Kohtla-Järve: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
HKivi (arutelu | kaastöö)
Sõnastust, lausestust.
16. rida: 16. rida:
'''Kohtla-Järve''' on linn [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]].
'''Kohtla-Järve''' on linn [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]].


Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast ja selle elanikkond on valdavalt [[vene keel|venekeelne]]. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.
Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mille elanikkond on valdavalt [[vene keel|venekeelne]]. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.


Kohtla-Järve sai linna staatuse [[15. juuni]]l [[1946]]. aastal.
Kohtla-Järve sai linna staatuse [[15. juuni]]l [[1946]]. aastal.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud [[Kohtla]] ja [[Järve (Kohtla)|Järve]] külalt; samas asusid ka [[Kohtla mõis|Kohtla]] ja [[Järve mõis]].
Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud [[Kohtla]] ja [[Järve (Kohtla)|Järve]] külalt. Samas kohas asusid ka [[Kohtla mõis|Kohtla]] ja [[Järve mõis|Järve]] mõisad.


Kohtla-Järve linnaosa jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat]]us: [[Järve (Kohtla)|Järve]] küla (''Jeruius'') ja Tõrvasküla (''Tourascula''), mille maadele rajati hiljem [[Kohtla mõis]].
Kohtla-Järve jääb osaliselt kahe ajaloolise küla aladele aastal [[1241]] mainiti [[Taani hindamisraamat]]us [[Järve (Kohtla)|Järve]] küla (''Jeruius'') ja Tõrvasküla (''Tourascula''). Viimase maadele rajati hiljem [[Kohtla mõis]].


1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.{{lisa viide}}
1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.{{lisa viide}}


Kohtla-Järve linnapea oli aastail 2003–2016 [[Jevgeni Solovjov]].<ref>[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref><ref>[http://uudised.err.ee/v/39ef7024-2f93-4646-8a8a-24f9448ac6ea Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist]</ref>
Kohtla-Järve linnapea oli aastatel 2003–2016 [[Jevgeni Solovjov]].<ref>[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref><ref>[http://uudised.err.ee/v/39ef7024-2f93-4646-8a8a-24f9448ac6ea Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist]</ref>


== Majandus ==
== Majandus ==
Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: [[Viru Keemia Grupp]], [[Eastman Specialties]], [[Novotrade Invest]], mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal umbes 255 miljonit eurot. [[Nitrofert]]i keemiatehas lõpetas töö [[2009]]. aasta veebruaris, kuid taaskäivitati [[2012]]. aasta detsembris.
Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: [[Viru Keemia Grupp]], [[Eastman Specialties]], [[Novotrade Invest]], mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal umbes 255 miljonit eurot. [[Nitrofert]]i keemiatehas lõpetas töö [[2009]]. aasta veebruaris, kuid taaskäivitati [[2012]]. aasta detsembris.


Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus ([[Remeksi keskus]]), õmblustööstus (kümme ettevõtet, sh [[Baltika]] tütarettevõtte [[Virulane]] õmblustsehh), mööblitööstus ([[TNC Components]]) ja ehitusmaterjalide tootmine.
Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus ([[Remeksi keskus]]), mööblitööstus ([[TNC Components]]) ja ehitusmaterjalide tootmine. Tähtsal kohal on ka õmblustööstus – sellel alal tegutseb kümme ettevõtet, sealhulgas [[Baltika|Baltika']] tütarettevõtte Virulase õmblustsehh.


Hinnanguliselt oli [[2011]]. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.
Hinnanguliselt oli [[2011]]. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.
41. rida: 41. rida:
[[Kohtla-Järve JK Järve]] mängib [[jalgpall]]i Eesti [[Esiliiga B]]-tasandil.
[[Kohtla-Järve JK Järve]] mängib [[jalgpall]]i Eesti [[Esiliiga B]]-tasandil.
Kohtla-Järve [[BC HITO]] mängib [[korvpall]]i [http://www.basket.ee/et/meeste-teine-illiga/3/ Eesti teises liigas.]
Kohtla-Järve [[BC HITO|KK HITO]] mängib [[korvpall]]i [http://www.basket.ee/et/meeste-teine-illiga/3/ Eesti teises liigas.]


==Linnaosad==
==Linnaosad==
67. rida: 67. rida:
*[[Outokumpu]], [[Soome]] (1969)
*[[Outokumpu]], [[Soome]] (1969)
*[[Norderstedt]], [[Saksamaa]] (1989)
*[[Norderstedt]], [[Saksamaa]] (1989)
*[[Kėdainiai]], [[Leedu]] (1997)
*[[Kėdainiai rajoon]], [[Leedu]] (1997)
*[[Saransk]], [[Venemaa]] (1998)
*[[Saransk]], [[Venemaa]] (1998)
*[[Veliki Novgorod]], [[Venemaa]] (2004)
*[[Veliki Novgorod]], [[Venemaa]] (2004)

Redaktsioon: 25. detsember 2019, kell 20:24

Kohtla-Järve

Pindala 39,3 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 33 675 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 0321[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 24′ N, 27° 17′ E
Kohtla-Järve (Eesti)
Kohtla-Järve
Kaart

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mille elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.

Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal.

Ajalugu

Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt. Samas kohas asusid ka Kohtla ja Järve mõisad.

Kohtla-Järve jääb osaliselt kahe ajaloolise küla aladele – aastal 1241 mainiti Taani hindamisraamatus Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula). Viimase maadele rajati hiljem Kohtla mõis.

1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.[viide?]

Kohtla-Järve linnapea oli aastatel 2003–2016 Jevgeni Solovjov.[4][5]

Majandus

Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal umbes 255 miljonit eurot. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. aasta veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. aasta detsembris.

Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine. Tähtsal kohal on ka õmblustööstus – sellel alal tegutseb kümme ettevõtet, sealhulgas Baltika' tütarettevõtte Virulase õmblustsehh.

Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.

Lisaks tegutsevad läheduses Viru põlevkivikaevandus (plaanis sulgeda 2013. aastal) ja elektrijaamad (sh Ahtme elektrijaam võimsusega 30 MW).

Sport

Kohtla-Järve JK Järve mängib jalgpalli Eesti Esiliiga B-tasandil.

Kohtla-Järve KK HITO mängib korvpalli Eesti teises liigas.

Linnaosad

(1) Ahtme, (2) Järve, (3) Oru, (4) Sompa, (5) Kukruse

Kohtla-Järve linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast:[6]

2011 2016 2017
Ahtme 17 252 16 222 16 140
Järve 17 054 15 869 15 952
Oru 1266 1133 1117
Sompa 958 873 870
Kukruse 572 550 529

Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev. 2017. aastani kuulus linna koosseisu Viivikonna koos Sirgalaga.

Sõpruslinnad

Kohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides on:[7]

Pildid

Vaata ka

Viited

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 8.07.2023.
  3. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  4. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  5. Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist
  6. Statistikaamet (14.8.2018). "RV0241: Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar".
  7. "Sõpruslinnad". Kohtla-Järve linn. Vaadatud 31. august 2019.
  8. Rudi, Hanneli (20. jaanuar 2009). "Tudeng tahab Kohtla-Järve jätta ühe linna sümbolita". Postimees. Vaadatud 9.05.2019. See monument on oma ajastu märk, ta jätab väga raske mulje ... Kozeratski arvates võiks kaevurite kuju minna Kukrusel asuvasse põlevkivimuuseumi.
  9. Saaremäe, Üllar (26. jaanuar 2018). "Kultuuri kaevuv Kohtla-Järve". Sirp (ajaleht). Vaadatud 9.05.2019.

Välislingid