Moskva vürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P letopiss > leetopiss
9. rida: 9. rida:
</table></td></tr>
</table></td></tr>
<tr><td align=center
<tr><td align=center
colspan=2>[[Pilt:Muscovy 1300-1462.png|300px]]<br/>[[Moskoovia]], [[1300]] - [[1462]]</td></tr>
colspan=2>[[Pilt:Muscovy 1300-1462.png|300px]]<br/>[[Moskoovia]], [[1300]][[1462]]</td></tr>
<tr><td>[[Riigikeel|Keel]]</td><td>[[vene keel]]</td></tr>
<tr><td>[[Riigikeel|Keel]]</td><td>[[vene keel]]</td></tr>
<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Moskva]]</td></tr>
<tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Moskva]]</td></tr>
22. rida: 22. rida:


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Linna asustuse esmamainimese aastaks loetakse aastat [[1147]]<ref>[http://his95.narod.ru/doc00/mosk_1.htm Ipatjevi letopiss]</ref> ([[Bütsantsi ajaarvamise järgi|Baj]] 6655. aastal), kui [[Kiievi suurvürst]] [[Juri Dolgoruki]] pärast piirkonna vallutamist [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstirii]]gilt, kutsus sinna oma venna [[Novgorod-Severski]] vürsti [[Svjatoslav Vladimirovitš]]i kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja [[Smolensk]]i piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati [[Moskva jõgi|Moskva]] ja [[Neglinka|Neglinnaja jõ]]e ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule [[Borovitski kõrgendik]]ule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - [[Moskva Kreml]]. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigis]], mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. Moskvat, kui haldusüksuse keskust on esmakordselt nimetatud 1276. aastal, kui see eraldati Kuldhordi khaani poolt valitsemiseks 1. Moskva vürstile [[Daniil Aleksandrovitš]]ile, [[Vladimiri suurvürst]]i [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] pojale.
Linna asustuse esmamainimese aastaks loetakse aastat [[1147]]<ref>[http://his95.narod.ru/doc00/mosk_1.htm Ipatjevi leetopiss]</ref> ([[Bütsantsi ajaarvamise järgi|Baj]] 6655. aastal), kui [[Kiievi suurvürst]] [[Juri Dolgoruki]] pärast piirkonna vallutamist [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstirii]]gilt, kutsus sinna oma venna [[Novgorod-Severski]] vürsti [[Svjatoslav Vladimirovitš]]i kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja [[Smolensk]]i piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati [[Moskva jõgi|Moskva]] ja [[Neglinka|Neglinnaja jõ]]e ühinemiskohale ühele seitsmest Moskva kõrgendikust – [[Borovitski kõrgendik]]ule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents [[Moskva Kreml]]. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigis]], mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. Moskvat, kui haldusüksuse keskust on esmakordselt nimetatud 1276. aastal, kui see eraldati Kuldhordi khaani poolt valitsemiseks 1. Moskva vürstile [[Daniil Aleksandrovitš]]ile, [[Vladimiri suurvürst]]i [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] pojale.


Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osalisvürstiriigi [[vürst]]i [[Daniil Aleksandrovitš]]i, [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] poja valitsemisajal (1263–1303), kui [[1277]]. aastal Kuldhordi khaan kinnitas [[Moskva vürst]]i õigusi vürstiriigi valitsemisele. [[Moskva vürst]]i [[Juri Danilovitš]]i (''Юрий Данилович Московский'') valitsemisajal (1303–1325), liitis Moskva vürstiriigiga [[14. sajand]]i algul pärast järglasteta onupoja [[Joann Dmitrevitš]]i surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna [[Pereslavl-Zalesski]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigi]], vallutas [[Rjazani vürstiriik|Rjazani vürstiriigilt]] [[Kolomna]], saavutades nii kogu kontrolli üle kogu [[Moskva jõgi|Moskva jõe]]. Daniili poeg [[Juri Danilovitš]] (Juri III Danilovitš) vallutas [[1303]]. aastal juba [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigilt]] [[Možaisk]]i piirkonna ja [[1306]]. aastal [[Rjazani vürstiriik|Rjazani vürstiriigilt]] [[Kolomna]].
Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osalisvürstiriigi [[vürst]]i [[Daniil Aleksandrovitš]]i, [[Aleksander Nevski|Aleksander Jaroslavitši]] poja valitsemisajal (1263–1303), kui [[1277]]. aastal Kuldhordi khaan kinnitas [[Moskva vürst]]i õigusi vürstiriigi valitsemisele. [[Moskva vürst]]i [[Juri Danilovitš]]i (''Юрий Данилович Московский'') valitsemisajal (1303–1325), liitis Moskva vürstiriigiga [[14. sajand]]i algul pärast järglasteta onupoja [[Joann Dmitrevitš]]i surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna [[Pereslavl-Zalesski]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigi]], vallutas [[Rjazani vürstiriik|Rjazani vürstiriigilt]] [[Kolomna]], saavutades nii kogu kontrolli üle kogu [[Moskva jõgi|Moskva jõe]]. Daniili poeg [[Juri Danilovitš]] (Juri III Danilovitš) vallutas [[1303]]. aastal juba [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigilt]] [[Možaisk]]i piirkonna ja [[1306]]. aastal [[Rjazani vürstiriik|Rjazani vürstiriigilt]] [[Kolomna]].
30. rida: 30. rida:
[[1314]]. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vastu ning sundis novgorodlasi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid uue khaani juures Kuldhordis ja ning abielluda Kuldhordi khaani [[Uzbek-khaan]]i õega ning saavutada, Mihhail II hukkamise Kuldhordis ja ka enda tunnistamist 1319. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suurvürstina. Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras [[Kuldhord]]i [[Kuldhordi khaan|khaan]] (1312–1342), [[Uzbek-khaan]], Moskva vürstiriigi valitsejaks tema venna [[Joann Danilovitš]]i ehk [[Ivan Kalita]]. Pärast [[1325]]. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš [[1327]]. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati [[1328]]. aastal ustavuse eest [[mongoli-tatari]] Kuldhordile ka [[Vladimiri suurvürst]]iks.
[[1314]]. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vastu ning sundis novgorodlasi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid uue khaani juures Kuldhordis ja ning abielluda Kuldhordi khaani [[Uzbek-khaan]]i õega ning saavutada, Mihhail II hukkamise Kuldhordis ja ka enda tunnistamist 1319. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suurvürstina. Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras [[Kuldhord]]i [[Kuldhordi khaan|khaan]] (1312–1342), [[Uzbek-khaan]], Moskva vürstiriigi valitsejaks tema venna [[Joann Danilovitš]]i ehk [[Ivan Kalita]]. Pärast [[1325]]. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš [[1327]]. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati [[1328]]. aastal ustavuse eest [[mongoli-tatari]] Kuldhordile ka [[Vladimiri suurvürst]]iks.


Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]], kui metropoliit [[Pjotr (Kiievi metropoliit)|Pjotr]] viis [[1326]]. aastal [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi]] [[residents]]i lõplikult üle [[Moskva suurvürstiriik]]i, [[Moskva suurvürst]]i kaitse alla..
Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]], kui metropoliit [[Pjotr (Kiievi metropoliit)|Pjotr]] viis [[1326]]. aastal [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi]] [[residents]]i lõplikult üle [[Moskva suurvürstiriik]]i, [[Moskva suurvürst]]i kaitse alla.
===Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad===
===Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad===
[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürsti]] poolt määratud asevalitsejad (1212–1363).
[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürsti]] poolt määratud asevalitsejad (1212–1363).
45. rida: 45. rida:
{{eelnev-järgnev|eelnev=||nimi=[[Moskva vürstiriik]]|aeg=|järgnev=[[Moskva suurvürstiriik]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=||nimi=[[Moskva vürstiriik]]|aeg=|järgnev=[[Moskva suurvürstiriik]]}}
{{lõpp}}
{{lõpp}}

==Vaata ka==
*[[Moskva vürst (Ney)]]


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}

==Vaata ka==
*[[Moskva vürst (Ney)]]


== Välislingid ==
== Välislingid ==

*[http://www.pr-dialog.ru/issue_articles.phtml?id=61 Venemaa heraldika]
*[http://www.pr-dialog.ru/issue_articles.phtml?id=61 Venemaa heraldika]




[[Kategooria:Moskva vürstiriik]]
[[Kategooria:Moskva vürstiriik]]

Redaktsioon: 30. detsember 2019, kell 21:54

Княжество Московское
Moskva vürstiriik

Moskoovia, 13001462
Keelvene keel
PealinnMoskva
Riigipeavürst
Pindala
Rahvaarv
Iseseisvus1276? - 1340
Rahaühikrubla

Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276. aastal ja eksisteeris sellisena aastani 1340, mil Semjon Uhke sai Moskva suurvürstiks ning riik muundus Moskva Suurvürstiriigiks.

