Narva veehoidla: erinevus redaktsioonide vahel
koordinaadid: 59° 20′ N, 28° 10′ E
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub Märgised: Viidete kustutamine Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
| asendikaart = Eesti |
| asendikaart = Eesti |
||
}} |
}} |
||
'''Narva veehoidla''' on [[tehisveekogu]] [[Eesti]] ja [[Venemaa]] piiril [[Narva jõgi|Narva jõel]] [[Narva]]st lõunas. |
|||
1949. aastal asuti projekteerima ja ehitama Eesti-Vene suurimat hüdrotehnilist rajatist – [[Narva hüdroelektrijaam]]a. Narva veehoidla rajati 1950. aastate alguses ja saavutas täismõõtmed 5. mail [[1956]]. Veehoidla alla jäid mitu küla, vana kalmistu ja kabel. Osaliselt jäid veehoidla alla Narva ja Pljussa jõesäng ning täielikult nn [[Pjata laht]]. |
|||
Narva veehoidla loomiseks suleti ülalpool [[Kreenholm]]i saart [[Narva jõgi|Narva jõe]] säng 206 meetri pikkuse ja 9,2 meetri kõrguse betoonist ülevoolupaisuga, mis jagati üheteistkümneks avaks. Avadest saab läbi lasta vett 2450–2600 kuupmeetrit sekundis. Jääkaitseseinal on 13 ava, mis taluvad jää |
|||
survet kuni neli tonni ruutmeetri kohta. |
|||
[[File:Narva hydroelectric station, Apr 2009.jpg|pisi|left|[[Narva hüdroelektrijaam]]]] |
|||
Narva veehoidla parempoolne muldtamm, pikkusega 350 meetrit, ühendab suublat ülevoolupaisuga ning vasakkalda oma (1294 meetrit) ülevoolupaisu vasakkaldaga. Veehoidla saavutas täismõõtmed 5. mail 1956. aastal. Veehoidla pindalast (191 km²) on Eesti [[territoorium]]il vaid 40 km². Veehoidla maht normaalse paisutatud veetaseme korral on 365 miljonit kuupmeetrit, sellest Eesti aladel 100 miljonit. |
|||
Narva veehoidla suurim sügavus on 15 m, keskmine sügavus 1,8 m. |
|||
Veehoidla tamm on 9,2 meetri kõrgune ja 206 meetri pikkune. |
|||
Kaks saart veehoidlas said endale nime 2017. aastal. Nende nimed on [[Põhja-Svariksaar]] ja [[Lõuna-Svariksaar]].<ref>[http://rus.err.ee/607502/u-dvuh-ostrovov-na-narvskom-vodohraniliwe-pojavilis-imena У двух островов на Нарвском водохранилище появились имена], rus.err.ee, 14.07.2017</ref> |
|||
Veehoidlasse suubuvad muu hulgas [[Narva jõgi|Narva]], [[Pljussa jõgi|Pljussa]] ja [[Pjata jõgi]]. [[Väljavool]] [[Soome laht]]e toimub Narva jõe kaudu. |
Veehoidlasse suubuvad muu hulgas [[Narva jõgi|Narva]], [[Pljussa jõgi|Pljussa]] ja [[Pjata jõgi]]. [[Väljavool]] [[Soome laht]]e toimub Narva jõe kaudu. |
||
Peamised [[Kalad|kalaliigid]] on [[haug]], [[ahven]], [[särg]], [[nurg]] ja |
Peamised [[Kalad|kalaliigid]] on [[haug]], [[ahven]], [[särg]], [[nurg]] ja |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 4. detsember 2019, kell 14:09
| Narva veehoidla | |
|---|---|
 Narva veehoidla sügisel. Vaade Kulgu sadama kohalt | |
| Valgla maad | Eesti, Läti, Valgevene, Venemaa |
| Sissevool | Narva jõgi, Pljussa jõgi, Mustajõgi, ja Kulgu jõgi ja Pjata jõgi |
| Väljavool | Narva jõgi |
| Pindala | 191 km² |
| Keskmine sügavus | 1,8 m |
| Suurim sügavus | 15,0 m |
| Koordinaadid | 59° 20′ N, 28° 10′ E |
  | |
Veehoidlasse suubuvad muu hulgas Narva, Pljussa ja Pjata jõgi. Väljavool Soome lahte toimub Narva jõe kaudu.
Peamised kalaliigid on haug, ahven, särg, nurg ja