Jumalad: erinevus redaktsioonide vahel
toim lisa |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Jumalad''' ehk '''jumalused''' või [[vaim]]ud on [[müüt]]ilised olendid ja muinasjutu kangelased. Mõnikord on neile omistatud ka [[maailma loomine]] ja juhtimine. |
|||
'''Jumalad''' ehk '''jumalused''' on võimsad [[üleloomulik olend|üleloomulikud olendid]], kelle olemasolu inimesed ühe või teise [[usund]]i raames usuvad ning keda nad austavad, teenivad või kummardavad. |
|||
Sõna "jumal" või "jumalus" kirjutatakse väikese algustähega, kui [[polüteism|polüteistliku]] |
Sõna "jumal" või "jumalus" kirjutatakse väikese algustähega, kui mõeldakse [[polüteism|polüteistliku]]s usundis esinevaid jumalusi/vaime, ning suure algustähega ([[Jumal]]) kui [[monoteism|monoteistliku]]s [[religioon]]is mõeldakse ühte (kõigi teiste jõudude ja jumaluste loojat) [[Jumal]]at). |
||
Mütoloogias jumalatele (jumalistele, vaimudele) on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena ([[antropomorfism]]). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks [[äike]]se ja [[üleujutus]]te) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. [[Füüsika]]s nimetatakse neid [[loodusjõud]]udeks (maavärin, planeedid, jms nähtused). |
|||
[[teoloogia|Teoloogiast]] välja kasvanud [[võrdlev usuteadus|võrdlevas usuteaduses]] peetakse usku jumalatesse tavaliselt madalama astme [[religioosne uskumus|religioosseks uskumuseks]] ([[paganlus|paganlikuks]]). |
|||
Tänapäeval on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude isikustamisena ja/või [[jumalikustamine|jumalikustamisena]] (vt: [[budism]]). Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid), mida nimetatakse [[animism]]iks. |
|||
{{täienda}} |
{{täienda}} |
||
13. rida: | 13. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Jumalanna]] |
*[[Jumalanna]] |
||
*[[Animism]] |
|||
*[[Astraalreligioon]] |
*[[Astraalreligioon]] |
||
*[[Egiptuse jumalad]] |
*[[Egiptuse jumalad]] |
||
*[[Mütoloogia]] |
|||
*[[Panteism]] |
*[[Panteism]] |
||
*[[Polüteism]] |
*[[Polüteism]] |
Redaktsioon: 4. jaanuar 2005, kell 00:02
Jumalad ehk jumalused või vaimud on müütilised olendid ja muinasjutu kangelased. Mõnikord on neile omistatud ka maailma loomine ja juhtimine.
Sõna "jumal" või "jumalus" kirjutatakse väikese algustähega, kui mõeldakse polüteistlikus usundis esinevaid jumalusi/vaime, ning suure algustähega (Jumal) kui monoteistlikus religioonis mõeldakse ühte (kõigi teiste jõudude ja jumaluste loojat) Jumalat).
Mütoloogias jumalatele (jumalistele, vaimudele) on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena (antropomorfism). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks äikese ja üleujutuste) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Füüsikas nimetatakse neid loodusjõududeks (maavärin, planeedid, jms nähtused).
Teoloogiast välja kasvanud võrdlevas usuteaduses peetakse usku jumalatesse tavaliselt madalama astme religioosseks uskumuseks (paganlikuks).
Tänapäeval on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude isikustamisena ja/või jumalikustamisena (vt: budism). Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid), mida nimetatakse animismiks.
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |