab täiesti. Mida arvate? Taivo 13. jaanuar 2018, kell 20:45 (EET)[vasta]

On valitud A-klassi artikliks ja minu meelest vastab hea artikli nõuetele. Taivo 13. jaanuar 2018, kell 19:27 (EET)[vasta]

Esitas Karl Pikner 24. mai 2018 (EEST)

Esitas --Raamaturott (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 16:02 (EET)[vasta]

Poolt Ivo (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 21:29 (EET)[vasta]
Poolt --Kuuskinen (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 23:48 (EET)[vasta]
Kommentaar: Olles ise artikliga tegelenud, võin öelda, et selle sisu on probleemne. Mässu kohta pole ilmunud ühtki asjatundlikku ja neutraalset põhjalikumat käsitlust. Artikli kahest põhiallikast näitab 1988. aasta raamat mässajaid positiivses bolševistlikus valguses, 2010. aasta raamat pigem vastupidi. Viimase teose suurem vajakajäämine on teaduslikus tasemes. (Arutelu:Saaremaa_mäss#Probleemid_allikatega) Kuni teaduslikke uurimusi pole avaldatud, seni on lagi ees, kui kvaliteetseks seda artiklit üldse kirjutada võimalik on. --Minnekon (arutelu) 1. november 2018, kell 21:27 (EET)[vasta]
Kommentaar:Sel aastal ilmus Saarte hääles pikk mässu käsitlev artikkel, mis tundus olevat põhjalikum kui see siin, aga kuna ma ise seda täielikult lugenud ei ole ja leht mul ei käi, ei saa ma artikliga ka ise midagi ette võtta. - Melilac (arutelu) 25. aprill 2019, kell 14:16 (EEST)[vasta]
Leidsin netist artikliseeria üles ja lisasin lingid vikiartiklile juurde. Üks autoritest on sama, kelle raamat on juba põhiallikate seas. Kahjuks puuduvad leheartiklis viited. Ühtlasi leidsin ka päris ajaloolaste ettekanded mässuteemaliselt konverentsilt, lisasin lingid vikiartiklisse. Pole jõudnud kuulata, aga sealt võiks vast autoriteetsemat ja uuemat materjali küll saada. --Minnekon (arutelu) 25. aprill 2019, kell 18:07 (EEST)[vasta]
Poolt--Taavik27 (arutelu) 2. november 2018, kell 08:07 (EET)[vasta]
Kommentaar: Nõustun Minnekoniga, see artikkel on samas olukorras kui üks teine kandideerinud artikkel (veetee), kus puudu põhjalikum neutraalne käsitlus. Samas on artikkel piisavalt heal tasemel, et kõlbaks A-klassi artikliks. - Melilac (arutelu) 2. november 2018, kell 15:04 (EET)[vasta]

On A klassi artikkel, ehk aitab kandideerimine edasi areneda. - Melilac (arutelu) 27. aprill 2019, kell 08:18 (EEST)[vasta]