Hemoglobiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
27. rida: 27. rida:
Nagu nimigi ütleb, on verevärvnik ka [[pigment (bioloogia)|pigment]], mis annab [[erütrotsüüt|erütrotsüüdile]] iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid|porfüriini]] rühma) keskel asub [[raud|raua]] aatom.
Nagu nimigi ütleb, on verevärvnik ka [[pigment (bioloogia)|pigment]], mis annab [[erütrotsüüt|erütrotsüüdile]] iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid|porfüriini]] rühma) keskel asub [[raud|raua]] aatom.
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul [[hapnik]]u ja [[süsihappegaas]]i molekule siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne – valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele, kas ja mitu hapniku molekuli on hemoglobiiniga liitunud.
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul [[hapnik]]u ja [[süsihappegaas]]i molekule siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne – valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele, kas ja mitu hapniku molekuli on hemoglobiiniga liitunud.
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele.<ref>"Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]</ref> Kuna [[vingugaas]], süsinikmonooksiid seondub hemoglobiini raua aatomiga aktiivsemalt kui hapniku molekul, siis juhul kui õhus on vingu küllalt palju, seondub süsinikmonooksiidi molekul hemoglobiinis tavalisele hapniku kohale. Organism ei saa selle tulemusel piisavalt hapnikku ja järgneb mürgistus või organismi [[surm]].
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele.<ref>"Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]</ref> Kuna [[vingugaas]], süsinikmonooksiid seondub hemoglobiini raua aatomiga aktiivsemalt kui hapniku molekul, siis juhul kui õhus on vingu küllalt palju, seondub süsinikmonooksiidi molekul hemoglobiinis tavalisele hapniku kohale. Organism ei saa selle tulemusel piisavalt hapnikku ja järgneb [[vingumürgitus]], mis võib lõppeda organismi [[surm]]aga.


== Heme grupist ==
== Heme grupist ==

Redaktsioon: 15. detsember 2019, kell 02:13

Hemoglobiin täiskasvanud inimesel

Hemoglobiin ehk verevärvnik[1] ka globulaarne kromoproteiin (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev valk, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Hemoglobiini ja hemoglobiinilaadseid molekule on leitud ka osadel selgrootutel (rõngussidel, limustel, pärgussidel, kärssussidel), seentel ja taimedel.

Liigid

Hemoglobiini on mitut liiki:

  • A-hemoglobiin – normaalne täiskasvanute hemoglobiin;
  • A1C-hemoglobiin ehk glpkohemoglobiin – A1C glükoosiga soestunud hemoglobiin, mille hulk veres on suurenenud tasakaalustamata suhkurtõve korral;
  • C-hemoglobiin – teatud ebanormaalne hemoglobiin;
  • D-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • E-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • F-hemoglobiin – lootehemoglobiin;
  • Gower-hemoglobiin – kaks normaalset lootel esinevat hemoglobiini vormi;
  • H-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • S-hemoglobiin – teatud ebaonormaalne hemoglobiin.[1]

Termin

Sõna "hemoglobiin" tuleneb kreekakeelsest sõnast haima ('veri') ja ladinakeelsest sõnast globus ('kera').

Avastamine

Punase verepigmendi ehk hemoglobiinkristalli (saksa keeles Hämoglobinkristalle) õnnestus teadaolevalt esimesena eraldada saksa arstil Otto Funkel 1852. aastal.

Struktuur

Nagu nimigi ütleb, on verevärvnik ka pigment, mis annab erütrotsüüdile iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise sümmeetrilise kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli porfüriini rühma) keskel asub raua aatom. Kui raua kahevalentne aatom molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapniku ja süsihappegaasi molekule siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne – valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele, kas ja mitu hapniku molekuli on hemoglobiiniga liitunud. Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele.[2] Kuna vingugaas, süsinikmonooksiid seondub hemoglobiini raua aatomiga aktiivsemalt kui hapniku molekul, siis juhul kui õhus on vingu küllalt palju, seondub süsinikmonooksiidi molekul hemoglobiinis tavalisele hapniku kohale. Organism ei saa selle tulemusel piisavalt hapnikku ja järgneb vingumürgitus, mis võib lõppeda organismi surmaga.

Heme grupist

Hemoglobiinis sisalduv sümmeetrilise kujuga heme grupp, porfüriin, sarnaneb taimedes fotosünteesi käivitava klorofülli molekuliga, mille keskmes asub magneesiumiaatom.

Viited

  1. 1,0 1,1 Meditsiinisõnastik, 840:2004
  2. "Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus Valgus

Vaata ka

Kirjandus