Vallo Järvi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
44. rida: 44. rida:
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Järvide suguvõsa]]
[[Kategooria:Järvide suguvõsa]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]

Redaktsioon: 6. jaanuar 2020, kell 16:14

Vallo Järvi (endine Villibald Jõõts; 28. detsember 1923 Tallinn20. september 1994 Tallinn) oli Eesti dirigent ning Järvide dünastia alusepanija.

Estonia teatris elutöö teinud dirigent ja muusikajuht Vallo Järvi tegevus oli Estoniaga seotud ligi 45 aastat ooperi-, opereti- ja muusikali-, eriti aga silmapaistva balletidirigendina.

Elulugu

Vallo Järvi mõlemad vanemad olid juuksurid, neil oli Tallinnas Tõnismäel oma juuksuritöökoda. Muusikalembeses peres hakkas ka esimene poeg vanemate eeskujul varakult pillidega tutvust tegema, mängis kooliorkestrites mitmeid pille, reaalkooli päevil viis sealses džässbändis „R“ kaasalöömine trummidel teda tõsisema huvi juurde džässmuusika vastu.

Vallo Järvist sai kuulsate Kuldse Seitsme ja Rütmikute koosseisus parim džässikitarrist Eestis. Selle kõrval mängis ta kaasa löökpillidel alates 1942. aastast meie raadio sümfooniaorkestris. 13 aastat vanema venna eeskujul tegi kõike sedasama pärast ka pere noorem poeg Neeme Järvi, kes mängis juba oma venna Vallo taktikepi all ning võis tema toetusel ka ise esimest korda orkestri ette astuda.

Vallo Järvist sai õpingute järel Tallinna konservatooriumis 1946–1951 kutseline dirigent, aga juba 1949. aastal kutsuti ta Estonia teatrisse koosseisuliseks, ta oli kuni 1963. aastani meie sõjajärgse esindusteatri ainus ja esimene professionaalne dirigent. Konservatooriumi IV kursuse tudeng tuli edukalt toime kõigi uuslavastustega, mida tal ooperi-, opereti- ja balletirepertuaaris juhatama tuli hakata, alustades menukalt Juri Miljutini operetiga „Rahutu õnn“ ja Bedřich Smetana ooperiga „Müüdud mõrsja“. Lisaks teatritööle tegutses Järvi 15 aastat (kuni 1979) ka konservatooriumi õppejõuna, juhatas veerandsada sümfoonilist kava ERSO ees, salvestas rohkesti muusikat Eesti Raadios nii ERSO, raadio estraadiorkestri kui ka teatri orkestri ja solistidega.

Erakordselt mahukas ja viljakas oli Vallo Järvi töö, mis oli seotud Estonia teatriga. Ta dirigeeris kokku tuhandeid etendusi teatri „orkestriaugus“ enam kui sajast lavastusest, olles enamiku neist muusikajuhina välja toonud. Juba esimene, „Rahutu õnn“ üksi püsis repertuaaris kümme aastat. Nende lavastuste hulgas on pikk rida ka eesti heliloojate algupärandeid nii ooperi-, opereti- kui ka balletižanris. Mitmed lavateosed tulid tema käe all publiku ette aastakümnete jooksul korduvalt uutes lavastustes. Kõige arvukamalt, üle 60, tõi Vallo Järvi välja balletiuuslavastusi, olles sageli ka meie balletikooli diplomietenduste või kevadkontsertide muusikajuht. Mõnedki koolietendustest jäid teatri repertuaari kauemaks. Vallo Järvi oli väga kõrgelt hinnatud meie kõigi silmapaistvamate balletisolistide poolt eelkõige oma hea rütmitunnetuse ja stabiilse juhatamismaneeriga. Tema teatridirigenditee lõppes Pjotr TšaikovskiLuikede järve“ etendustega 1994. aasta juunis.

Vallo Järvi on pannud aluse tervele plejaadile Järvidele-muusikutele. Tänu temale sai ka nooremast vennast Neeme Järvist maailmadirigent koos oma muusikutest lastega. Vallo Järvi enda kõik üheksa lapselast, poegade, vioolamängija Andrus Järvi ja tšellist Teet Järvi ning baleriinist tütre Lemme Järvi-Saarma lapsed on õppinud muusikat, saanud kutselisteks muusikuteks või jäänud muusikale lähedale. Ühtlasi on ka tema poja Teet Järvi lapsed ansambel Järvi Instrumentalists rajajateks.

Vallo Järvi oli meie rahvusteatri kandvamaid muusikajõude oma erandlikult järjekindla ning andunud tööga teatri kogu ajaloos. Kirjastus Tänapäev ilmutab peatselt esmakordse koguteose „Dirigeerib maestro Vallo Järvi. Kroonika- ja mälestusteraamat teenekast eesti dirigendist“, mille autoriks on muusikateadlane ja -ajakirjanik Priit Kuusk.

Suguvõsa

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vallo Järvi
 
 
 
Neeme Järvi
 
Liilia Järvi
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Andrus Järvi
 
Teet Järvi
 
Paavo Järvi
 
Maarika Järvi
 
Kristjan Järvi
 

Tema vend on dirigent Neeme Järvi ja pojad on tšellist Teet Järvi ning vioolamängija Andrus Järvi. Teet Järvi lapsed Marius Järvi, Miina Järvi, Mihkel Järvi, Madis Järvi ning Martin Järvi moodustavad ansambli Järvi Instrumentalists.

Tunnustused

Vaata ka

Välislingid