Ökonomeetria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Ökonomeetria''' on majandusteaduse haru, mis tegeleb majanduslike nähtuste mõõtmise ning nendevaheliste seoste kvantitatiivse kirjeldamisega. Teoreetilise ökonomeetria al... |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
==Uurimisvaldkonnad== |
==Uurimisvaldkonnad== |
||
Ökonomeetrilisel ([[empiirika|empiirilise]]) analüüsil võivad olla erinevad eesmärgid: |
|||
* Majanduslike nähtuste kvantitatiivne kirjeldamine, eeskätt seoses statistiliste meetodite kasutamisega. Näiteks meeste ja naiste palkade võrdlemine. |
* Majanduslike nähtuste kvantitatiivne kirjeldamine, eeskätt seoses statistiliste meetodite kasutamisega. Näiteks meeste ja naiste palkade võrdlemine. |
||
* Nähtustevaheliste seoste (sageli seoses mõne [[teoreetiline majandusmudel|majandusmudeliga]]) |
* Nähtustevaheliste seoste kirjeldamine (sageli seoses mõne [[teoreetiline majandusmudel|majandusmudeliga]]). Siin võib eristada kahte tüüpi seoste uurimist: |
||
** Lihtsat statistilist kirjeldamist |
** Lihtsat statistilist kirjeldamist – selle kirjeldamist, millised nähtused tavatsevad koos esineda. Näiteks on võimalik algkoolilaste uurimisel leida, et pikemad lapsed on targemad. |
||
** Ökonomeetrias on suur rõhk [[põhjuslik seos|põhjusliku seose]] analüüsil. Selline lähenemine püüab vastata küsimusele, kas üks nähtus põhjustab teist, ja kui millises ulatuses. Näiteks laste pikkuse ja tarkuse vahel ei ole tugevat põhjuslikku seost, kuid vanuse ja tarkuse vahel on. |
** Ökonomeetrias on suur rõhk [[põhjuslik seos|põhjusliku seose]] analüüsil. Selline lähenemine püüab vastata küsimusele, kas üks nähtus põhjustab teist, ja kui, siis millises ulatuses. Näiteks laste pikkuse ja tarkuse vahel ei ole tugevat põhjuslikku seost, kuid vanuse ja tarkuse vahel on. |
||
* Nähtuste kvantitatiivne ennustamine. Näiteks võib püüda ennustada [[aktsia]]kursside [[volatiilsus]] |
* Nähtuste kvantitatiivne ennustamine. Näiteks võib püüda ennustada [[aktsia]]kursside [[volatiilsus]]t, tuginedes eelnevate nädalate [[börs]]iinfole. |
||
Ökonomeetria teooria tegeleb kõigi loetletud meetodite arendamise, analüüsi ning kriitikaga. |
Ökonomeetria teooria tegeleb kõigi loetletud meetodite arendamise, analüüsi ning kriitikaga. |
||
Redaktsioon: 19. märts 2007, kell 11:49
Ökonomeetria on majandusteaduse haru, mis tegeleb majanduslike nähtuste mõõtmise ning nendevaheliste seoste kvantitatiivse kirjeldamisega. Teoreetilise ökonomeetria all mõistetakse vastavate meetodite arendamist.
Ökonomeetria on lähedalt seotud statistikaga, mõnes mõttes ongi tegu ühe rakendusstatistika haruga.
Uurimisvaldkonnad
Ökonomeetrilisel (empiirilise) analüüsil võivad olla erinevad eesmärgid:
- Majanduslike nähtuste kvantitatiivne kirjeldamine, eeskätt seoses statistiliste meetodite kasutamisega. Näiteks meeste ja naiste palkade võrdlemine.
- Nähtustevaheliste seoste kirjeldamine (sageli seoses mõne majandusmudeliga). Siin võib eristada kahte tüüpi seoste uurimist:
- Lihtsat statistilist kirjeldamist – selle kirjeldamist, millised nähtused tavatsevad koos esineda. Näiteks on võimalik algkoolilaste uurimisel leida, et pikemad lapsed on targemad.
- Ökonomeetrias on suur rõhk põhjusliku seose analüüsil. Selline lähenemine püüab vastata küsimusele, kas üks nähtus põhjustab teist, ja kui, siis millises ulatuses. Näiteks laste pikkuse ja tarkuse vahel ei ole tugevat põhjuslikku seost, kuid vanuse ja tarkuse vahel on.
- Nähtuste kvantitatiivne ennustamine. Näiteks võib püüda ennustada aktsiakursside volatiilsust, tuginedes eelnevate nädalate börsiinfole.
Ökonomeetria teooria tegeleb kõigi loetletud meetodite arendamise, analüüsi ning kriitikaga.