Pärnu kreis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: Kategooria:Pärnu kreis uus sortimisvõti: " "
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Atlas_von_Liefland_-_Der_Pernausche_Kreis_1797.jpg pildiga [[Pilt:(Atlas_von_Liefland,_oder_von_den_beyden_Gouvernementern_
11. rida: 11. rida:
| keskuse_nimetus = [[kreisilinn]]
| keskuse_nimetus = [[kreisilinn]]
| keskuse_nimi = [[Pärnu]]
| keskuse_nimi = [[Pärnu]]
| asendikaardi_pilt = [[File:Atlas von Liefland - Der Pernausche Kreis 1797.jpg|400px|Pärnu kreis]]
| asendikaardi_pilt = [[File:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-8.jpg|400px|Pärnu kreis]]
}}
}}
'''Pärnu kreis''' ([[saksa keel]]es ''Pernausche Kreis''; [[vene keel]]es ''Перновский уезд'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] ja [[Liivimaa kubermang]]u haldusüksus.
'''Pärnu kreis''' ([[saksa keel]]es ''Pernausche Kreis''; [[vene keel]]es ''Перновский уезд'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] ja [[Liivimaa kubermang]]u haldusüksus.

Redaktsioon: 29. detsember 2019, kell 22:14

Pärnu kreis

saksa keel Pernausche Kreis
vene keel Перновский уезд

Elanikke: 98 123 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
kreisilinn: Pärnu
Pärnu kreis

Pärnu kreis (saksa keeles Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Riia kubermangu Pärnu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna/Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.

Territoorium

Pärnu kreisi kreisilinn oli Pärnu, kreisi kuulusid veel kihelkonnad:

1773. aastal ühendati Pärnu kreisiga Tartu kreisist lahutatud:

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunenes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond[2], mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9[3]:

Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.

Sillakohtupiirkonnad

Pärnu ja Viljandi kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[4] (Pernauer Ordnungsgericht, Fellinsches Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond;
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond;
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond;
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond;
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond;
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Vaata ka

Viited

  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
  2. Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  3. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 32. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  4. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 39. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

Välislingid

Kirjandus