Kopli kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida: 13. rida:
28. mail 1933 maeti kalmistule enesetapu sooritanud kommunist Martin Vaarmann. See oli esimene [[ilmalik matus]] Kopli kalmistul<ref>Punased matused Tallinnas. Vaba Maa, 30. mai 1933, nr. 125, lk. 7.</ref>. Matusekõnes ütles Riigikogu liige [[Priidik Kroos]]: "Meie asetame su tagasi mulda, et laguneksid jälle algosakesteks, millest sa saadud. Siit hauast ei ole enam mingisugust ülestõusmist. On ainult ees suur töörahva ülestõusmine, mis purustab kodanlise korra, millega Vaarmann võidelnud kuni oma elu lõpuni<ref>Punased matused Tallinnas. Rahvaleht, 30. mai 1933, nr 63, lk 3.</ref>."
28. mail 1933 maeti kalmistule enesetapu sooritanud kommunist Martin Vaarmann. See oli esimene [[ilmalik matus]] Kopli kalmistul<ref>Punased matused Tallinnas. Vaba Maa, 30. mai 1933, nr. 125, lk. 7.</ref>. Matusekõnes ütles Riigikogu liige [[Priidik Kroos]]: "Meie asetame su tagasi mulda, et laguneksid jälle algosakesteks, millest sa saadud. Siit hauast ei ole enam mingisugust ülestõusmist. On ainult ees suur töörahva ülestõusmine, mis purustab kodanlise korra, millega Vaarmann võidelnud kuni oma elu lõpuni<ref>Punased matused Tallinnas. Rahvaleht, 30. mai 1933, nr 63, lk 3.</ref>."


[[1951]]. aastal kalmistu likvideeriti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimuorganite poolt ja kõik hauad tehti maatasa. Ümber maeti ainult kolm inimest: [[Eduard Bornhöhe]], [[Netty Pinna]] ja [[Konstantin Türnpu]].
[[1951]]. aastal kalmistu likvideeriti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimuorganite poolt ja kõik hauad tehti maatasa. Ümber maeti vaid üksikud nagu [[Eduard Bornhöhe]], [[Netty Pinna]], [[Erika Tetzky]]<ref name="postimees"><ref name="erika"> ja [[Konstantin Türnpu]].


[[1993]]. aastal võeti endine Kopli kalmistu [[looduskaitse]] alla. Aastail 2002–2006 rekonstrueeriti kalmistu ala arhitekt K. Lootuse projekti järgi '''Kopli kalmistupargiks'''.
[[1993]]. aastal võeti endine Kopli kalmistu [[looduskaitse]] alla. Aastail 2002–2006 rekonstrueeriti kalmistu ala arhitekt K. Lootuse projekti järgi '''Kopli kalmistupargiks'''.
29. rida: 29. rida:


