Tartu Mänguasjamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
15. rida: 15. rida:
== Ajalugu ==
== Ajalugu ==


Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eellane oli 1. detsembril 1990 avatud ja 1991. aasta märtsini [[Tartu Linnamuuseum]]is üleval olnud näitus "Mängime koos". Näituse panid kokku [[Meeri Säre]], [[Tiia Toomet]] ja [[Mare Hunt]], kes selleks tarbeks kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui ka täiskasvanutele näidata, et erinevatel aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunal.
Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eellane oli 1. detsembril 1990 avatud ja 1991. aasta märtsini [[Tartu Linnamuuseum]]is üleval olnud näitus "Mängime koos". Näituse panid kokku [[Meeri Säre]], [[Tiia Toomet]] ja [[Mare Hunt]], kes selleks tarbeks kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui ka täiskasvanutele näidata, et eri aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunal.


Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nimega nukumuuseum) asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu Linnavalitsus]]elt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.
Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nukumuuseumina) asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu Linnavalitsus]]elt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.


Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartus, Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressiga Lai 1, Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina. Muuseumi loojateks olid Meeri Säre, Mare Hunt ja Tiia Toomet. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro.
Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartus, Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressiga Lai 1, Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina. Muuseumi loojad olid Meeri Säre, Mare Hunt ja Tiia Toomet. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro.


2003. aasta lõpul kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. Samal ajal anti muuseumi käsutusse kõrvalmaja Lutsu 4, kus paiknevad kogud ja tööruumid.
2003. aasta lõpul kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. Samal ajal anti muuseumi käsutusse kõrvalmaja Lutsu 4, kus paiknevad kogud ja tööruumid.
25. rida: 25. rida:
2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja. Seal pandi vaatamiseks välja 2000. aastal OÜ-lt [[Nukufilm]] kingituseks saadud haruldane kollektsioon Eesti nukufilmide nukkudest ja rekvisiitidest, mis kuni selle ajani olid eksponeeritud mänguasjamuuseumi filiaalis Filminukkude Galeriis ([[Ülikooli tänav]] 1). Kuni 2010. aastani näidati õuemajas ka Eesti nukuteatrite etenduste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke mujalt maailmast.
2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja. Seal pandi vaatamiseks välja 2000. aastal OÜ-lt [[Nukufilm]] kingituseks saadud haruldane kollektsioon Eesti nukufilmide nukkudest ja rekvisiitidest, mis kuni selle ajani olid eksponeeritud mänguasjamuuseumi filiaalis Filminukkude Galeriis ([[Ülikooli tänav]] 1). Kuni 2010. aastani näidati õuemajas ka Eesti nukuteatrite etenduste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke mujalt maailmast.


30. mail 2010 avati Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksis teatrimaja Teatri Kodu (Lutsu tn 2) milles asuvad teatrisaal, lastestuudio ja teatrinukkude muuseum. Teatri Kodu näol on tegemist maailmas ainulaadse teatrimajaga, mille tegevuste korraldamisel ammutatakse inspiratsiooni mänguasjamuuseumist, lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest.
30. mail 2010 avati Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksis teatrimaja Teatri Kodu (Lutsu 2) milles asuvad teatrisaal, lastestuudio ja teatrinukkude muuseum. Teatri Kodu näol on tegemist maailmas ainulaadse teatrimajaga, mille tegevuste korraldamisel ammutatakse inspiratsiooni mänguasjamuuseumist, lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest.


