Pärnu kreis: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: Kategooria:Pärnu kreis uus sortimisvõti: " " |
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Atlas_von_Liefland_-_Der_Pernausche_Kreis_1797.jpg pildiga [[Pilt:(Atlas_von_Liefland,_oder_von_den_beyden_Gouvernementern_ |
||
11. rida: | 11. rida: | ||
| keskuse_nimetus = [[kreisilinn]] |
| keskuse_nimetus = [[kreisilinn]] |
||
| keskuse_nimi = [[Pärnu]] |
| keskuse_nimi = [[Pärnu]] |
||
| asendikaardi_pilt = [[File:Atlas von Liefland - |
| asendikaardi_pilt = [[File:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-8.jpg|400px|Pärnu kreis]] |
||
}} |
}} |
||
'''Pärnu kreis''' ([[saksa keel]]es ''Pernausche Kreis''; [[vene keel]]es ''Перновский уезд'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] ja [[Liivimaa kubermang]]u haldusüksus. |
'''Pärnu kreis''' ([[saksa keel]]es ''Pernausche Kreis''; [[vene keel]]es ''Перновский уезд'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] ja [[Liivimaa kubermang]]u haldusüksus. |
Redaktsioon: 29. detsember 2019, kell 22:14
Pärnu kreis | |
---|---|
| |
saksa keel Pernausche Kreis | |
vene keel Перновский уезд | |
| |
Elanikke: 98 123 (1897)[1] | |
kreisilinn: Pärnu | |
Pärnu kreis (saksa keeles Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna/Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Territoorium
Pärnu kreisi kreisilinn oli Pärnu, kreisi kuulusid veel kihelkonnad:
- Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
- Halliste kihelkond (Kirchspiel Hallist),
- Häädemeeste kihelkond (Kirchspiel Gudmannsbach),
- Karksi kihelkond (Kirchspiel Karkus),
- Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
- Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
- Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
- Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
- Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
- Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
- Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).
1773. aastal ühendati Pärnu kreisiga Tartu kreisist lahutatud:
Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunenes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond[2], mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.
Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9[3]:
- Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
- Halliste-Karksi kihelkond (Kirchspiel Hallist und Karkus),
- Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
- Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
- Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
- Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
- Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
- Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
- Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).
Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.
Sillakohtupiirkonnad
Pärnu ja Viljandi kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[4] (Pernauer Ordnungsgericht, Fellinsches Ordnungsgericht):
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond;
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond;
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond;
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond;
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond;
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.
Vaata ka
Viited
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
- ↑ Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 32.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 39.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend)
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pärnu kreis |
Kirjandus
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 296-.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Pärnu Kreisi geograafiast) (saksa k.)
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 312–323.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 65–68.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) + kaart