==Kopli kalmistule maetuid==
==Kopli kalmistule maetuid==
*[[Eduard Bornhöhe]], kirjanik (ümber maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le)
*[[Eduard Bornhöhe]] (1862–1923), eesti kirjanik; ümber maetud [[Metsakalmistu]]le
*[[Johannes Burchart VIII]], Raeapteegi omanikepere tuntuim esindaja
*[[Johannes Burchart VII]] (1748–1809), baltisaksa arst ja apteeker
*[[Johannes Hau]], kunstnik
*[[Johannes Burchart VIII]] (1776–1838), baltisaksa arst ja apteeker
*[[Johannes Hau]] (1771–1838), baltisaksa maalikunstnik
*[[Lodewijk van Heyden]], [[admiral]], Navarino merelahingu kangelane
*[[Lodewijk van Heyden]] (1773–1850), hollandi päritolu Venemaa mereväelane (admiral), Navarino merelahingu kangelane
*[[Gustav Adolf Hippius]], kunstnik
*[[Gustav Adolf Hippius]] (1792–1856), baltisaksa maalikunstnik ja litograaf
*[[Franz Kluge]], raamatukaupmees ja kirjastaja
*[[Franz Ferdinand Kluge]] (1809–1882), baltisaksa raamatukaupmees ja kirjastaja
*[[Artur Korjus]], lauljatar [[Miliza Korjus]]e isa
*[[Artur Korjus]] (1870–1936), Eesti sõjaväelane (kolonel), lauljatar [[Miliza Korjus]]e isa
*[[Gustav Kunnos]], [[kindralmajor]]
*[[Gustav Kunnos]] (1878–1926), Venemaa ja Eesti sõjaväelane (kindralmajor)
*[[Karl von Kügelgen]], kunstnik
*[[Karl von Kügelgen]] (1772–1832), baltisaksa kunstnik
*[[Rudolf Carl Georg Lehbert]], [[botaanik]], [[farmaatsia|farmatseut]] ja Eesti taimestiku uurija
*[[Carl Rudolf Lehbert]] (1858–1928), baltisaksa apteeker ja bioloog
*[[Charles Leroux]], ameerika [[aeronaut]], langevarjur ja langevarjukonstruktor, kes hukkus 1889. aastal oma 239. langevarjuhüppel Tallinna lahes
*[[Charles Leroux]] (1856–1889), ameerika aeronaut, langevarjur ja langevarjukonstruktor, hukkus 1889. aastal langevarjuhüppel Tallinnas
*[[Jaan Linnamägi]], Eesti ühiskonnategelane, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] "isa"
*[[Jaan Linnamägi]] (1862–1930), eesti notar ja ühiskonnategelane ("[[Estonia (teater)|Estonia teatri]] isa")
*[[Theodor Dietrich Witgenstein Luther]], vaimulik
*[[Theodor Dietrich Witgenstein Luther]] (1812–1869), vaimulik
*[[Gertrud Elisabeth Mara]], laulja, kellele [[Goethe]] pühendas luuletuse
*[[Gertrud Elisabeth Mara]] (1749–1833), saksa ooperilaulja (sopran); hauakivi tükid säilinud [[Raidkivimuuseum]]is
*[[Alexander Heinrich Neus]], üks esimesi eesti rahvaluule populariseerijaid
*[[Alexander Heinrich Neus]] (1795–1876), baltisaksa estofiilist folklorist, pedagoog ja luuletaja
*[[Johann Jacob Nocks]], haridustegelane, üks Viru vande andjatest
*[[Johann Jakob Nocks]] (1800–1890), eesti haridustegelane ja folklorist
*[[Carl Julius Albert Paucker]], esimene kodu-uurimise organiseerija Tallinnas
*[[Carl Julius Albert Paucker]] (1798–1856), baltisaksa ajaloolane ja genealoog
*[[Netty Pinna]], näitleja (ümber maetud Tallinna Metsakalmistule)
*[[Netty Pinna]] (1883–1937), eesti näitleja; ümber maetud Metsakalmistule
*[[Eugenie Rosenthal]] (sünd. Jannsen), [[Lydia Koidula]] õde, geofüüsika professor [[Elmar Rosenthal]]i ja raudteeinsener [[Walther Rosenthal]]i ema
*[[Eugenie Rosenthal]] (1845–1897), [[Johann Voldemar Jannsen]]i tütar, [[Lydia Koidula]] õde, [[Heinrich Rosenthal]]i abikaasa
*[[Wilhelm Russwurm]], baltisaksa ajaloolane, [[etnograaf]] ja [[folklorist]]
*[[Heinrich Rosenthal]] (1846–1916), eesti rahvusliku liikumise tegelane ja arst, [[Eugenie Rosenthal]]i abikaasa<ref>[https://www.vanajahea.ee/toode/eesti-rahva-kultuuripuudlused-uhe-inimpolve-valtel Vana ja Hea: "Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel"]</ref>
*[[Sophie Tieck]] (Tieck-Bernhardi-Knorring), saksa luuletaja ja kirjanik
*[[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]] (1812–1883), baltisaksa ajaloolane, etnograaf ja folklorist
*[[Konstantin Türnpu]], helilooja (ümber maetud Tallinna Metsakalmistule)
*[[Erika Tetzky]] (1894–1918), tantsija ja näitleja; ümber maetud Metsakalmistule<ref name="postimees">[https://sobranna.postimees.ee/4060185/tantsijatar-erika-tetzky-estonia-teatrile-ohverdatud-elu Tantsijatar Erika Tetzky Estonia teatrile ohverdatud elu] Heili Reinart, Postimees, 28. märts 2017</ref><ref name="erika">[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=eqmgwZv6La0G Haudi. Kalmistute register]</ref>
*[[Sophie Tieck]] (1775–1833), saksa luuletaja ja näitekirjanik
*[[Konstantin Türnpu]] (1865–1927), eesti helilooja, koorijuht ja organist; ümber maetud Metsakalmistule


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 20. november 2019, kell 03:21

Kopli kalmistu 1920. aastatel
Kopli kalmistu pargina
Pargi üks sissepääsudest

Kopli kalmistu oli kalmistu Tallinnas Kopli poolsaarel tänapäeva Kopli asumis.

