Brüssel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:
| asendikaardi_pilt_seletus = Brüsseli linna asend Pealinna Brüsseli piirkonnas
| asendikaardi_pilt_seletus = Brüsseli linna asend Pealinna Brüsseli piirkonnas
}}
}}
[[Fail:Brussels floral carpet B.jpg|pisi|Brüssel]]
[[Fail:Brussels floral carpet B.jpg|pisi|[[La Grand–Place]]]]
[[Fail:2007 07 Belgium Brussels 03.JPG|pisi|[[Brüsseli raekoda]]]]
[[Fail:2007 07 Belgium Brussels 03.JPG|pisi|[[Brüsseli raekoda]]]]



Redaktsioon: 31. detsember 2019, kell 00:30

Brüssel

prantsuse Ville de Bruxelles
hollandi Stad Brussel
saksa Stadt Brüssel

Pindala 32,61 km²
Elanikke 188 737 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 50° 51′ N, 4° 21′ E
Brüsseli linna asend Pealinna Brüsseli piirkonnas
La Grand–Place
Brüsseli raekoda

Brüssel [br'üssel] (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.

Ta kuulub halduslikult Pealinna Brüsseli piirkonna koosseisu, kuid on samas ka teise, Flandria piirkonna pealinn.

Brüssel kasvas väikesest asulast Senne’i jõue kaldal tähtsaks linnaks Euroopas. Alates II maailmasõja lõpust on see olnud rahvusvahelise poliitika suureks keskuseks. Linn on koduks mitmetele rahvusvahelistele organisatsioonidele, poliitikutele, diplomaatidele ja riigiteenistujatele.[2]

Brüssel on de facto Euroopa Liidu pealinn, sest seal asuvad mitmed olulised Euroopa LIidu institutsioonid, sealhulgas administratiiv-legislatiivsed, täidesaatev-poliitilised ja legislatiivsed harud, kuigi juriidiline haru paikneb Luksemburgis ja Euroopa Parlament kohtub vähemuse osa aastast Strasbourgis.[3]

Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis 18671871 kaeti kesklinnas täielikult.

Rahvusvahelised organisatsioonid

Brüsselis asub mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist olulisemad on NATO ja Euroopa Liit.

Linna nime päritolu

Linna nimi tuleb vanahollandikeelsest sõnast Bruocsella, Brucsella või Broekzele, mille esimene pool (bruoc, bruc või broek) tähendab sood ja teine (sella või zele) ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. Ka kõik ülejäänud kohanimed Pealinna Brüsseli piirkonnas on hollandi päritolu peale Evere, mis on keldi päritolu.

Ajalugu

977 läänistas Saksa-Rooma keiser Otto II Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril Prantsuse kuninga Louis IV pojale Charles'ile. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles 979 Zenne jõe saarele (Saint-Géry saarele) väikese kindluse ehitas. Pärast tema surma 997 läks piirkond Leuveni dünastiale, sest Leuveni krahv Lambert I abiellus Charles'i tütrega. Leuveni dünastia valitses linnas kuni 1406. aastani ja laiendas järjest omi valdusi. Lõpuks oli nende suguvõsa pea tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Bruggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür.

13571379 ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. Uue linnamüüri kohta tuntakse suure rõngana. Väikese rõnga ümbermõõt on 8 km, suure rõnga ümbermõõt 30 km. Väikese rõnga laskis lammutada tollane Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog Joseph II ning seda müüri pole säilinud. Müüri asemel on tänavad.

1405 suri Leuveni dünastia välja. Brabant läks Burgundia dünastiale, sest Leuveni viimane krahvinna Margaretha III oli abielus Burgundia hertsogi Philippe Südiga. Burgundia dünastia valitses piirkonda 1482. aastani, mil suri Charles Südi tütar Marie ja Burgundia läks Habsburgide kätte, sest Saksa-Rooma keiser Maximilian I oli Mariega abielus. Habsburgidele kuulus Brabant kuni 1794. aastani, mil Prantsusmaa selle vallutas.

13.15. augustil 1695 purustas Prantsusmaa suurtükivägi Üheksa-aastase sõja käigus Brüsseli. Linnal puudus sel ajal sõjaline tähtsus ja Prantsusmaa Brüsseli hävitamisest ka midagi ei saanud. Sõjaväelasi linnas peaaegu polnud. Puhkes palju tulekahjusid, milles kokku hävis 4000–5000 maja, kolmandik linna, sealhulgas Grand Palace. Pommitamise käigus hävis arvutult kultuuriväärtusi. See oli Lääne-Euroopa ajaloo esimene juhtum, kus tsiviilelanikkonna vastu niisugust jõudu rakendati ja selline vandalism alandas Prantsusmaa kuninga Louis XIV mainet.

Prantsuse revolutsiooni ajal liideti Belgia Prantsusmaaga, järgnenud Napoleoni sõdades Hollandiga, kellele Viini kongress 1815 ka Belgia määras. 1830 puhkes Hollandis kodusõda, mis lõppes riigi poolitumisega. Tekkinud Belgia pealinnaks sai Brüssel.

Alates 1960. aastate algusest lammutati Brüsselis palju vanu ning sageli suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega hooneid, et ruumi teha uutele. Sealjuures ei pööratud erilist tähelepanu uute hoonete välimusele ega sellele, et nood ümbrusega kokku sobiksid. Sellist anarhilist linnaplaneerimise stiili nimetatakse brüsseliseerimiseks.

1869 avati Brüsselis hobutramm. Hiljem asendati need mootortrammidega. 1952 avati esimene eelmetrooliin ehk maa-alune trammiliin. 2009. aastal oli Brüsseli trammiliinide pikkus 133,9 km, millest 12,1 km oli tunnelis. 2011. aastal oli Brüsselis 19 trammiliini. 1976 avati Brüsseli metroo esimene liin. 2011. aastal on Brüsseli metroos 7 liini 68 peatusega.

Kliima

Brüsselis on mereline kliima, sest Atlandi ookeanilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid. Sademed jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kõige rohkem sajab novembris ja detsembris (79 mm), kõige vähem veebruaris (53 mm) ja aprillis (54 mm). Augustis on keskmiselt 9 sajupäeva, teistes kuudes 10–13.

Vaatamisväärsused

La Grand–Place ehk Grote Markt on Brüsseli keskväljak. Üheks turismimagnetiks on vanalinnas asuv purskkaev "Manneken Pis" ("Pissiv poiss").

Vaata ka

Viited

  1. Bevolking per gemeente op 1 januari 2022
  2. "Europe | Country profiles | Country profile: Belgium". BBC News. 14. juuni 2010. Vaadatud 29.06.2010.
  3. "Protocol (No 6) on the location of the seats of the institutions and of certain bodies, offices, agencies and departments of the European Union, Consolidated version of the Treaty on the Functioning of the European Union, OJ C 83, 30.3.2010, p. 265–265". EUR-Lex. 30. märts 2010. Vaadatud 3.08.2010.

Välislingid