Pirukas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Pirukad, mille valmistamine oli [[Ida-Euroopa]]s väga levinud, polnud eesti [[talurahvas|talurahva]] hulgas [[19. sajand]]il veel kuigi tuntud. Pirukad, kui parem toit, olid tarvitusel Eesti idaosas, aga maa lääneosas ja saartel vähetuntud<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 209</ref>. |
Pirukad, mille valmistamine oli [[Ida-Euroopa]]s väga levinud, polnud eesti [[talurahvas|talurahva]] hulgas [[19. sajand]]il veel kuigi tuntud. Pirukad, kui parem toit, olid tarvitusel Eesti idaosas, aga maa lääneosas ja saartel vähetuntud<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 209</ref>. |
||
Pirukataigen tehti valdavalt [[rukis|rukki]]jahust. Kõige levinumad olid mitmesugused kalapirukad nii värskest kui soolakalast. Kalad pandi pirukasse harilikult |
Pirukataigen tehti valdavalt [[rukis|rukki]]jahust. Kõige levinumad olid mitmesugused kalapirukad nii värskest kui soolakalast. Kalad pandi pirukasse harilikult tervelt. Rohkem valmistati soola[[räim]]e- ehk silgupirukaid, [[Peipsi]] ja [[Võrtsjärv]]e ümbruses ka [[kiisk|kiisa-]], [[särg|särje-]], [[latikas|latika-]] ja [[ahven]]apirukaid. Lihapirukaid küpsetati vähem, täidiseks soolatud sealiha- või singitükk. Tuntud olid ka [[kapsas|kapsa- ja-]] [[kaalikas|kaalika]]pirukad, eriti Põhja-Eestis<ref name="Rahvakultuuri leksikon"></ref>. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 24. detsember 2019, kell 13:39
Pirukas on peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode.
Ajaloost
Pirukad, mille valmistamine oli Ida-Euroopas väga levinud, polnud eesti talurahva hulgas 19. sajandil veel kuigi tuntud. Pirukad, kui parem toit, olid tarvitusel Eesti idaosas, aga maa lääneosas ja saartel vähetuntud[1].
Pirukataigen tehti valdavalt rukkijahust. Kõige levinumad olid mitmesugused kalapirukad nii värskest kui soolakalast. Kalad pandi pirukasse harilikult tervelt. Rohkem valmistati soolaräime- ehk silgupirukaid, Peipsi ja Võrtsjärve ümbruses ka kiisa-, särje-, latika- ja ahvenapirukaid. Lihapirukaid küpsetati vähem, täidiseks soolatud sealiha- või singitükk. Tuntud olid ka kapsa- ja- kaalikapirukad, eriti Põhja-Eestis[1].
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 209