Erinevus lehekülje "Adolphe Charles Adam" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
P
 
== Lavamuusikahelilooja ==
Alustas ooperihelilooja karjääri ühevaatuseliste teostega, mis kanti ette Gymnase'is, Théâtre des Nouveautés ja Théâtre du Vaudeville'is ning alates 1830. aastast valdavalt Opéra-Comique'is. 1934 triumfeeris koomilise ooperiga "Le chalet" ("Suvila"), mida etendati 40 aasta jooksul Opéra-Comique'is üle 1000 korra. Kirjutas 1832 kaks ooperit ("His First Campaign", "The Dark Diamond") Londoni [[Covent Garden]]ile. 1839 läks tsaar Nikolai I kutsel [[Peterburi]], kus esitati tema balletid "La fille du Danube" ("Doonau tüdruk") ja "L'écumeur de mer" ("Merekübar") ning otse tsaarile pühendatud ooper "Le brasseur de Preston" ("Prestoni õllepruulija"), mille etendusi helilooja ise dirigeeris.
 
Pärast tüli [[Opéra-Comique]]'i direktori Alexandre Basset'ga asutas novembris 1847 Opéra-Nationali, mis aga suutis tegutseda vaid kolm kuud. Tulemuseks oli, et Adam oli laostunud nii moraalselt kui ka rahaliselt. Majandusliku olukorra kohendamiseks hakkas kirjutama artikleid ajakirjadele Le constitutionell ja Assemblée nationale ning võttis 1849 vastu Pariisi konservatooriumi kompositsiooni professori ametikoha. 1853 olid võlad makstud.
Pärast Basset' lahkumist pöördus tagasi Opéra-Comique'i, kus 1850 esietendus üks tema parematest ooperitest, Scribe'i tekstile loodud "Griselda, ou La nouvelle Psyhé" (Griselda, uus Psyhé). Oli seejärel kuni elu lõpuni väga viljakas ja vitaalne helilooja, kirjutades 1852–1856 koguni 13 ooperit. Avaldas tugevat suunavat mõju prantsuse koomilise ooperi arengule. Suurem osa tema 70 vodevillist ja 24 koomilisest ooperist on tänaseks unustatud. Rahvusvaheliselt populaarseim ooper on jätkuvalt "Le postillon de Lonjumeau" ("Lonjumeau postiljon"), mis sisaldab tenorite paraadnumbriks peetavat suurepärast postiljoniaariat "Mes amis, écoutez l'histoire" ("Mu sõbrad, kuulake lugu").
 
Laialdase rahvusvahelise tuntuse saavutas aga hoopis oma 14 balletiga, millest väljapaistvaim ja rahvusvahelisse standardrepertuaaripüsirepertuaari kuuluv on "Giselle", mille libreto aluseks on üks Théophile Gautier' jutustus. Esmaettekanne oli 28. juunil 1841 Pariisi Opéras. Koreograafid olid Jean Coralli ja Jules Perrot.
 
Sagedane kontserdikavade number on ka ooperi "Si j'étais roi" ("Kui oleksin kuningas") avamäng.
On maetud Pariisi Montmartre'i kalmistule.
 
== Teoseid ==
== Teoseid (esiettekandedEsiettekanded Pariisis, kui pole teisiti märgitud) ==:
* Pierre et Marie, ou Le soldat ménétrier (1924),
* L’oncle d’Amérique (1826),
123 333

muudatust

Navigeerimismenüü