== Maskott ==
== Maskott ==
35. rida: 35. rida:
== Ekspositsioon ==
== Ekspositsioon ==


Tartu Mänguasjamuuseumi püsiekspositsioon on üles ehitatud teemade kaupa mänguliste stseenidena. Lutsu 8 hoones on erinevates ruumides eksponeeritud linnalaste mänguasjad; talulaste mänguasjad; pabernukud, [[lauamäng]]ud ja [[mängukaardid|kaardid]]; [[nukumaja]]d, mängukarud, 20. sajandi mänguasjad; käsitöö- ja kunstnikunukud; [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogudeaegsed]] mänguasjad, õuemänguasjad, [[Vladimir Sapožnin]]i mehaaniliste mänguasjade kogu; poiste mänguasjad ja [[mudelraudtee]]; Eesti tootjate mänguasjad ning maailma rahvaste nukud. Muuseumi peamajast viib galerii õuemajja, mille teine korrus on filminukkude päralt, esimesel korrusel korraldatakse ajutisi näituseid.
Tartu Mänguasjamuuseumi püsiekspositsioon on üles ehitatud teemade kaupa mänguliste stseenidena. Lutsu 8 hoones on ruumiti eksponeeritud linnalaste mänguasjad; talulaste mänguasjad; pabernukud, [[lauamäng]]ud ja [[mängukaardid|kaardid]]; [[nukumaja]]d, mängukarud, 20. sajandi mänguasjad; käsitöö- ja kunstnikunukud; [[Nõukogude okupatsioon Eestis|nõukogudeaegsed]] mänguasjad, õuemänguasjad, [[Vladimir Sapožnin]]i mehaaniliste mänguasjade kogu; poiste mänguasjad ja [[mudelraudtee]]; Eesti tootjate mänguasjad ning maailma rahvaste nukud. Muuseumi peamajast viib galerii õuemajja, mille teine korrus on filminukkude päralt, esimesel korrusel korraldatakse ajutisi näituseid.


Teatri Kodu keldris on väljapanek Eesti ja maailma rahvaste teatrinukkudest ning [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel väljakaevamistel]] avastatud keskaegsest elamust koos sealsete leidudega.
Teatri Kodu keldris on väljapanek Eesti ja maailma rahvaste teatrinukkudest ning [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel väljakaevamistel]] avastatud keskaegsest elamust koos sealsete leidudega.
45. rida: 45. rida:
Nii mänguasjamuuseumis kui ka teatrimajas toimuvad lasteprogrammid, koolivaheaja töötoad, teemaekskursioonid, meisterdamiskursused ja huviringid.
Nii mänguasjamuuseumis kui ka teatrimajas toimuvad lasteprogrammid, koolivaheaja töötoad, teemaekskursioonid, meisterdamiskursused ja huviringid.


Lutsu 8 hoone teisel korrusel asub mängutuba, mis on mõeldud lastele ja vanematele üheskoos aja veetmiseks, gruppe võetakse mängutoas vastu ainult kokkuleppel. Mängutoas saab mängida arendavate mänguasjade ja lauamängudega, lehitseda lasteraamatuid, proovida selga kostüüme ning sisustada nukumaju. Mängutoas viiakse läbi ka muuseumiprogramme ja laste sünnipäevi.
Lutsu 8 hoone teisel korrusel asub mängutuba, mis on mõeldud lastele ja vanematele üheskoos aja veetmiseks, gruppe võetakse mängutoas vastu ainult kokkuleppel. Mängutoas saab mängida arendavate mänguasjade ja lauamängudega, lehitseda lasteraamatuid, proovida selga kostüüme ning sisustada nukumaju. Mängutoas tehakse ka muuseumiprogramme ja peetakse laste sünnipäevi.


Lutsu 2 teine korrus on lastestuudio päralt, kus pakutakse gruppidele erinevaid teatri- ja mänguasjateemalisi õpitubasid. Samuti tegutseb lastestuudios laste teatriklubi ning viiakse läbi temaatilisi sünnipäevapidusid.
Lutsu 2 teine korrus on lastestuudio päralt, kus pakutakse gruppidele teatri- ja mänguasjateemalisi õpitubasid. Samuti tegutseb lastestuudios laste teatriklubi ning peetakse temaatilisi sünnipäevapidusid.


