Sankhara

Meelekujund või meeleolu on budismis mõiste, mis tähistab kõiki tegutsema sundivaid tegureid ning mida võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive.

Sanskriti mõistet saṃskāra on tõlgitud ja tõlgendatud mitmeti, kuid ühtset ja head vastet sellele ei ole. See on valmistaja või moodustaja ehk miski, mis valmistab ette millegi, mis järgneb. Enamasti viidatakse siin meele tahtelisele ja liikumapanevale aspektile. On kasutatud vasteid "tahtemoodustised", "elemendid-liigutajad" jmt.

Need on karmast tingitud tegurid, mis suunavad teadvuse objektidele ning loovad ja kaotavad dharmade hetkekombinatsioone. Nende toime avaldub ühtviisi nii teo, sõna kui ka mõtte tasandil. Ka öeldu ja mõeldu on tegu ehk karma.

Meelekujundid on üks isiksuse koostisosadest ja sõltuvusliku tekkimise ahela teine lüli. Meelekujundid tekivad varasemate (ka eelmiste elude) tegude tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb tegusid ja kogub teovilju vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade meelekujundite osakaalu.

Hinduismis tähistab see mõiste inimisiksust moodustavaid komponente, mis pärinevad eelmiste elude tegudest ja meeleseisunditest.