Kopli kalmistu rajati 1774. aastal pärast seda, kui Venemaa keisririigis keelati kirikutesse ja elamute lähedusse matmine. Kalmistule maeti saksakeelsete Niguliste ja Oleviste koguduste liikmeid: kalmistu idapoolne osa kuulus Oleviste ja läänepoolne osa Niguliste kogudusele. Esimene kalmistule maetu oli Taani päritolu maaler Hildebrand Hildebrandsen.

1833. aastal laiendati kalmistut veelgi ida- ja läänesuunas ning oma lõpliku suuruse, umbes 10 hektarit, sai kalmistu aastatel 1868–1869.

Kopli kalmistust sai omaaegne Eesti kõige suurema kabelite arvuga nekropol. Kopli kalmistule maeti hulk baltisaksa kultuuritegelasi.

28. mail 1933 maeti kalmistule enesetapu sooritanud kommunist Martin Vaarmann. See oli esimene ilmalik matus Kopli kalmistul[1]. Matusekõnes ütles Riigikogu liige Priidik Kroos: "Meie asetame su tagasi mulda, et laguneksid jälle algosakesteks, millest sa saadud. Siit hauast ei ole enam mingisugust ülestõusmist. On ainult ees suur töörahva ülestõusmine, mis purustab kodanlise korra, millega Vaarmann võidelnud kuni oma elu lõpuni[2]."

1951. aastal kalmistu likvideeriti Nõukogude Liidu võimuorganite poolt ja kõik hauad tehti maatasa. Ümber maeti vaid üksikud nagu Eduard Bornhöhe, Netty Pinna, Erika TetzkyViitamistõrge: Sulgemissilt </ref> puudub.

Heinz Valgu mälestused Kopli kalmistu rüvetamisest

Surnuaias peituvaid rikkusi olid märganud ka punaarmeelased. Oma ideoloogilise vabastajaõiguse toel ei vaevunud nad isegi ööpimedust ära ootama, vaid alustasid surnuaia lagastamist lausa päise päeva ajal kõigi möödakäijate silme all. Kangidega ja hulgakesi kangutasid nad maa-alustelt hauakambritelt pirakad paevõi marmorplaadid ning tegid kambrites põhjaliku inventuuri.

Vanad, mitmekordsetest tammelaudadest kirstud taoti kangide ja kirvestega puruks ning inimjäänuste sees sobrades topiti taskusse väärismetallist ehteid, rõivakaunistusi, kuldseid hambaproteese ja muud väärt vara.

Punaarheoloogidele polnud see tegevus mitte üksnes tulus, vaid ka lõbus. Põlastusväärsete ekspluataatorite ja buržuide pärandiga võib ju kõike teha! Mõni hästi mumifitseerunud kadunuke sikutati hauakambrist välja, torgati koni hammaste vahele ja pandi puu najale istuma – vaadake, närused töörahva vereimejad, mida vaba nõukogude inimene teiesugustest arvab! Üks kindrali või admirali mundris epolettide ja muude toredustega muumia tassiti Kalinini (praeguse Kopli) tänava poolse surnuaiamüüri najale, kus ta seisis, konksus käsi õieli, nagu kerjaja, tekitades tööle tõttavas nõukogude rahvas kauakestva lõbusa tuju.

Erilise viha tekitasid rüüstavates sõjaväelastes silmatorkavalt ilusad hauatähised ja kabelite sisustuseks olevad kunstiteosed. Surnuaiale maetud väheste eestlaste haudadest pakkus neile suurimat rõõmu Netty Pinna puhkepaik, millel põlvitas lumivalgest marmorist ingel. „Angel bljääd!” kostis röögatus ja kangihoop tabas inglitiibu, mis lendasid põõsastesse. Ent katse ingli pead maha taguda ei õnnestunud. Ilmselt oli kummarduva ingli kaelaühendus kehaga nii toekas, et pidas vastu ka klassiteadlikule raevule. Et aga möödakäijatel oleks hästi näha, kelle karistav käsi selle valge jätise üle kohut mõistis, ronis punaarmeelane ingli selga, lasi püksid maha ning tegi palvetaja seljale ja kaelale vägeva hunniku. Kaaslase teravmeelsusest vaimustusse sattunud soldatid naersid end kõveraks. Põõsastest leiti üles ka Tallinna lahte õnnetult alla kukkunud belglasest aeronaudi ja langevarjuri Charles Leroux’ tumehallist graniidist mälestusmärk koos lennuki ja langevarju pronksist reljeefidega ning öeldi sellegi kohta bolševistlikult printsipiaalne sõna.[3]

Kopli kalmistule maetuid

Viited

Välislingid