Erinevus lehekülje "Eesti Advokatuur" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Eestkõnelejate ja kohtusse otsuse tegemiseks kaasatud kohalike meeste kogemus ulatus suulises kultuuris 19. sajandisse, kui oli käes aeg vallakohtute üleandmiseks kohalike taluperemeeste kätte. Esimeste eestlastest advokaatide leidmine sel perioodil on raskendatud, kuna sakslastega võrdsete sotsiaalsete võimaluste avardumiseks loobusid paljud oma rahvuslikust päritolust.
 
1917. aastal tõusis Karksi vallakohtuniku pojapoeg Jaan Poska (1866-1920) Eestimaa kubermangu komissariks ehk senise Eestimaa kubermangu ja sellele lisandunud Liivimaa eestlaste osa kõrgeimaks ametnikuks. Alates 24.veebrauarist 1918 tegutses Poska Eesti välisministrina ja tema eestvedamisel kirjutati alla Tartu rahuleping. Sealjuures oli Jaan Poska mõju tähtis tema käe all tegutsenud noorematele advokaatidele Konstantin Pätsile ja Ado Birkile (Maanõukogu liige, Asutava Kogu liige, hilisem välisminister), kellel oli oluline roll Eesti riigi sünni juures.<ref> {{netiviide
| autor=Tark, Aare
| url = https://arvamus.postimees.ee/4431303/eesti-riigi-ammaemandad-ehk-kes-oigupoolest-olid-eesti-esimesed-advokaadid
| pealkiri = Eesti riigi ämmaemandad ehk kes õigupoolest olid Eesti esimesed advokaadid?
| väljaanne = Postimees
| aeg = 9. märts 2018 23:59
| vaadatud = 5.12.2019
}} </ref>
 
Enne esimest maailmasõda kogunesid Tallinnas ja teisteski linnades mitmed silmapaistvad eestlastest advokaadid, kes leidsid aega tegelda vahetu kohtutöö kõrval ka laiemalt ühiskonna harimisega. Jaan Poska kõrvale astusid Jaan Teemant, Jüri Vilms (Päästekomitee liige, Eesti esimene kohtuminister ja peaministri asetäitja), Otto Strandman (Asutava Kogu liige, hilisem välis-ja kohtuminister, ka riigivanem), August Rei (Asutava Kogu liige, hilisem riigivanem, välisminister, O. Tiefi valitsuse välisminister Rootsis, pagulasvalitsuse peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes).

Navigeerimismenüü