Lahingpaar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
[[Pilt:Ww2 158.jpg|thumb|right|USA sõdurid liikumas oma tule toetusel lahingpaarina 2. maailmasõja ajal]]
[[Pilt:Ww2 158.jpg|thumb|right|USA sõdurid liikumas oma tule toetusel lahingpaarina 2. maailmasõja ajal]]


'''Lahingpaar''' (ka '''lahingupaar''') on kahest sõjaväelasest koosnev ühendus, mis hõlbustab mõlema lahingpaarilise koostööd ja [[lahing|lahingu]]ülesannete täitmist. Lahingpaar kuulub kas [[jagu|jao]], [[pooljagu|pooljao]] või [[grupp|grupi]] koosseisu. Üks lahingpaarilistest on lahingpaari vanem.
'''Lahingpaar''' (ka '''lahingupaar''') on kahest sõjaväelasest koosnev ühendus, mis hõlbustab mõlema sõjaväelase koostööd ja [[lahing|lahingu]]ülesannete täitmist. Lahingpaar kuulub kas [[pooljagu|pooljao]], [[jagu|jao]] või [[Rühm (sõjandus)|rühma]] koosseisu. Üks lahingpaarilistest on lahingpaari vanem.


Näiteks:
Näiteks:

Redaktsioon: 21. november 2019, kell 19:03

NATO maaväe üksused
Märk Üksus Koosseis         Ülem NATO kood
Pooljagu/
grupp/
meeskond
3–6 nooremseersant/
kapral
OR-4/
OR-2
Jagu 6–12 seersant OR-4
Poolrühm 7-20 seersant OR-4
Rühm 15–50 leitnant OF-1
Kompanii 80–250 kapten
major
OF-2
OF-3
Pataljon 300–800 kolonelleitnant OF-4
Rügement
Brigaad
3000–5000 kolonel
brigaadikindral
OF-5
OF-6
Diviis 10 000 – 30 000 kindralmajor OF-7
Korpus 30 000 – 50 000 kindralleitnant OF-8
Armee 100 000 – 300 000 kindral OF-9
Armeegrupp/
rinne
2+ armeed välimarssal
armeekindral
OF-10
Piirkond/
sõjatander
4+ armeegruppi kuuetärnikindral
ülemjuhataja
?
USA sõdurid liikumas oma tule toetusel lahingpaarina 2. maailmasõja ajal

Lahingpaar (ka lahingupaar) on kahest sõjaväelasest koosnev ühendus, mis hõlbustab mõlema sõjaväelase koostööd ja lahinguülesannete täitmist. Lahingpaar kuulub kas pooljao, jao või rühma koosseisu. Üks lahingpaarilistest on lahingpaari vanem.

Näiteks:

Kirjandus

  • "Valimik sõjandustermineid" (koostanud Heino Ernits; toimetajad Arvo Sirel ja Enn Veskimägi; etümoloogia toimetaja Marje Jõeste). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998.

Välislingid