Ajalugu

Linna asustuse esmamainimese aastaks loetakse aastat 1147[1] (Baj 6655. aastal), kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt, kutsus sinna oma venna Novgorod-Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitši kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja Smolenski piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale ühele seitsmest Moskva kõrgendikust – Borovitski kõrgendikule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents – Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Vladimiri-Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. Moskvat, kui haldusüksuse keskust on esmakordselt nimetatud 1276. aastal, kui see eraldati Kuldhordi khaani poolt valitsemiseks 1. Moskva vürstile Daniil Aleksandrovitšile, Vladimiri suurvürsti Aleksander Jaroslavitši pojale.

Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osalisvürstiriigi vürsti Daniil Aleksandrovitši, Aleksander Jaroslavitši poja valitsemisajal (1263–1303), kui 1277. aastal Kuldhordi khaan kinnitas Moskva vürsti õigusi vürstiriigi valitsemisele. Moskva vürsti Juri Danilovitši (Юрий Данилович Московский) valitsemisajal (1303–1325), liitis Moskva vürstiriigiga 14. sajandi algul pärast järglasteta onupoja Joann Dmitrevitši surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna Pereslavl-Zalesski ja Perejaslavli vürstiriigi, vallutas Rjazani vürstiriigilt Kolomna, saavutades nii kogu kontrolli üle kogu Moskva jõe. Daniili poeg Juri Danilovitš (Juri III Danilovitš) vallutas 1303. aastal juba Smolenski vürstiriigilt Možaiski piirkonna ja 1306. aastal Rjazani vürstiriigilt Kolomna.

Aastatel 1304–1328 toimusid vürstiriigi laienemiseks vallutussõjad Moskva ja Tveri vürstiriigi vahel, mida juhtisid algselt Juri Danilovitš ja pärast tema surma ta vend Joann Danilovitš ehk Ivan Kalita. Pärilussõja aluseks oli pärast Vladimiri suurvürsti Tveri Andrei Aleksandrovitši surma mõlema osapoole taotlused suurvürsti tiitlile, nii Moskva vürstiriigi vürsti Juri Danilovitši, kui ka tema onu tugeva Tveri vürsti Mihhail Jaroslavitši (Михаил II Ярославович (Тверской)) poolt. Mihhail II Jaroslavitš, Jaroslav Jaroslavitši Tveri vürsti (1247–1271), Vladimiri suurvürsti Jaroslav III (1263–1271) poeg ja Vladimiri-Suzdali vürstiriigi suurvürsti (1243–1246) Jaroslav Vsevolodovitši pojapoeg, kellele pärilusjärgluse kohaselt, kui vanemale oleks pidanud minema suurvürsti tiitel. Kuldhordi khaan määras Vladimiri suurvürstiks Tveri Mihhail.

1314. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu Novgorodi vabariigi vastu ning sundis novgorodlasi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid uue khaani juures Kuldhordis ja ning abielluda Kuldhordi khaani Uzbek-khaani õega ning saavutada, Mihhail II hukkamise Kuldhordis ja ka enda tunnistamist 1319. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suurvürstina. Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras Kuldhordi khaan (1312–1342), Uzbek-khaan, Moskva vürstiriigi valitsejaks tema venna Joann Danilovitši ehk Ivan Kalita. Pärast 1325. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš 1327. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati 1328. aastal ustavuse eest mongoli-tatari Kuldhordile ka Vladimiri suurvürstiks.

Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva, kui metropoliit Pjotr viis 1326. aastal Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi residentsi lõplikult üle Moskva suurvürstiriiki, Moskva suurvürsti kaitse alla.

Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad

Vladimiri-Suzdali vürsti poolt määratud asevalitsejad (1212–1363).

  • umbes 1212–1217, Vladimir Vsevolodovitš
  • 1237–1238, Vladimir Jurjevitš
  • 1238. aastal toimus mongolite Kuldhordi rüüsteretked Vladimiri-Suzdali vürstiriiki;
  • 1238–1246, Jaroslav Vsevolodovitš;
  • 1246–1248, Mihhail Jaroslavitš (Михаил Ярославич Хоробрит)

---

Eelnev
'
Moskva vürstiriik
Järgnev
Moskva suurvürstiriik

Vaata ka

Viited

Välislingid