== Üritused ja etendused ==
== Üritused ja etendused ==
61. rida: 61. rida:
Tartu Mänguasjamuuseumi kogud on jaotatud esemekoguks, pildikoguks, kunstikoguks ja teaduslikuks arhiivkoguks.
Tartu Mänguasjamuuseumi kogud on jaotatud esemekoguks, pildikoguks, kunstikoguks ja teaduslikuks arhiivkoguks.


'''Esemekogu''' põhikogus on peamiselt Eestis kasutatud mänguasjad, kuid on ka lastekultuuriga seotud esemeid, maailma rahvaste suveniire ja rahvapäraseid mänguasju ning Eesti autorinukke. Muuseumil on küllalti suur kollektsioon nõukogude perioodil Eestis toodetud mänguasjadest (Polümeer, Salvo, Norma, Tartu Plastmasstoodete Katsetehas jt.). Esemekogu põhikogusse on jõudnud ka mitmeid erakollektsioone (Vladimir Sapožnini üleskeeratavate ja mudelmänguasjade kogu, Niina Lepiksaare maailma rahvaste suveniirnukkude kogu, Maia Mathieseni kollektsiooninukkude kogu jt.). Lisaks põhikogule on esemekogus ka filminukkude kogu (Eesti Nukufilmi filminukud, rekvisiidid, maketid, kavandid jms) ning teatrinukkude kogu, kus on erinevat tüüpi teatrinukud maailma eri paikadest.
'''Esemekogu''' põhikogus on peamiselt Eestis kasutatud mänguasjad, kuid on ka lastekultuuriga seotud esemeid, maailma rahvaste suveniire ja rahvapäraseid mänguasju ning Eesti autorinukke. Muuseumil on küllalti suur kollektsioon nõukogude perioodil Eestis toodetud mänguasjadest (Polümeer, Salvo, Norma, Tartu Plastmasstoodete Katsetehas jt). Esemekogu põhikogusse on jõudnud ka mitmeid erakollektsioone (Vladimir Sapožnini üleskeeratavate ja mudelmänguasjade kogu, Niina Lepiksaare maailma rahvaste suveniirnukkude kogu, Maia Mathieseni kollektsiooninukkude kogu jm). Lisaks põhikogule on esemekogus ka filminukkude kogu (Eesti Nukufilmi filminukud, rekvisiidid, maketid, kavandid jms) ning teatrinukkude kogu, kus on eri tüüpi teatrinukke maailma eri paikadest.


'''Pildikogus''' on mänguasjade ja lastega seotud fotod, postkaardid, kalendrid, plakatid, kilekotid, märgid jms.
'''Pildikogus''' on mänguasjade ja lastega seotud fotod, postkaardid, kalendrid, plakatid, kilekotid, märgid jms.
71. rida: 71. rida:
Tartu Mänguasjamuuseumi juures on temaatiline käsiraamatukogu, mis on uurijatele kasutamiseks avatud. Mänguasjahuvilised saavad Eestis toodetud mänguasjadega tutvumiseks kasutada ka digiarhiivi.
Tartu Mänguasjamuuseumi juures on temaatiline käsiraamatukogu, mis on uurijatele kasutamiseks avatud. Mänguasjahuvilised saavad Eestis toodetud mänguasjadega tutvumiseks kasutada ka digiarhiivi.


2016. aasta seisuga on mänguasjamuuseumi kogudes kokku 24694 museaali ning 1387 abifondi eset. 
2016. aasta seisuga on mänguasjamuuseumi kogudes kokku 24694 museaali ja 1387 abifondi eset. 


== Hooned ==
== Hooned ==


Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksi kuuluvad hooned Lutsu tn 2, Lutsu tn 4 ja Lutsu tn 8, lisaks ka aadressita maja Lutsu tn 8 õuel. Kõik hooned on omavahel ühendatud galeriidega.
Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksi kuuluvad hooned Lutsu 2, Lutsu 4 ja Lutsu 8, lisaks ka aadressita maja Lutsu 8 õuel. Kõik hooned on omavahel ühendatud galeriidega.


