Päästekomando

Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat päästeüksust. Reeglina loetakse päästekomandoks päästeüksuse alalist paiknemiskohta. Päästekomando lahutamatuks osaks on garaažid päästeautodele, olmeruumid valvemeeskonnale ning lao- ja hooldusruumid tehnika tarbeks. Sageli kuulub päästekomando juurde ka treeningväljak ning harjutustorn.

Terminini kujunemine

Enne 20. saj. lõpukümnendit oli peamiselt kasutusel mõiste tuletõrjekomando. Tegemist on liitsõnaga, mille esimene pool kirjeldab tegevust, kuid sõna komando pärinemine on vaieldav. Arvatavasti pärineb see algselt Portugali keelsest sõnast comando, mis tähendab käsku. Komando tänases mõistes sai ilmselt alguse Buuride poolt enesekaitseks formeeritud üksuste Afrikaani keelsest nimest Kommando [1]. Eesti keelde jõudis see sõna oletatavasti Saksa keele vahendusel. Täna on komando sageli üksuse sünonüümiks, kuid tema tähendus sõltub erinevates riikides suuresti kasutamise kontekstist. Sagedamini on tegemist militaarvaldkonna termini kui tsiviilüksusi kirjeldava mõistega.

Tuletõrjekomandode juhtivaks ülesandeks oli kannatanute päästmine tulekahjust ning võitlus kahjutulega. Peale taasiseseisvumist lisandus tuletõrjekomandodele ülesandeid nagu kannatanute päästmine varingutest, liiklusõnnetuste likvideerimine, keemiaõnnetuste likvideerimine jmt. See omakorda tingis mõiste ümbervaatamise ning kasutusele võeti mõiste tuletõrje- ja päästekomando. Päästekomando on uuem nimetus, mis tuli päästeteenistuses kasutusele 21. sajandi algusaastail. Termin päästekomando võeti kasutusele asendamaks mõnevõrra lohisevat tuletõrje- ja päästekomandot ning ka põhjusel, et see kirjeldab selle asutuse tegevust märksa paremini kui paljas tuletõrjekomando. Tänaseks on kujunenud olukord, kus nimetatud kolm mõistet on kasutusel paralleelselt, tähendades siiski ühte ja sedasama. Ametlikus kirjavahetuses ja õigusaktides eelistatakse sõna päästekomando. Igapäevaselt kasutatakse lühiduse pärast päästekomando asemikuna sageli sõna komando.

Rahvaliku nimetusena on kasutusel läinud sajandi alguses tekkinud nimed pritsimaja või pritsumaja. Tuletõrjujate slängis kasutatakse sageli ka nimesid pritsu või pritsukuur.

Päästekomandode klassifitseerimine

Päästekomandode klassifitseerimise aluseks on nende võimekus ehk nende suutlikus viia läbi erinevat tüüpi päästetöid. Päästetööde teostamise võimekuse tagavad piisav arv personali ja sobiv tehnika nomenklatuur. See millise võimekusega päästekomando luuakse sõltub esmajoones elanike arvust, kuid ka väljasõidupiirkonnas olevatest muudest ohtudest (raudtee, ohtlike tehnoloogiliste protsessidega ettevõtted jmt.). Eestis on olemas nelja tüüpi päästekomandosid. Päästekomandod erinevad üksteisest mitmete omaduste poolest[2].

Keskkomando

Väljakutse ootel päästeautod Tartu Keskkomandos

Keskkomandod paiknevad tihendalt asusatud (50000- rohkem) aladel või ka iga maakonna keskuses. Keskkomando päästetehnika väljasõidu aeg on 1 minut.

Tugikomando

Tugikomandod paiknevad selliselt, et 100-5000 elanikuga asutusüksus jääb sirgjooneliselt mõõtes kuni 25km kaugusele ning rohkem kui 5000 elanikuga asustusüksus jääb kuni 15km kaugusele. Tugikomando päästetehnika väljasõiduaeg on kuni 5 minutit.

Abikomando

Abikomandod ei ole valitsusasutused nagu seda on kesk- ja tugikomandod. Abikomandot haldab reeglina MTÜ, kuid abikomandoks võib olla ka ettevõtte päästeallüksus või kohaliku omavalitsuse hallatav päästeüksus. Neil ei ole kindlat väljasõidu piirkonda ja nad teostavad päästetöid Päästeametiga sõlmitud lepingu alusel, kus on fikseeritud ka väljasõiduaeg. Abikomando väljasõiduaeg on reeglina kümneid (20-30min) minuteid pikk.

Eraldi paiknev meeskond

Eraldi paiknev meeskond (EPM) on valitsusasutus ja moodustatakse tugikomando või keskkomando juurde. EPM- ide eesmägiks on parema reageerimisvalmiduse tagamine ning personalikulude kokkuhoid. Sageli on otstarbekas mõne väiksema päästekomando juhtkonna koondamine ja selle ülesannete andmine mõne teise päästekomando juhtkonnale. Sellisel juhul muutub päästekomando selle päästekomando EPM' iks mille juhtkonnale juhtimine üle antakse. Reageerimisvalmiduse seisukohalt parem kui päästetehnika paiknevad hajutatult, mitte ühes punktis koos, kuna õnnetuse toimumise koht ei ole ette teada.

Päästekomandode nimetamine

Eestis koostatakse päästekomandode nimetus klassifikatsioonist ja asukohast lähtuvalt. Esikohal on alati asustusüksuse nimi ja teisel kohal on klassifikatsioonist tulenev nimetus. Näiteks:

• Haapsalu Keskkomando
• Võnnu Tugikomando
• Kehtna Abikomando
• Viljandi Keskkomando Mõisaküla eraldi paiknev meeskond.