Vladimir Morozov

Vladimir Morozov

Isikuandmed
Riik	Venemaa
Sünniaeg	6. juuni 1992
Sünnikoht	Novosibirsk
Pikkus	185
Kaal	80
Sportlaskarjäär
Spordiklubi	Trojan Swim Club
Medalid
Olümpiamängud Pronks 2012 London 4x100 m vabalt Maailmameistrivõistlused Euroopa meistrivõistlused

Vladimir Viktorovitš Morozov (vene k.: Владимир Викторович Морозов; sündinud 16. juunil 1992 Novosibirskis) on Venemaa ujuja ja olümpiapronksmedalist. Ta on praeguse maailmarekordi omanik 100 meetri kompleksujumises (lühike rada), Venemaa rekordiomanik 50 meetri seliliujumises (pikk rada) ja vabaujumises (lühike ja pikk rada). Ta on Venemaa teeneline meistersportlane.

Morozov sündis Venemaal ja emigreerus 14-aastaselt Ameerika Ühendriikidesse. Ta õppis Torrance keskkoolis. Ta hakkas ujuma 9-aastaselt. Aastatel 2002–2006 treenis ta laste ja noorte spordikoolis "Кольцовские надежды" Koltsovo tööliste külas. Alates 2006. aastast elab ja treenib Los Angeleses. Morozov oli Lõuna-California ülikooli tudeng, kus õppis majandust. Alates 2011. aastast esindab Venemaa koondist.

Esmakordselt võistles ta Venemaa koondises 2011. aasta maailmameistrivõistlustel Shanghais (Hiina Rahvavabariik).

2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis kuulus Morozov Venemaa 4x100 meetri vabaujumise võistkonna koosseisu, kes oli Prantsusmaa ja USA järel kolmandal kohal. Kolmandat vahetust ujudes oli Morozovi aeg 47,85.

Pärast olümpiamänge võistles Morozov 2012. aasta Euroopa lühiraja meistrivõistlustel ja 2012. aasta lõpus peetud lühiraja maailmameistrivõistlustel. Chartres'is peetud Euroopa meistrivõistlustel võitis Morozov seitse medalit, sealhulgas individuaalsed tiitlid 100 meetri vabaujumises ja 100 m kompleksujumises. Istanbuli maailmameistrivõistlustel võitis Morozov kulla 50 m ja 100 meetri vabaujumises ning hõbeda 4x100 meetri kompleksujumises. 50 meetri vabaujumises alistas Morozov olümpiavõitja Florent Manaudou ja püstitas riigi rekordi ajaga 20,55.

2013. aastal Lõuna-California ülikoolis treener Dave Salo juures treenides võitis Morozov kolledži juunioride ujumisvõistlustel NCAA I divisjoni meistrivõistlused 50 m ja 100 m vabaujumises.

2013. aastal kvalifitseerus ta Barcelonas toimunud maailmameistrivõistlustele, ujudes nii 50 m kui ka 100 m vabaujumises, võites hõbeda 50 m vabaujumises. Ta osales ka 400 m vabaujumises,kus võitis pronksi.

Morozov osales 2015. aasta maailmameistrivõistlustel Kaasanis maailma ühe kiireima 50 meetri vabaujumise ujujana. Ta on äärmiselt mitmekülgne, võimalusega ujub mis tahes distantsi. 50 meetri vabaujumises jõudis Morozov finaali, kuid alles pärast poolfinaali saadud 8. koha jagamist koos Anthony Erviniga. Kordus ujumises oli ta 0,02 sekundit kiirem ja pääses finaali. Finaalis oli Morozov aeglasem pronksmedalist vaid 0,01 sekundi, mis andis talle 4. koha.

Samuti võttis ta osa ka 50 meetri seliliujumisest, tõestades, kui mitmekülgne ta on. Morozov jõudis finaali pärast poolfinaalis saadud 6. kohta. Ta tõusis finaalis koha võrra kõrgemale, et võtta üldarvestuses 5. koht. Morozov ujus ka 4 × 100 meetri vabaujumise kolmandat etapi, saades kiireima aja, et aidata venelastel hõbemedalit võita. Ehkki Morozov diskvalifitseeriti 100 vabaujumise individuaalsel võistlusel, oli tema aeg kiireim kogu võistluste jooksul.

Morozov nimetati Venemaa dopinguskandaali positiivsete programmi osaliseks, mida Venemaa dopinguvastane režiim väitis, et Maailma Dopinguvastase Agentuuri McLareni IP-raport väidab. Esialgu keelati tal võistlemine 2016. aasta olümpiamängudel, kuid ta ennistati hiljem Rios võistlema.

Morozov kuulus Venemaal 4x100 meetri vabaujumise võistkonda 2016. aasta Rio olümpiamängudel, mis lõpetas 4. kohal.

2017. aasta MM-il Budapestis lõpetas Morozov 50 meetri vabaujumises poodiumikohalt kõigest 0,03 sekundiga. Ta sai 4. kohta ajaga 21,46. Viimasel päeval õnnestus tal saada pronksmedal, kui ta liitus Rylov Evgeny, Kirill Prigoda ja Aleksandr Popkoviga 4 × 100 meetri teatejooksus. Morozov ujus vabaltujumise jagu ajaga 46.69, mis oli väljaku kiireim jaotus. Venemaa lõpetas USA ja Suurbritannia taga.

2017. aasta lühiraja Euroopa meistrivõistlustel Kopenhaagenis võitis Morozov 50 m vabaujumise ajaga 20,31, millega ületas meistrivõistluste rekordi. Ta edestas Ben Proudi 0,35 sekundiga. Morozov võitis kulla ka 4×50 m vabaujumises ja 4x50 m kompleksujumises. Viimases teateujumises ületati maailmarekord ajaga 1.30,44.

2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel Glasgowis võitis ta 3 medalit, sealhulgas kulla 4 × 100 vabaujumises ja hõbedad 4×100 m kompleksujumises ning segavõistkondade 4x100 m kompleksujumises. Samuti osales ta 50 m vabaujumises, kus ta saavutas 4. koha (21,74) ja 100 m vabaujumises, kus ta oli eelvõistlustel viies, kuid kolmas venelane (48,75) ja ei pääsenud seetõttu finaali, ning 50 m seliliujumises, kus ta oli taas 4. (24,69).

Saavutused

• Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude pronksmedalist 4 × 100 meetri vabaltujumises. Ta osales Venemaa koondise eest koos Nikita Lobintsevi, Andrei Grešini ja Danila Izotoviga.
• Omab Venemaa rekordit 50 m basseinis 50 m vabaujumises (21,44).
• Ta on Venemaa rekordi omanik distantsidel 50 m (20,31) ja 100 m vabaujumises (45,23) ning 100 m kompleksujumises (50,26) lühikeses basseinis (25 m).
• 30. augustil 2016. aastal Saksamaal toimunud maailmakarikavõistlustel läbis ta 100 meetri kompleksi ajaga 50,30, mis oli maailmarekord. Ta parandades enda tulemust 0,3 sekundi võrra.
• Esimene ujumise maailmakarika omanik Venemaa ujumise ajaloos.
• 30. september 2018 ületas Hollandis Eindhovenis toimunud maailmakarikavõistluste etapil 100 meetri kompleksujumises omaenda maailmarekordi, näidates tulemuseks 50,26 sekundit.