=== Lutsu tn 8 ===
=== Lutsu 8 ===
[[Pilt:Tartu mänguasjamuuseumi hoone Lutsu 8, 20. september 2011.jpg|pisi|Lutsu tn 8]]
[[Pilt:Tartu mänguasjamuuseumi hoone Lutsu 8, 20. september 2011.jpg|pisi|Lutsu 8]]
Mänguasjamuuseumi maja Lutsu tn 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puuehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii [[Barokk|hilisbaroki]] kui ka [[klassitsism]]i stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on tänaseni säilinud [[mantelkorsten]], rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja [[Karniis|puitkarniis]]. Majas on olnud kaks [[anfilaad]]i, mis on ka praegu kohati jälgitavad.
Mänguasjamuuseumi maja Lutsu 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puitehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii [[Barokk|hilisbaroki]] kui ka [[klassitsism]]i stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on tänaseni säilinud [[mantelkorsten]], rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja [[Karniis|puitkarniis]]. Majas on olnud kaks [[anfilaad]]i, mis on ka praegu kohati jälgitavad.


19. sajandi I veerandil tegutses hoones Tartu kreiskool, kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja erakätesse, millele järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja [[Klassitsism|klassitsistliku]] esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, laed ja seinad krohviti, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder.
19. sajandi I veerandil tegutses hoones Tartu kreiskool, kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja erakätesse, millele järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja [[Klassitsism|klassitsistliku]] esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, laed ja seinad krohviti, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder.
93. rida: 93. rida:
Uuemal ajal seisis hoone aastakümneid varemetes. See renoveeriti 2005. aastal: taastati kivi- ja vahvärkseinad ning ehitati katusealusesse teine korrus. Hoone ehitamist toetas [[Euroopa Liit]].
Uuemal ajal seisis hoone aastakümneid varemetes. See renoveeriti 2005. aastal: taastati kivi- ja vahvärkseinad ning ehitati katusealusesse teine korrus. Hoone ehitamist toetas [[Euroopa Liit]].


=== Lutsu tn 2 ===
=== Lutsu 2 ===


Esimesed puithoonete jäänused Lutsu tänav maja nr 2 aluselt krundilt pärinevad hiljemalt 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, [[Kerisahi|kerishüpokaustahi]] ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal jäeti hüpokaustahi kasutusest kõrvale 16. sajandil ning majja ehitati kahhelahjud. 17. sajandi teisel poolel elas siin õuekohtu eesistuja-president [[Lars von Fleming]], ka hilisematel plaanidel on hoone märgitud kui "Presidendi Maja". Hooneid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud ning mõlemad majad said kõvasti kannatada [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] (1700–1721).
Esimesed puithoonete jäänused Lutsu tänav maja nr 2 aluselt krundilt pärinevad hiljemalt 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, [[Kerisahi|kerishüpokaustahi]] ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal jäeti hüpokaustahi kasutusest kõrvale 16. sajandil ning majja ehitati kahhelahjud. 17. sajandi teisel poolel elas siin õuekohtu eesistuja-president [[Lars von Fleming]], ka hilisematel plaanidel on hoone märgitud Presidendi Majana. Hooneid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud ning mõlemad majad said kõvasti kannatada [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] (1700–1721).


1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praeguseni seisev Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puuehitisega. 19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli erinevate omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid, linnaasutused ja teater. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele [[Baltimaad|Baltikumis]] ja [[Venemaa]]l, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust.
1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praeguseni seisev Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puitehitisega. 19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli erinevate omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid, linnaasutused ja teater. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele [[Baltimaad|Baltikumis]] ja [[Venemaa]]l, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust.


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 23. detsember 2019, kell 07:29

Tartu mänguasjamuuseumi Lutsu 8 hoone peasissepääs, 2011
Detail Tartu mänguasjamuuseumi peasissepääsu kohal, 2011

Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutusena.

