Piusa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
6. rida: 6. rida:
| suue = [[Pihkva järv]]e | suue_NS = 57.96742 | suue_EW= 27.81657
| suue = [[Pihkva järv]]e | suue_NS = 57.96742 | suue_EW= 27.81657
| valgla_maad = [[Eesti]], [[Venemaa]]
| valgla_maad = [[Eesti]], [[Venemaa]]
| pikkus = 109 km
| pikkus = 345cm
| valgla_pindala = 796 km²
| valgla_pindala = 796 km²
| jõe_langus = 212 m
| jõe_langus = 212 m

Redaktsioon: 18. november 2019, kell 10:09

Piusa jõgi
Härma müür Piusa jõel
Härma müür Piusa jõel
Härma müür Piusa jõel
Lähe Plaani Küläjärv
Suubub Pihkva järve
Valgla maad Eesti, Venemaa
Valgla pindala 796 km²
Pikkus 345cm
Langus 212 m
Lang 1,94 m/km

Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.

Piusa jõgi saab alguse Plaani Küläjärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus.

Jõe pikkus on 108 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 212 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit[1].

Jõe ääres asub Vastseliina alevik.

Suuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.

Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.

Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka Piusa ürgoru matkarada.[2]

Piusa jõgi on piirijõeks setude ja võrukeste vahel: paremal kaldal on setude asualad ja vasakul kaldal võrukeste asualad.[2] Jõgi on ka piiriks Liivimaa ja Setumaa vahel, mis kujunes välja Saksa ekspansiooni pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude – õigeusu ja katoliku usu vahel[3].

Vaata ka

Viited

  1. Külvik, Helen Setomaa, Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.
  2. 2,0 2,1 Tammer, Enno Ümber Eesti, Tartu: Tammerraamat, 2005.
  3. Külvik, Helen Setomaa, Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.