Pikk Hermann: erinevus redaktsioonide vahel
→Välislingid: - katkine link |
|||
37. rida: | 37. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
{{commonskat}} |
|||
* [http://www.zone.ee/12c/kunstiajalugu/tallinnaarhitektuur.html#pikkhermann Pikk Hermann @ 12c kunstiajalugu] |
|||
* [http://www.sirvilauad.ee./index.php?q=node/95&viitaja=wiki Pikk mure Pika Hermanniga. @ sirvilauad.ee] |
* [http://www.sirvilauad.ee./index.php?q=node/95&viitaja=wiki Pikk mure Pika Hermanniga. @ sirvilauad.ee] |
||
* [http://www.kodanik.ee/est/kasulikteada/vapp/ kodanik.ee: Lühidalt sinimustvalge lipu ajaloost] |
* [http://www.kodanik.ee/est/kasulikteada/vapp/ kodanik.ee: Lühidalt sinimustvalge lipu ajaloost] |
Redaktsioon: 30. november 2019, kell 01:53
See artikkel räägib Toompea lossi tornist; Narva Hermanni linnuse torni kohta vaata artiklit Pikk Hermann (Narva); teiste linnuste tornide kohta vaata lehekülge Pikk Hermann (täpsustus) |
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2007) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Pikk Hermann | |
---|---|
Üldandmed | |
Koordinaadid | 59° 26′ 6,7″ N, 24° 44′ 13″ E |
Pikk Hermann on Tallinnas, Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn. Torni esimene osa ehitati aastatel 1360–1370, 16. sajandil torni täiendati ning selle kõrguseks sai 45,6 meetrit.[viide?] Pika Hermanni kõrgus on 45 meetrit.[1]
Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi Riigikogu hoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp.
Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri. Kuni aastani 2009 mängiti lipu langetamisel laulu "Mu isamaa armas". Kõik tornis lehvinud lipud nummerdatakse, neile lisatakse tornis lehvimise aeg ning need säilitatakse Riigikogu väärikate kingitustena. Lippe on kingitud eestluse säilitajatele, olümpiavõitjatele ja maailmaränduritele.
Esmakordselt heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni 12. novembril 1918 – juba enne seda, kui Ajutine Valitsus määras sinimustvalge riigilipuks.
Keskmiselt kulus aastas 15 lippu hinnaga kokku 420 krooni. Sügiseti tormide ja sadude ajal räbaldus lipp sageli ühe päeva jooksul, hea suveilmaga pidas lipp vastu kuni neli nädalat. Kokkuhoiu eesmärgil kannatada saanud lippe parandati[2].
Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha pärast juunipööret 21. juunil 1940. Järgmisel päeval heisati küll sinimustvalge uuesti, kuid selle kõrvale pandi lehvima punalipp. Eesti lipp eemaldati tornist 27. juulil 1940.
Saksa okupatsiooni vägede lahkudes tõmmati veel Eesti lipp korraks lehvima, kuid see asendati Nõukogude vägede Tallinna jõudmisel 22. septembril 1944 punaplaguga. Taas tõusis sinimustvalge Pika Hermanni tippu Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1989.
Vaata ka
Kirjandus
- Pikk-Hermann. Professor Kjellin uurimas, Päevaleht 15. juuni 1926
- Tornikaev valgustab Tallinna minevikku. Prof. Kjellini uurimistööd. Hulk muinasasju leitud. Vaba Maa 18. juuni 1926
- „Pika Hermani“ torni saladus. Prof. Kjellini kaevamiste tulemused: leitud 117 vanaaegset asja. Torni kasutatud piinakambriks. Päevaleht 24. juuli 1926
- Stud. phil. Uurimistöid Pikas Hermannis. Täiendavad tööd lõpule viidud. Leitud asjad Kadrioru muuseumi välja pandud. Päevaleht 16. oktoober 1926
Viited
- ↑ Riigikogu hoone ja Toompea loss, 6.12.2005
- ↑ Toompea valulaps – lipp Pika Hermanni tornis. Rahvaleht, 30. november 1929, nr 140, lk 2.
Välislingid
- Pikk mure Pika Hermanniga. @ sirvilauad.ee
- kodanik.ee: Lühidalt sinimustvalge lipu ajaloost
- Pika Hermanni lipp hakkab langema Ernesaksa muusika saatel
{{#coordinates:}}: leheküljel ei saa olla üle ühe põhisildi