Muuseum asus algul Toomemäe nõlval eramaja (nn Grenzsteini maja) keldriruumides ja väikses õuemajas aadressiga Lai 1.

2003. aasta lõpul kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu tänav 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba.

2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja, kus eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis tehtud nukufilmide tegelasi ja rekvisiite ning joonisfilmide kavandeid. Hoone teisel korrusel korraldatakse mänguasja- ja nukuteemalisi ajutisi näitusi.

2010. aastast tegutseb aadressil Lutsu 2 mänguasjamuuseumi teatrimaja Teatri Kodu, kus lapsed saavad vaadata etendusi, teha ise nukuteatrit ning osa võtta põnevatest teatri- ja mänguasjateemaga seotud tegevustest. Teatri Kodu keldris on mehaaniline nukuteater ja väike muuseumiosa, maja teisel korrusel asub Lastestuudio.

Ajalugu

Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eellane oli 1. detsembril 1990 avatud ja 1991. aasta märtsini Tartu Linnamuuseumis üleval olnud näitus "Mängime koos". Näituse panid kokku Meeri Säre, Tiia Toomet ja Mare Hunt, kes selleks tarbeks kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui ka täiskasvanutele näidata, et eri aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunal.

Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nukumuuseumina) asutatama Tartu Linnamuuseumi filiaalina ning selleks saadi ka Tartu Linnavalitsuselt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.

Tartu Mänguasjamuuseum avati 28. mail 1994 Tartus, Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressiga Lai 1, Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina. Muuseumi loojad olid Meeri Säre, Mare Hunt ja Tiia Toomet. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro.

2003. aasta lõpul kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. Samal ajal anti muuseumi käsutusse kõrvalmaja Lutsu 4, kus paiknevad kogud ja tööruumid.

2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja. Seal pandi vaatamiseks välja 2000. aastal OÜ-lt Nukufilm kingituseks saadud haruldane kollektsioon Eesti nukufilmide nukkudest ja rekvisiitidest, mis kuni selle ajani olid eksponeeritud mänguasjamuuseumi filiaalis Filminukkude Galeriis (Ülikooli tänav 1). Kuni 2010. aastani näidati õuemajas ka Eesti nukuteatrite etenduste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke mujalt maailmast.

30. mail 2010 avati Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksis teatrimaja Teatri Kodu (Lutsu 2) milles asuvad teatrisaal, lastestuudio ja teatrinukkude muuseum. Teatri Kodu näol on tegemist maailmas ainulaadse teatrimajaga, mille tegevuste korraldamisel ammutatakse inspiratsiooni mänguasjamuuseumist, lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest.

Maskott

Tartu Mänguasjamuuseumi maskott on karu Lillekäpp. Triibulise rahvariideseelikuga mängukaru õmbles 1994. aastal muuseumi avamise aegu rahvusliku käsitöö eriala üliõpilane Kai Maser. Karule nime leidmiseks kuulutati ajalehes Postimees välja konkurss. Selle võitis 5-aastane tüdruk Käbi Stolovitš, kes pakkus nimeks Lillekäpp, kuna karu käpad olid õmmeldud lillelisest riidest.

Lillekäpp on aja jooksul esinenud nii televisioonis kui ka lasteüritustel, temast on kirjutatud raamatuid ja joonistatud kaarte, tema kujutist kasutatakse muuseumi templil ja ametlikel paberitel ning ta on üles astunud ka Teatri Kodu omalavastuses "Öö mänguasjamuuseumis".

