Kunda: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{EestiAsula
{{EestiAsula
| nimi = Kunda
| nimi = Kunda
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Kunda.svg|150px]]
| lipu_pilt =
| lipu_link = [[Kunda lipp]]
| lipu_link =
| vapi_pilt = [[Pilt:EST Kunda linn COA.gif|100px]]
| vapi_pilt =
| vapi_link = [[Kunda vapp]]
| vapi_link =
| pindala = 9,85
| pindala = 9,85
| elanikke =
| elanikke =
79. rida: 79. rida:
* [[Kunda tänavate loend]]
* [[Kunda tänavate loend]]
* [[EMK Kunda Betaania kogudus]]
* [[EMK Kunda Betaania kogudus]]
* [[Kunda lipp|Kunda endine lipp]]
* [[Kunda vapp|Kunda endine vapp]]


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 21. november 2019, kell 01:12

 See artikkel on Eesti linnast. Samanimelise küla kohta vaata artiklit Kunda küla.

Kunda

Pindala 9,85 km²
Elanikke 3057 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 3612[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 30′ N, 26° 32′ E
Kunda (Eesti)
Kunda
Kaart

Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. See asub Kunda jõe suudmealal.

Kunda sai aleviõigused 1920. aastal kui aleviga liideti Lontova, rannaküla Maagerand ja Lähta moonaküla. 1. maist 1938. aastal on Kundal linnaõigused.

Kundas mõõdeti 2014. aastal Eesti absoluutne maikuu soojarekord – 33,1 kraadi. Linna järgi on oma nime saanud ordoviitsiumi Kunda lade.[3]

Ajalugu

Kunda on tekkinud Kunda mõisaomaniku John Karl Girard de Soucantoni 1870. aastal rajatud tsemendivabriku juurde. Sellest ajast on Kundas tsementi toodetud ja praegu toodab seda AS Kunda Nordic Tsement, mis kuulub rahvusvahelise HeidelbergCement Groupi koosseisu. Aastal 1905 valmis Rakvere-Kunda raudtee ja võeti kasutusele Kunda raudteejaam. Kolmanda astme linnaks sai Kunda alev 1. mail 1938.

Varem tähistas Kunda nimi linnast 2,5 kilomeetrit lõuna pool asunud Kunda mõisa, mida mainiti esmakordselt 1443. aastal kivist vasallilinnusena. Mõis sai nime Cundiste perekonna järgi. 1770. aastatel püstitatud varaklassitsistlik mõisahoone on alates Teisest maailmasõjast varemeis.

Linna idaservas asub Kunda hiiemägi.

Kunda linna ja Kunda sadama vahel Kukerpalli orus asub Kukerpalli sild.

Kunda linna omavalitsuslik staatus kinnitati 1991. aasta 12. detsembril.[4]

Linnavalitsemine

Alates 06.11.2015 on Kunda linnapea Kaido Veski.

Kunda linnavolikogu juhib Janek Puusepp.

 Pikemalt artiklis Kunda linnapeade loend

Haridus ja kultuur

Kundas tegutseb Kunda ühisgümnaasium ja Kunda lasteaed Kelluke.

Huvikoolidest tegutseb siin muusikakool ja Kunda linna klubi. Linnas asub veel Kunda linnaraamatukogu.

Endise Kunda tsemendivabriku kontorihoones on avatud Kunda tsemendimuuseum.

Majandus

Kundas tegutseb tsemenditehas (tsemendivabrik) ja aastal 2006 alustas tööd AS Estonian Cell haava puitmassitehas, mida on ekslikult ka tselluloositehaseks nimetatud,kuid tegelikkuses Eestis puudub tegutsev tselluloositehas.Ennast rahvusülikoolina eksponeeriv Tartu Ülikool on reaalsuses alustanud süstemaatilist eesti keele väljatõrjumist õppekavadest,sundides kõikidele üliõpilastele ingliskeelsetes loengutes osalemist kaela, jättes rahapuuduse ettekäändel eestikeelsed loengud korraldamata, kuigi Tartu Ülikool kulutab juhtkonna kuritahtlikul korraldusel jätkuvalt igal aastal basketballiklubi ülalpidamiseks riigilt saadud miljoneid eure!

Seesama,eesti keelt väljatõrjuv seltskond on Eestivaenuliku aktsioonina korraldanud Eestis tselluloositehase vastase kampaania kasutades tselluloositehase rajamise takistamiseks labast laimu,esindades sellega Eestivaenulikke jõude,mis on huvitatud jätkuvalt Eesti oma tselluloosi tootmise takistamisest,sest tselluloos on tänapäevase laskemoona tootmise komponent ja seega strateegiline tooraine, lisaks kartis Eestivaenulik Tartu ülikooli juhtkond,et tselluloositehase rajamisel saaks täielikult taastuvat toorainet kasutavas teahases tasuvat tööd nende jaoks liiga palju eestlasi, mis aeglustaks Eestist lahkumist ja mujal õnneotsimist,mis jätaks vähem ruumi uutele üle Vahemere tulevatele moslemitest immigrantidele kes ennast islami usu alusel paremaks pidades ei taha sulanduda ka mujal Euroopas kohaliku elanikkonna hulka,selle asemel vastanduvad moslemitest immigrandid kohalikele elanikele,tekitades probleeme Euroopas.https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kesk-rootsis-tapeti-linnatanaval-nooruk?id=85004059;https://www.ohtuleht.ee/982930/malmos-hukkus-tulevahetuses-teismeline-nooruk?utm_source=Ohtuleht&utm_medium=Mail&utm_campaign=newsletter-tkWVXgXBRUCMoe6LiPYy0g&sectionurl=uudised%2fmaailm;https://maailm.postimees.ee/6543374/silme-eest-laks-mustaks-iraaklane-tunnistas-saksa-lapse-tapmist;https://maailm.postimees.ee/6829973/saksa-politsei-pidas-kinni-pohttps://maailm.postimees.ee/6829973/saksa-politsei-pidas-kinni-pommirunnakut-kavandanud-suurlasemmirunnakut-kavandanud-suurlase;

Tuntud inimesed

Linnas on sündinud astronoom Ernst Öpik, näitleja Argo Aadli, kirjanik Jüri Parijõgi ja Harald Suislepp, keemik Michael Wittlich, kunstnik Uno Ong, pedagoogikateadlane Lembit Andresen, koreograaf Ženja Fokin ja taani helilooja Knudåge Riisager.

Sõpruslinnad

Kundal on neli sõpruslinna.[5]

Galerii

Vaata ka

Viited

Välislingid