Metsasarv: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 2001:1530:1010:7BF:FCF6:7C41:8E4F:1C9B (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Siiiiiiim. Märgis: Tühistamine |
Resümee puudub |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
Metsasarve toru pikkus on umbes 4 meetrit ja kõlalehtri läbimõõt 30 sentimeetrit. Õhusamba pikkuse muutmiseks on metsasarvel kolm või neli [[ventiil]]i. Metsasarvel on koonushuulik. |
Metsasarve toru pikkus on umbes 4 meetrit ja kõlalehtri läbimõõt 30 sentimeetrit. Õhusamba pikkuse muutmiseks on metsasarvel kolm või neli [[ventiil]]i. Metsasarvel on koonushuulik. |
||
Metsasarve ulatus on umbes 4 oktavit. Et tegemist on F-pilliga, siis kõlab see [[kvint]] madalamalt kui noodis kirjas. Noodid kirjutatakse üles peamiselt viiulivõtmes, madalamad ka [[bassivõti|bassivõtmes]]. Metsasarv on [[transponeeriv pill]], see tähendab, et tema noodid ei kõla sellel kõrgusel, nagu need kirjas on. Tänapäevases orkestris kasutatakse peamiselt F- ja B-pille, neist esimene kõlab [[puhas kvint|kvindi]] ja teine [[suur sekund|suure sekundi]] võrra madalamalt kui noodikirjas. Tänapäeval valmistatakse valdavalt nn topeltsarvi, milles on ühendatud mõlema varem kasutusel olnud metsasarve võimalused. Sellega on kadunud vajadus kasutada kahte instrumenti. |
Metsasarve ulatus on umbes 4 oktavit. Et tegemist on F-pilliga, siis kõlab see [[kvint]] madalamalt kui noodis kirjas. Noodid kirjutatakse üles peamiselt viiulivõtmes, madalamad ka [[bassivõti|bassivõtmes]]. Metsasarv on [[transponeeriv pill]], see tähendab, et tema noodid ei kõla sellel kõrgusel, nagu need kirjas on. Tänapäevases orkestris kasutatakse peamiselt F- ja B-pille, neist esimene kõlab [[puhas kvint|kvindi]] ja teine [[suur sekund|suure sekundi]] võrra madalamalt kui noodikirjas. Tänapäeval valmistatakse valdavalt nn topeltsarvi, milles on ühendatud mõlema varem kasutusel olnud metsasarve võimalused. Sellega on kadunud vajadus kasutada kahte instrumenti. |
||
==Eestikeelne nimetus== |
==Eestikeelne nimetus== |
||
Sõna "metsasarv" tõi tõlkelaenuna (saksa ''Waldhorn)'' eesti keelde heliloojast keeleteadlane [[Karl August Hermann]], kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor.<ref>[[Reet Kasik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kust-tuli-helilooja/ Kust tuli helilooja?] Sirp. 05.07.2019.</ref> Sõna "metsasarv" võttis Hermann kasutusele [[1887]]. aastal<ref>[https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/metsasarv/1 Sõna "metsasarv" Sõnaveebis] (vaadatud 28.10.2019).</ref>, kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "löökpill", "avamäng", "tiibklaver" jm.<ref>[[Reet Kasik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kust-tuli-helilooja/ Kust tuli helilooja?] Sirp. 05.07.2019.</ref> |
Sõna "metsasarv" tõi tõlkelaenuna (saksa ''Waldhorn)'' eesti keelde heliloojast keeleteadlane [[Karl August Hermann]], kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor.<ref>[[Reet Kasik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kust-tuli-helilooja/ Kust tuli helilooja?] Sirp. 05.07.2019.</ref> Sõna "metsasarv" võttis Hermann kasutusele [[1887]]. aastal<ref>[https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/metsasarv/1 Sõna "metsasarv" Sõnaveebis] (vaadatud 28.10.2019).</ref>, kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "löökpill", "avamäng", "tiibklaver" jm.<ref>[[Reet Kasik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kust-tuli-helilooja/ Kust tuli helilooja?] Sirp. 05.07.2019.</ref> |
||
== |
==Vaata ka== |
||
* [[Metsasarvemängijate loend]] |
|||
'''Siim Barkala''' (sündinud 12. november 1997 Tartus) on Eesti metsasarvemängija ja ajaloolane. |
|||
* [[Tartu Metsasarveühing]] |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 29. detsember 2019, kell 14:25
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) |
 | |
| Liigitus | Puhkpillid (vaskpuhkpill) / aerofonid |
|---|---|
| Diapasoon | |
 | |
Metsasarv (itaalia corno) on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omaga. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu.
Tänapäeval kasutatav metsasarv näeb välja toredasti rõngasse ja sõlme keeratud pika toruna. Metsasarve hoitakse mängimisel käes üpris eriliselt: sõrmistel mängitakse vasaku käega, parem käsi asub vähem või rohkem kõlalehtri sees. Parema käega toetatakse pilli, mahendatakse tooni ja täpsustatakse häälestust. Metsasarve eelkäijateks on loomade sarvedest ja puust valmistatud jahisarved. Edaspidi hakati neid valmistama metallist ja toru painutati täisringiks.
Metsasarve toru pikkus on umbes 4 meetrit ja kõlalehtri läbimõõt 30 sentimeetrit. Õhusamba pikkuse muutmiseks on metsasarvel kolm või neli ventiili. Metsasarvel on koonushuulik.
Metsasarve ulatus on umbes 4 oktavit. Et tegemist on F-pilliga, siis kõlab see kvint madalamalt kui noodis kirjas. Noodid kirjutatakse üles peamiselt viiulivõtmes, madalamad ka bassivõtmes. Metsasarv on transponeeriv pill, see tähendab, et tema noodid ei kõla sellel kõrgusel, nagu need kirjas on. Tänapäevases orkestris kasutatakse peamiselt F- ja B-pille, neist esimene kõlab kvindi ja teine suure sekundi võrra madalamalt kui noodikirjas. Tänapäeval valmistatakse valdavalt nn topeltsarvi, milles on ühendatud mõlema varem kasutusel olnud metsasarve võimalused. Sellega on kadunud vajadus kasutada kahte instrumenti.
Eestikeelne nimetus
Sõna "metsasarv" tõi tõlkelaenuna (saksa Waldhorn) eesti keelde heliloojast keeleteadlane Karl August Hermann, kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor.[1] Sõna "metsasarv" võttis Hermann kasutusele 1887. aastal[2], kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "löökpill", "avamäng", "tiibklaver" jm.[3]
Vaata ka
Viited
- ↑ Reet Kasik. Kust tuli helilooja? Sirp. 05.07.2019.
- ↑ Sõna "metsasarv" Sõnaveebis (vaadatud 28.10.2019).
- ↑ Reet Kasik. Kust tuli helilooja? Sirp. 05.07.2019.