Ekspositsioon

Tartu Mänguasjamuuseumi püsiekspositsioon on üles ehitatud teemade kaupa mänguliste stseenidena. Lutsu 8 hoones on ruumiti eksponeeritud linnalaste mänguasjad; talulaste mänguasjad; pabernukud, lauamängud ja kaardid; nukumajad, mängukarud, 20. sajandi mänguasjad; käsitöö- ja kunstnikunukud; nõukogudeaegsed mänguasjad, õuemänguasjad, Vladimir Sapožnini mehaaniliste mänguasjade kogu; poiste mänguasjad ja mudelraudtee; Eesti tootjate mänguasjad ning maailma rahvaste nukud. Muuseumi peamajast viib galerii õuemajja, mille teine korrus on filminukkude päralt, esimesel korrusel korraldatakse ajutisi näituseid.

Teatri Kodu keldris on väljapanek Eesti ja maailma rahvaste teatrinukkudest ning arheoloogilistel väljakaevamistel avastatud keskaegsest elamust koos sealsete leidudega.

Kõigis ekspositsiooniruumides on püütud külastajatele pakkuda interaktiivsust: saab mängida vanade mänguasjade ja lauamängude koopiatega, käivitada mudelraudteed ja mehaanilist nukuteatrit, uurida mänguasjade ajalugu tutvustavaid meediaprogramme, vaadata Eesti animafilme, teha väikestel minilavadel nukuteatrit jm.

Muuseumipedagoogika

Nii mänguasjamuuseumis kui ka teatrimajas toimuvad lasteprogrammid, koolivaheaja töötoad, teemaekskursioonid, meisterdamiskursused ja huviringid.

Lutsu 8 hoone teisel korrusel asub mängutuba, mis on mõeldud lastele ja vanematele üheskoos aja veetmiseks, gruppe võetakse mängutoas vastu ainult kokkuleppel. Mängutoas saab mängida arendavate mänguasjade ja lauamängudega, lehitseda lasteraamatuid, proovida selga kostüüme ning sisustada nukumaju. Mängutoas tehakse ka muuseumiprogramme ja peetakse laste sünnipäevi.

Lutsu 2 teine korrus on lastestuudio päralt, kus pakutakse gruppidele teatri- ja mänguasjateemalisi õpitubasid. Samuti tegutseb lastestuudios laste teatriklubi ning peetakse temaatilisi sünnipäevapidusid.

Üritused ja etendused

Tartu Mänguasjamuuseum korraldab mitmesuguseid perepäevi ja lasteüritusi koolivaheaegadel, jõuluajal, seoses oma näituste ja muude sündmustega. Iga aasta mai viimasel nädalavahetusel peetakse muuseumi sünnipäeva, mil muuseum on linnarahvale avatud tasuta, toimuvad mängud ja võistlused ning pakutakse torti. Traditsiooniliselt on Tartu Mänguasjamuuseum osalenud ka Tartu Hansapäevadel, pakkudes meisterdamist ja tegevust Hansamängude Õuel.

Alates 2010. aastast toimuvad Teatri Kodus regulaarselt lastele ja peredele suunatud teatrietendused, mis on lavastatud Teatri Kodu jaoks või külla kutsutud teistest Eesti etendusasutustest. Samuti korraldatakse seal kontserte, filmiõhtuid, seminare jm muuseumi temaatikaga sobivaid üritusi.

Kogud

Suurem osa esemeid tuleb Tartu Mänguasjamuuseumi kogudesse annetustena.

Tartu Mänguasjamuuseumi kogud on jaotatud esemekoguks, pildikoguks, kunstikoguks ja teaduslikuks arhiivkoguks.

Esemekogu põhikogus on peamiselt Eestis kasutatud mänguasjad, kuid on ka lastekultuuriga seotud esemeid, maailma rahvaste suveniire ja rahvapäraseid mänguasju ning Eesti autorinukke. Muuseumil on küllalti suur kollektsioon nõukogude perioodil Eestis toodetud mänguasjadest (Polümeer, Salvo, Norma, Tartu Plastmasstoodete Katsetehas jt). Esemekogu põhikogusse on jõudnud ka mitmeid erakollektsioone (Vladimir Sapožnini üleskeeratavate ja mudelmänguasjade kogu, Niina Lepiksaare maailma rahvaste suveniirnukkude kogu, Maia Mathieseni kollektsiooninukkude kogu jm). Lisaks põhikogule on esemekogus ka filminukkude kogu (Eesti Nukufilmi filminukud, rekvisiidid, maketid, kavandid jms) ning teatrinukkude kogu, kus on eri tüüpi teatrinukke maailma eri paikadest.

Pildikogus on mänguasjade ja lastega seotud fotod, postkaardid, kalendrid, plakatid, kilekotid, märgid jms.

Kunstikogus on nii professionaalsete kunstnike teemakohaseid teoseid kui ka laste tehtud akvarelle, joonistusi jms.

Teaduslikus arhiivkogus on talletatud intervjuud, küsitluslehtede vastused ja muud mänguasjamuuseumi temaatikaga haakuvad materjalid.

Tartu Mänguasjamuuseumi juures on temaatiline käsiraamatukogu, mis on uurijatele kasutamiseks avatud. Mänguasjahuvilised saavad Eestis toodetud mänguasjadega tutvumiseks kasutada ka digiarhiivi.

2016. aasta seisuga on mänguasjamuuseumi kogudes kokku 24694 museaali ja 1387 abifondi eset. 

Hooned

Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksi kuuluvad hooned Lutsu 2, Lutsu 4 ja Lutsu 8, lisaks ka aadressita maja Lutsu 8 õuel. Kõik hooned on omavahel ühendatud galeriidega.

Lutsu 8

Lutsu 8

Mänguasjamuuseumi maja Lutsu 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puitehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii hilisbaroki kui ka klassitsismi stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on tänaseni säilinud mantelkorsten, rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja puitkarniis. Majas on olnud kaks anfilaadi, mis on ka praegu kohati jälgitavad.

19. sajandi I veerandil tegutses hoones Tartu kreiskool, kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja erakätesse, millele järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja klassitsistliku esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, laed ja seinad krohviti, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder.

19.–20. sajandi vahetusel jagati hoone väiksemateks korteriteks ning majale lisati hoovipoolsed juurdeehitised, mis on nüüdseks lammutatud. 20. sajandi jooksul kasutati hoonet üürimajana, viimased elanikud lahkusid sellest 1990. aastate algupoolel.

1998. aastal ostis Tartu linn vana maja Tartu Mänguasjamuuseumi asupaigaks. Hoone renoveeriti vastavalt 19. sajandi üldilmele aastatel 2002–2003.

Õuemaja

Mänguasjamuuseumi õuemaja asub praeguse mänguasjamuuseumi ja endise Lutsu tänav 8 elumaja kõrvalhoones. 18.–19. sajandil ehitatud maakividest hoonet on kasutatud tõllakuuri ja sepikojana. Hoonel on ka tänaseni hästi säilinud võlvitud kelder.

Uuemal ajal seisis hoone aastakümneid varemetes. See renoveeriti 2005. aastal: taastati kivi- ja vahvärkseinad ning ehitati katusealusesse teine korrus. Hoone ehitamist toetas Euroopa Liit.

Lutsu 2

Esimesed puithoonete jäänused Lutsu tänav maja nr 2 aluselt krundilt pärinevad hiljemalt 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, kerishüpokaustahi ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal jäeti hüpokaustahi kasutusest kõrvale 16. sajandil ning majja ehitati kahhelahjud. 17. sajandi teisel poolel elas siin õuekohtu eesistuja-president Lars von Fleming, ka hilisematel plaanidel on hoone märgitud Presidendi Majana. Hooneid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud ning mõlemad majad said kõvasti kannatada Põhjasõjas (1700–1721).

1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praeguseni seisev Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puitehitisega. 19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli erinevate omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid, linnaasutused ja teater. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele Baltikumis ja Venemaal, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal Tartus ja omab suurt muinsusväärtust.

Välislingid